Kohtulahend

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED X esitas Põlva Maakohtule hagi Y i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud kolm last - . Hageja ja kostja ei ela koos alates 1998. a. Tütar ja poeg elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel ning tütar elab kostja juures ja on kostja ülalpidamisel. Kostja on andnud hageja juures elavate laste ülalpidamiseks elatist ebapiisavalt. Kostja on hageja arvele kandnud 450 krooni ning tütre arvele 300 krooni. Hageja sissetuleku elatishagi esitamise ajal moodustasid töötasu keskmiselt 3000 krooni kuus ning riiklik peretoetus 600 krooni. Nimetatud sissetulek ei ole hageja hinnangul piisav laste ülalpidamiseks. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist 1500 krooni kuus alates 01.12.2005. Tagasiulatuvalt taotles hageja perekonnaseaduse (PKS) § 70 lg 2 alusel elatise väljamõistmist ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, s.o ajavahemiku 16.09.2004 - 16.09.2005 eest 500 krooni kuus, s.o kokku 6000 krooni. X vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on üks hageja ja kostja ühistest lastest täielikult kostja ülalpidamisel ning kostja on võtnud osa ka hageja juures elava tütre ülalpidamisest, tasudes igakuiselt hageja arvele 450 krooni ja 300 krooni tütar arvele. Kostja on maksnud mobiiltelefoni arved ning tema huvialaringide ja välisreiside eest. Suvevaheajal elavad kõik lapsed kostja juures ja on kostja ülalpidamisel. Lisaks hageja ja kostja ühistele lastele on kostja ülalpidamisel veel sündinud poeg ja lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa. Kostja varaline seisund ei võimalda tal osa võtta hageja juures elava tütre ülalpidamisest sellises ulatuses, nagu seda taotleb hageja, sest sel juhul osutuksid kostja juures elavad isikud, keda kostja on kohustatud ülal pidama, varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja oli nõus hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksma 1000 krooni kuus.

MAAKOHTU LAHEND

Põlva Maakohus rahuldas 28. detsembri 2005 otsusega X hagi osaliselt ning mõistis Y välja X kasuks elatise alaealise tütre Z ülalpidamiseks alates 16.09.2005 igakuiselt 1000 krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni 16.12.2008.

Otsuse põhjenduste kohaselt on PKS §-de 60 ja 61 alusel vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt PKS §-st 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS §-s 61 lg 4 nimetatud suuruse PKS § 61 lg 5 alusel, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS §-s 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud arvestuse kohaselt kulub terve 14-19 aastase lapse ülalpidamiseks keskmiselt 3313 krooni. Lisaks lapse vajaduste arvestamisele tuleb aga elatise väljamõistmisel hinnata ka vanemate varalist seisundit, st. nende võimalusi lapse vajaduste rahuldamisel, samuti PKS §-st 61 lg 5 tulenevat põhimõtet, et kõik lapsed, keda vanem on kohustatud ülal pidama, oleksid varaliselt võrdselt kindlustatud. Lisaks hageja ja kostja poolt esitatud töötasutõenditele tuleb võtta nende sissetulekute hindamisel arvesse ka riiklikke peretoetusi. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 5 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust pere iga lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras, mis on 300 krooni. RPTS § 6 lg 1 p 1 alusel makstakse lapsehooldustasu ühele vanematest, kes kasvatab kuni kolmeaastast last pooles lapsehooldustasu määras, mis on 600 krooni. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja X perekonna keskmine netosissetulek enne hagi esitamist oli 4627 krooni (palk + lapsetoetus + kostja poolt antav elatis ja taskuraha ühele lapsele). X peresse kuuluvad lisaks temale endale 15-aastane tütar ja 12-aastane poeg. Y netokuupalgaks on tema arvele laekuv 6082 krooni. Tema perekonna sissetulekule lisanduvad riiklikud peretoetused - lapsetoetus 600 krooni ja lapsehooldustasu 600 krooni, millest X ja tütar makstava 750 krooni mahaarvamisel jääb temale 6532 krooni. Y ülalpidamisel on lisaks temale endale 16-aastane tütar, 1-aastane poeg ja lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa. Vastavalt PKS §-le 21 on abikaasa kohustatud teist abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama. Y kuulub kinnistu Valga maakonnas, Tõrva linnas, kuid arvestades seda, et kinnistul asuvas elamus elab Y koos lastega, ei saa arvestada kinnistut kostja varalise seisundi hindamisel. Hageja ja kostja sissetulekuid aluseks võttes on hageja perekonnas ühe pereliikme kohta sissetulek 1542 krooni kuus ja kostja perekonnas 1633 krooni kuus. Seega on kostja varaline seisund hageja omast parem, mis võimaldab tal anda hageja juures elava tütre ülalpidamiseks elatist suuremas ulatuses, kui ta on seda seni teinud, kuid mitte hageja poolt taotletavas ulatuses. Põhjendatud ei ole ka elatise väljamõistmine seaduses sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, arvestades, et sellises ulatuses elatise väljamõistmisel jääksid kostja juures elavad lapsed ning kostja lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine Y X kasuks tütar ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Sellises ulatuses elatise väljamõistmisel jääb X perekonnas iga pereliikme kohta sissetulekuks keskmiselt 1625 krooni kuus ning Y perekonnas 1570 krooni kuus. PKS § 70 lg 2 alusel elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ei ole põhjendatud, sest X on ülalpidamiskohustust täitnud. Asjaolu, et kostja poolt makstav elatis ei ole olnud piisav, sai kostjale teatavaks alles elatishagi esitamisel 16.09.2005.

