Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar, Ulvi Loonurm
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
03. märts 2006.a Tallinn Ringkonnakohtu kantselei
Tsiviilasja number
2-05-1028
Tsiviilasi
C. A. AS hagi P. A. vastu kahju hüvitamiseks summas 106 788,05 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2005.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C. A. AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. veebruar 2006.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant C. A. AS, esindaja adv T. V. Vastustaja P. A., esindaja A. M.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2005.a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata C. A. AS nõude P. A.-lt 14.12.2004.a saamata jäänud agenditasu eest hüvitise väljamõistmiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista P. A.-lt C. A. AS kasuks välja 11 733,45 kr (üksteist tuhat seitsesada kolmkümmend kolm krooni nelikümmend viis senti) hüvitisena lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest.
3.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.C. A. AS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Kohtukulude jaotus
Mõista P. A.-lt C. A. AS-le välja 2126,70 kr (kaks tuhat ükssada kakskümmend kuus krooni seitsekümmend senti) kohtukulude katteks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja C. A. AS palus 31. märtsil 2005.a esitatud hagiavalduses määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitus töölepingu rikkumisega tekitatud kahju eest summas mitte vähem kui 106 788,05 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja C. A. AS ja kostja P. A. 01.12.2000 töölepingu nr 34, mille alusel asus kostja 05.12.2000 hageja juures tööle spetsialistina, s.o agendina Pärnu sadamas. Tööleping lõpetati töötaja algatusel 23.11.2004.a. Vahetult pärast töölepingu lõppemist asus kostja tööle hageja konkurendi OÜ-s T. juures. 06.12.2004 selgus hagejale, et tema kauaaegne klient W. B. C. A. BV (edaspidi W. B.) kavatseb edaspidi kasutada oma agendina Pärnu sadamas hageja asemel tema konkurenti OÜ-d T. seoses sellega, et kostja oli OÜ-sse T. tööle asunud. Kostja rikkus töölepingu p 3.6, mis keelas töölepingu lõpetamisest 12 kuu jooksul konkurendi juurde tööle asuda. Konkurentsikeeldu sisaldava lepingupunkti täitmise eest tasus hageja töölepingu p 7.2 kohaselt kostjale igakuiselt lisatasu 1/3 ulatuses kostja põhipalgast.
3.Töölepingu p 3.6 rikkumine tekitas hagejale kahju, milleks on kliendi kaotamine ja seeläbi saamata jäänud tulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 mõttes. Isegi kui kliendi kaotamine ei leia tõendamist, on hageja ikkagi varalist kahju kandnud. Kui kostja ei oleks töölepingut rikkudes asunud tööle hageja konkurendi juurde, oleks hageja saanud jätkata teenuste pakkumist W. B.’ile vähemalt senises mahus. 2004.a. teenindas hageja Pärnu sadamas W. B.’i laevu kokku üheksal korral ning teenis osutatud teenustelt tulu agenditasudena kokku summas 106 788,05 krooni (6825 EUR). Nelja eri laevaga (INGER, IRINA, HENDRIKA MARGARETHA, FRISIAN LADY) teostati turbavedusid, milles prahtijaks oli firma nimega K. BVBA. Vähemalt sellises mahus teenuseid oleks hageja osutanud kõnesolevale kliendile ka 2005.a. jooksul, kui kostja ei oleks töölepingut rikkudes konkurendi juurde tööle asunud. OÜ T. agenteeris ülalnimetatud laeva INGER juba 14.12.2004, saades selle eest tasuna 6318,11 EUR ehk 98 844,30 EEK. See tähendab, et 14.12.2004 seisuga kandis hageja juba reaalset varalist kahju. Ehkki 2005. aastal K. BVBA turbavedu T. agenteerimisel ei toimunud, ei saa edaspidi välistada K. BVBA poolt W. B.’ile kuuluvate laevade kasutamist, mis tingib hagejal saamata jäänud tulu osas kahju tekkimise. Täpset kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha, kuna puudub võimalus täpselt määratleda, millises ulatuses oleks hageja W. B.’ile konkurentsikeelu kehtivuse ajal teenuseid osutanud. Seetõttu peaks lõpliku kahjuhüvitise määrama kohus, lähtuvalt VÕS § 127 lg-s 6 sätestatust. Hageja on saanud kahju mitte vähem kui 106 788,05 krooni.
4.Kostja on ka oma tegevusega tekitanud hagejale kahju, püüdes pärast hagejaga töösuhte lõppemist veenda hageja kliente (S. & B., T. T. BV) vahetama agenti nii Pärnus kui teistes sadamates OÜ T. vastu. Selline käitumine ei ole kooskõlas heade kommete ja hea usu põhimõttega.
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Tema vastuväidete kohaselt ei saa hageja esitatud W. B.’i e-mailist ja teenuse arvetest 2004.a. kohta järeldada, et kui kostja ei oleks asunud tööle OÜ-sse T., oleks hageja tõenäoliselt saanud jätkata sama teenuse osutamist W. B.’ile 2005.a. vähemalt samas mahus. Tõendatud ei ole saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõttes. Hageja ei ole kaotanud W. B.’it kui klienti ning millegagi ei ole välistatud, et W. B.määrab tulevikus oma laevadega K. BVBA turba veoks agendiks taas hageja.