Peale selle on hageja tunnistanud, et kostja on toetanud tütre kasvatamist lisaks elatise maksmisele ka muul viisil - reisikulude hüvitamise ja riiete ostmise teel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Põlva Maakohtu 28. detsembri 2005 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista Y välja X kasuks alaealise tütre Z ülalpidamiseks igakuine elatisraha summas 1500 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt on apellant alates 22.11.2005 tervislikel põhjustel töötu. Y poolt lisatud kontoväljavõtetelt ei nähtu tema tegelikud sissetulekud. X elab oma uue perega abikaasa majas, mille ehitamisega tegeleb Y. Maja juurde kuulub ka maa ja mets. X nimetas ennast 2001. aastal töötuks, kuid ostis samas endale auto. Kostja poolt pakutav toetus küttepuude varumiseks temale kuuluvast metsast oleks kulukam kui valmiskütte ostmine. Y väide, et ta on lisaks igakuise 450 krooni ning tütre arvele 300 krooni maksmise tasunud ka tütre mobiiltelefoni arved, ei vasta tõele. Y väide, et lapsed olid terve suvevaheaja tema juures, on samuti ebaõige. Tütar oli isa juures 2005. a suvel kokku ühe nädala. Y juures elav tütar on koolivaheaegadel olnud apellandi ülalpidamisel ning on saanud raha riiete ostmiseks ja taskuraha apellandilt. X ei ole kogu lahusoleku aja kestel ostnud lastele jalatseid, jopesid või kooliasju. Seega ei ole Y poolne toetus tütar ülalpidamiseks piisav. X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt esitas hageja dokumendi selle kohta, et ta on töötu koos apellatsioonkaebusega ning ta ei põhjendanud, miks tal ei olnud nimetatud tõendit võimalik esitada esimese astme kohtus. Apellandi väited selle kohta, et ta oli sunnitud tööst loobuma tervislikel põhjustel, on paljasõnalised ning tõendamata. Apellandi väited Y vara ning sissetulekute kohta ei ole asjakohased. Elatise suuruse määramisel ei saa arvestada kostja uue abikaasa varaga, sest laste ülalpidamiskohustus lasub kostjal. Paljasõnalised on apellandi väited Y varjatud sissetulekute kohta. Kostja ainsaks sissetulekuks on AS-st Esmar Ehitus saadav töötasu. X tasub üksi apellandi kinnistuga seotud makseid (maamaks, kindlustus) ning nimetatud kulude arvel on hagejal võimalik oma vahendeid säästa. Samuti võimaldab hagejal kulusid kokku hoida kostja poolt pakutud küttepuude hankimise võimalus. Apellandi seisukoht, et X pole Z ostnud riideid ega muid vajalikke esemeid, on alusetu. Maakohtu istungil möönis hageja, et X on ostnud riideid ning andnud talle taskuraha. Lisaks tütar ülalpidamisele peab kostja kindlustama samaväärsed tingimused oma teistele lastele ning lapsepuhkusel viibivale abikaasale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsust tuleb muuta kohtukulude jaotuse ning ka Y X kasuks väljamõistetud elatisesumma suuruse osas. Ülejäänud osas tuleb Põlva Maakohtu 28.12.2005 otsus jätta muutmata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses märgib X , et ta loobub nõudest saada Y elatist tagasiulatuvalt ning

selles osas maakohtu otsust ei vaidlusta, mistõttu puudub ka ringkonnakohtul alus kontrollida maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selle eelnimetatud nõude osas. Apellatsioonkaebuses on X vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega vähendati väljamõistetava elatisesumma suurust alla seaduses ettenähtud alammäära ja mõisteti nõutud 1500 krooni asemel igakuise elatisena kostjalt välja 1000 krooni. TsMS § 652 järgi peab ringkonnakohus võimalikuks ja põhjendatuks võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud X töötu kaardi, mis kinnitab tema väiteid, et alates 24.11.2005 on ta töötuna arvele võetud. Kuigi töötu kaarti ei olnud esitatud maakohtule 15.12.2005 toimunud istungil, rahuldab ringkonnakohus apellandi taotluse, kuna vastustaja ei ole maakohtus vaidlustanud asjaolu, et 2005. a detsembris oli X töötu ning samuti ei ole vastustaja nõudnud esimese astme kohtus hageja töötuse kohta kirjaliku tõendi esitamist, kuigi X selgitas 15.12.2005 istungil, et tal ei ole momendil töötuksolemise kohta kirjalikku tõendit esitada (maakohtu toimik, lk 55). X poolt 08.02.2006 ringkonnakohtule saadetud täiendavate kirjalike seisukohtade juurde lisatud materjalid (kuuel lehel) tagastab ringkonnakohus X põhjusel, et neid ei olnud lisatud apellatsioonkaebusele ning need ei ole ka sisuliselt asjakohased tõendid. Asja materjalidest nähtuvalt esitas X hagi elatise saamiseks 2005. a septembris ning tema nõudeks jäi 1500 krooni suuruse elatise väljamõistmine Y tütre Z ülalpidamiseks. 2005. a oli PKS §-st 1 61 lg 4 tuleneva minimaalse elatisesumma suuruseks 1345 krooni ning alates 01.01.2006 on selle summa suuruseks 1500 krooni. Vaidlustatud otsuses on maakohus leidnud, et olemasolevaid tõendeid arvestades ei saa hagi tervikuna rahuldada ning hageja nõutud summat kostjalt igakuise elatisena välja mõista, kuna sellisel juhul jääksid kostja juures elavad lapsed ning kostja lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa varaliselt vähem kindlustatuks. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole alust vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud alammäära, kuna kostja juures elavad lapsed ei jää varaliselt vähem kindlustatuks, kui hageja juures elavad lapsed. Maakohus on õigesti arvestanud otsuse tegemisel ka seda, et sotsiaalministeeriumi poolt koostatud arvestusest nähtuvalt kulub terve 14-19 aastase lapse ülalpidamiseks keskmiselt 3313 krooni kuus. Hagi esitamise ajal oli Z aastane ning käesoleval ajal on ta ... aastane. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus ei ole PKS sätetest ja eesmärgist lähtudes õigesti kindlaks määranud kummagi pere sissetulekuid ning seda, kui suur on mõlema pere puhul osa, mille nad võiksid kulutada laste ülalpidamisele. Kuna vaidlusküsimuseks on elatise maksmine hagejaga koos elava ühe lapse ülalpidamiseks, siis ei pea ringkonnakohus õigeks maakohtu seisukohta, et hageja ja kostja perekondade sissetulekute ja väljaminekute arvutamisel saaks ühe pere igakuise sissetulekuna arvestada ka kostja poolt 2004-2005. a vabatahtlikult makstud 750 krooni ning, et sama summat saaks arvestada kostja pere igakuiseks väljaminekuks. Ringkonnakohtu arvates on hagi esitamise aja seisuga X pere sissetulekuks ühes kuus töötasu 3277 krooni ja lastetoetus 600 krooni, kokku seega 3877 krooni ning kostja perekonna kuusissetulekuks on kostja töötasu 6082 krooni ja lastetoetus 1200 krooni, kokku seega 7282 krooni. Maakohus on leidnud, et selliste sissetulekute juures ei ole võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista elatisena 1500 krooni kuus, kuna vastasel juhul jääksid varaliselt halvemasse olukorda kostja ülalpeetavad – 2 last ja lapsehoolduspuhkusel abikaasa. Ringkonnakohus nõustub sellega, et kostjalt ei ole 2005. a seisuga põhjust ja alust välja mõista elatist suuremas summas, kui oli 2005. a elatisesumma miinimum PKS § 61 lg 4 järgi

(1345 krooni) ega ka 2006. a seisuga suuremat summat, kui on PKS § 61 lg 4 järgi pool Vabariigi Valitsuse poolt 2006. aastaks määratud kuupalga alammäärast (1500 krooni), kuid samas ei nähtu asja materjalidest, et kostja suhtes oleks alust kohaldada PKS § 61 lg 5 sätestatud võimalust vähendada hageja juures elavale ühele lapsele väljamõistetava elatise suurust alla seaduses ettenähtud alammäära. PKS § 61 lg 5 järgi võib elatise suurust vähendada alla seaduses ettenähtud alammäära juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega olenemata sellest, et kostja teine abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja PKS § 21 sätestab, et