6.Põhjuslik seos puudub kostja käitumise ja hageja väidetava kahju vahel. W. B.oli OÜ T. klient enne kui ta sai hageja kliendiks. OÜ T. ei ole 2005.a. agenteerinud ühtki W. B.’i laeva K. BVBA turba veoks ja seega ei ole hagejal jäänud saamata hagis viidatud võimalik tulu kostja tegevuse tõttu. Kokkuleppe OÜ T. poolt 14.12.2004 agenteeritud laevaga INGER veetud K. BVBA turba veo osas saavutasid W. B.ja OÜ T. juba enne kostja lahkumist hageja juurest ning see ei olnud seotud kostjaga. Hageja on laeva INGER agenteerimisel saanud tema esitatud andmeil 2004.a.
2(7)
agenditasu 750 EUR ehk 11 700 krooni (arved 16.01.2004 ja 16.04.2004). See on ka kahjusumma, mis saaks maksimaalselt olla tekkinud kostja süü tõttu kliendina kaotatud W. B.’i laeva INGER osas, juhul kui süü ja põhjuslik seos oleks tõendatud. Kogu arve summa kahjuna esitamine ei ole õige, sest see sisaldab muuhulgas külastustasu, kanalitasu, sildumistasu, lootsitasu, navigatsioonitasu, tuletornitasu, postitasu, muid kulusid, autotasusid ja sularahakulusid.
7.Isegi kui eksisteeriks hageja viidatud põhjuslik seos kostja käitumise ja hageja kahju vahel, on kahju arvestus ebaõige. Hageja on tulu arvestamisel jätnud välja muud teenuse osutamisega seonduvad kulutused nagu kulutused töötasule, sellelt arvestatud maksud jne.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
8.Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus mõistis C. A. AS-ilt välja esindaja osutatud õigusabi eest 10 000 krooni P. A. kasuks. Muud kohtukulud jättis kohus poolte kanda.
9.Maakohus tuvastas, et asudes enne 12 kuu möödumist töösuhte lõppemisest hageja kirjaliku loata tööle konkurendi juures rikkus kostja pooltevahelise töölepingu p 3.6. Kohus tuvastas samuti, et kostja töökohavahetus tingis W. B.’i laevade INGER, IRINA, HENDRIKA MARGARETHA ja FRISIAN LADY agenteerimisteenuste osas senise agendi (hageja) vahetuse OÜ T. vastu. Seega leidis maakohus, et esines põhjuslik seos kostja töökohavahetuse ning agendi vahetamise vahel. Agentide vahetamise faktiga ei ole aga tõendatud kahju tekkimine.
10.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja poolt 2004. aastal eelloetletud W. &B.’i laevadega K. BVBA turbavedude eest teenitud agenditasudest kogusummas 6825 EUR (106 788,05 krooni) tuleks maha arvata agentide töötasud ja neilt tasutud maksud.
11.Kohus asus seisukohale, et hageja kliendiks tuli lugeda W. B.ning mitte prahtija (K. BVBA), kuna esitatud arvetest (tl 22-30) nähtuvalt oli arvete tasumiseks kohustatud W. B.. Ka kliendi kaotamine ei ole aga tõenduseks kahju tekkimisele. Puudub vaidlus, et Pärnu sadamas jätkatakse K. BVBA turba vedamist ka pärast kostja lahkumist hageja juurest ja vedusid agenteerib hageja, olgugi, et teise laevafirma (S. & B.) laevadega. Kohus nõustus kostjaga, et hageja agenteerib samu vedusid teiste laevadega ehk ei ole vedusid kaotanud.
12.Seetõttu puudub alus tuvastamaks, et hageja on kostjapoolse lepingurikkumise tulemusena saanud kahju. Ei ole alust arvata, et juhul, kui hageja oleks saanud kostja lahkumise järel agenteerida edasi samu W. B.’i laevu, oleks nendega veetud muud kaupa kui K. BVBA turvast. Hageja poolt väidetav võimalik kahju on oletuslik ning selle suurust ei ole võimalik kindlaks teha ka VÕS § 127 lg 6 alusel.
13.Mis puutub väidetavasse reaalsesse kahjusse, mis tekkis hagejal tulenevalt asjaolust, et OÜ T. agenteeris vahetult pärast kostja tööleasumist sinna 14.12.2004 varasemalt hageja agenteeritud W. B.’i laeva INGER, siis reaalset kahju selle veo arve summas (6318,11 EUR ehk 98 844,30 EEK) ei ole hagejal tekkinud. Kui kahju sai tekkida, sai see saamata jäänud tulu näol olla vaid agenditasu, mitte kogu arve summa ulatuses. Kohus leidis tõendite põhjal, et OÜ-l T. oli koostöö W. B.’iga, sh turbavedude osas toiminud juba 5-6 aastat. Juba enne kostja tööleasumist agenteeris OÜ T. kõnesolevatest W. B.’i laevadest FRIZIAN LADYT 22.05.2003 ja 09.03.2004 ning HENDRIKA MARGARETHAT 05.03.2004 (tl 61), millest järelduvalt puudub põhjuslik seos kostja lahkumise ja laeva INGER agenteerimise vahel 14.12.2004. Ainuüksi veo langemine kostja töökohavahetuse järgsesse perioodi ei ole piisav põhjusliku seose tuvastamiseks.