abikaasa on kohustatud oma lapsehoolduspuhkusel viibivat abikaasat kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, ei anna see asjaolu alust vähendada hageja juures elava ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetavat elatusesummat 1000 kroonini kuus. PKS § 61 järgi on prioriteediks lapse vajadused. Kui lugeda, et hageja sissetulekuks ühes kuus on 3877 krooni ja hagejal on kolmeliikmeline perekond (koosneb temast endast ja kahest lapsest), siis oleks hageja pere sissetulek ühes kuus iga pereliikme kohta 1292 krooni. Arvestades hageja sissetulekule juurde kohtuotsusega väljamõistetava elatise 1345 krooni kuus, oleks tema sissetulek pereliikme kohta 1740 krooni kuus ja kui arvestada elatisena senisele sissetulekule juurde väljamõistetava elatise summana 1500 krooni, siis oleks hageja iga pereliikme sissetulek 1792 krooni kuus. Kui lugeda, et kostja pere sisetulekuks ühes kuus on 7282 krooni ja kostja perekond koosneb 4 liikmest (kostja, tema abikaasast ja kaks last), siis oleks kostja pere sissetulek ühes kuus pereliikme kohta 2427 krooni. Arvates kostja kuusissetulekust kohtuotsusega väljamõistetava elatisena maha 1345 krooni, jääks kostja iga pereliikme sissetulekuks kuus 1484 krooni ning juhul, kui kostjal tuleb hagejale elatisena maksta 1500 krooni kuus, siis jääks kostja iga pereliikme kuusissetulekuks 1445 krooni kuus. Kui lähtuda PKS § 61 lg 5 mõttest, et seda, kas elatisesummat saab vähendada alla seaduses sätestatud alammäära või mitte, tuleks kaaluda lähtuvalt vanemal teise lapse olemasolust ja sellest, kas see teine laps osutuks vähemalt miinimummääras kostjalt väljamõistetud elatise korral varaliselt vähem kindlustatuks võrreldes elatist saava lapsega, siis tuleks kostja sissetulek jagada tema ja tema juures elavate laste arvuga (3). Sel juhul oleks 1345 kroonise elatise maksmise kohustuse puhul kostja ja tema 2 lapse kuusissetulekuks 1979 (7282-1345:3) krooni ning 1500 kroonise elatise korral jääks kostja ja tema juures elava kahe lapse ülalpidamiseks kostjale alles 1927 krooni. Kuna PKS § 61 lg 5 järgi ei ole elatisesumma miinimummäärast allapoole vähendamisel alust arvesse võtta seda, kui kindlustatuks või mittekindlustatuks jääks kostja lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa ning arvestada tuleb ka seda, et kostja teise lapse vanemal e. kostja praegusel abikaasal on samuti seadusest tulenev kohustus oma last üleval pidada, siis leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole alust leida, et hageja juures elava hageja ja kostja ühise lapse ülalpidamiseks väljamõistetavat elatisesummat tuleks PKS § 61 lg 5 alusel vähendada. Samuti arvestab ringkonnakohus otsuse tegemisel seda, et PKS § 60 lg 1 järgi on vanemal kohustus oma last üleval pidada ning selle kohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja on esitanud maakohtule oma pangakonto väljavõtte 01.09.2004-13.10.2005, millest nähtuvalt on kostja saanud oma eelmisest töökohast töötasu kätte summades 6450 krooni ja 7527 krooni. Käesoleval ajal saab kostja uuest töökohast palgana kätte 6082 krooni. Arvestades seda, et X on sündinud 1967. a ning töötab ehitusfirmas töödejuhatajana ning asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks osaliselt töövõimetu vms., siis leiab ringkonnakohus, et PKS §-s 60 märgitud kohustuse täitmiseks vähemalt minimaalsel määral ka eelmisest abielust sündinud lapse suhtes on lapsevanemal kohustus korraldada oma elu ja ka tööd selliselt, et ta saaks oma kohustust nõuetekohaselt täita. Sama kohustus on muuhulgas ka hagejal endal ning

seetõttu ei ole iseenesest elatisesumma suurendamise aluseks asjaolu, et X on esitanud tõendi, millest nähtuvalt on ta 2005. a novembri lõpust töötu. Ringkonnakohus võtab otsuse tegemise arvesse veel ka seda, et kostja poolt esitatud pangaväljavõtetest nähtuvalt ei ole tema sissetulekuteks olnud üksnes töötasu summas 6082 krooni ja lapsetoetused. Hansapangas oleva konto väljavõttelt nähtuvalt on kostja perioodil 01.09.2004-13.10.2005 teinud oma arvele veel ka sularahasissemakseid summas 8500 krooni, samuti on sellele arvele sularahasissemakseid teinud tema abikaasa X summas 3600 krooni ja pangakontolt nähtuvad veel ka Y kontole tehtud muud väljamaksed summas 15 500 krooni. Arvestades eeltoodut ja ka seda, et hageja peab saadavalt elatiselt, mis on välja mõistetud kohtuotsusega, maksma tulumaksu, ei ole ringkonnakohtu arvates asja materjalide põhjal võimalik tuvastada olukorda, kus kostja teine laps jääks kostja eelmisest abielust sündinud lapse ülalpidamiseks minimaalmääras elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks. Kuna 1500 krooni on alates 01.01.2006 PKS § 61 lg 4 järgne minimaalne elatisesumma suurus ning ka 2005. a eest väljamõistetava (alates 16.09.2005) elatisesumma mõistlikuks ja põhjendatud suuruseks peab ringkonnakohus mitte väiksemat summat, kui seaduses ette nähtud minimaalmäär, siis tuleb maakohtu vaidlustatud otsust muuta selliselt, et Y ilt X kasuks tütre Z ülalpidamiseks viivitamatult väljamõistetud igakuise elatise suuruseks tuleb lugeda alates 16. septembrist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 summat 1345 krooni ning alates 1. jaanuarist 2006 kuni Z täisealiseks saamiseni 16. detsembril 2008 tuleb kostjalt igakuiselt elatisena väljamõistetud summaks lugeda 1500 krooni. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuna tulumaksuseaduse §-de 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 järgi tasub elatiselt tulumaksu isik, kelle kasuks see on kohtuotsusega välja mõistetud, mitte aga elatise maksja, siis tuleb kohtuotsuse tegemisel ja ka selle täitmise arvestada sellega, et väljamõistetava elatise summa märgitakse otsusesse selles suuruses, nagu seda peab tasuma kostja, kuna kostjal puudub kohustus elatiselt tulumaksu maksta ja seega ka hageja kasuks väljamõistetud summat kehtiva tulumaksumäära võrra vähendada. Kuna ringkonnakohus muudab kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatisesumma suurust, siis tuleb vastavalt sellele muuta ka kostjalt riigieelarvesse väljamõistetava riigilõivusumma suurust. Kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 järgi enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seadust, s. o kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv elatiselt, mille tasumisest hageja oli vabastatud. TsMS § 47 lg 2 ja 48 lg 1 p 3 järgi oleks käesoleval juhul hagi hinnaks aasta elatusraha suurus, s. o arvutades selle hagi esitamise ajast arvates oleks hagihinnaks 17 380 krooni (4x1345+8x1500=17 380), millelt kuulub kehtiva riigilõivuseaduse lisa 2 järgi tasumisele riigilõiv 1250 krooni. TsMS § 47 lg 4 järgi apellatsioonkaebuse esitamisel varalises vaidluses tasutakse riigilõivu apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes. Maakohtu poolt alates 16.09.2005 väljamõistetud elatisesumma suuruseks oli 1000 krooni ja apellant soovis 1500 krooni väljamõistmist ning ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, muutes maakohtu vaidlustatud otsust nii, et kuni 01.01.2006 on väljamõistetud elatisesumma suuruseks 1345 krooni ja sealt edasi 1500 krooni. Seega oleks TsMS §-de 47 lg 4 ja 48 lg 1 p 3 ning riigilõivuseaduse lisa 2 järgi apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivusumma suuruseks 350 krooni (hagihind 4x345+8x500=5380 krooni), milline tuleb Y riigituludesse välja mõista. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud kohtukulude nimekirja ega ka taotlust omapoolsete kohtukulude väljamõistmiseks.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.