14.Kuigi on leidnud tõendamist kostjapoolne lepingurikkumine, ei ole tuvastatud hagejal sellest tulenevat kahju, samuti põhjuslikku seost lepingu rikkumise ja kahju vahel.
15.Kuna tegemist ei ole kindlapiirilise hinnaga hagiga, ei ole kohus seotud TsMS § 61 lg 1 p 1
3(7)
nimetatud 5% määraga ja võib käsitleda hagi kui hinnata hagi, rakendades TsMS § 61 lg 1 p 2 sätestatut. Arvestades asja keerukust ja istungite arvu, pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks välja mõista õigusabikuludena 10 000 krooni ja jätta muud kohtukulud poolte kanda.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
16.C. A. AS esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja kohtukulud.
17.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus luges küll tõendatuks, et OÜ T. nimetamine agendiks Pärnu sadamast K. BVBA turvast vedavate W. B.’i laevade osas on põhjuslikus seoses kostja tööleasumisega OÜ-sse T., st töölepingu rikkumisega, kuid leidis, et puudub põhjuslik seos kostja lahkumise ning 14.12.2004 mootorlaeva „INGER“ agenteerimise vahel. Hageja kandis mootorlaeva „INGER“ agenteerimise võimaluse kaotamise tõttu varalist kahju summas mitte vähem kui 750 EUR-i ehk 11 733,45 krooni, mille moodustab saamata jäänud agenditasu. Kuna hageja on minetanud võimaluse Pärnu sadamast K. BVBA kaupa vedavate W. B.’i laevade agenteerimiseks, on põhjendatud hagi rahuldamine vähemalt 106 788,05 krooni ulatuses.
18.Kohus on põhjendamatult rajanud otsuse kostja väitele, mille kohaselt oli kokkulepe mootorlaeva „INGER“ agenteerimiseks saavutatud enne kostja lahkumist hageja juurest. Väidetava varasema kokkuleppe olemasolule OÜ T. ja W. B.’i vahel viitab üksnes Dirk Pol’i 09.09.2005 kiri, mille tõendina juurde võtmisest kohus TsMS §-le 93 tuginedes põhjendatult keeldus. Eeltoodust tulenevalt rikkus kohus TsMS § 227 lg-d 1 ja 2 ning § 231 lg-t 4.
19.Tähtsust ei oma OÜ T. varasem koostöö W. B.’iga, kuna vaidlust ei ole selles, et OÜ T. ei olnud varem agenteerinud K. BVBA kaupa (turvas) vedavaid W. B.’i laevu. Samal põhjusel on asjassepuutumatu, et OÜ T. on varem agenteerinud mootorlaevu „FRIZIAN LADY“ ja „HENDRIKA MARGARETHA“, kuna nimetatud laevad ei vedanud nende agenteerimisel OÜ T. poolt K. BVBA kaupa. Mootorlaeva „INGER“ agenteerimine OÜ T. poolt sai võimalikuks üksnes tänu kostja poolsele töölepingu rikkumisele.
20.Kohus ei saanud jätta saamata jäänud tulu hüvitamise nõuet rahuldamata põhjendusel, et saamata jäänud tulu kui kahju ei ole nõude esitamise ajaks ilmnenud. Kohtul oli võimalik hinnata, milline on tõenäosus, et hageja hagiavalduses kirjeldatud tingimustel kahju kannatab ning sellest tulenevalt otsustada väljamõistetava hüvitise suuruse. Asjaolu, et 2005.a. kasutas kauba omanik K. BVBA oma kauba vedamiseks Pärnu sadama kaudu W. B.’i laevu, ei välista edaspidiselt W. B.’i laevade kasutamist, millisel juhul kannab hageja varalist kahju. Kui kostja oleks täitnud töölepingu tingimusi ja asunud OÜ-sse T. tööle pärast 12 kuu möödumist, ei oleks W. B.otsustanud Pärnu sadamas agenti vahetada ning hageja ei oleks kasu saamise võimalust kaotanud. Kuna K. BVBA kasutas kuni 01.01.2005 Pärnu sadamast turba vedamisel W. B.’i teenuseid, on suur tõenäosus, et mainitud laevu kasutatakse ka tulevikus. Kui K. BVBA kasutab Pärnu sadamast turba vedamiseks W. B.’i laevu, siis tõenäoliselt agenteerib neid OÜ T.. Seega on suur tõenäosus, et töölepingu rikkumise mitteesinemisel olnuks hagejal edaspidiselt võimalik vaidlusaluste laevade agenteerimisest kasu saada.
21.Kohus mõistis põhjendamatult hagejalt välja kohtukulud 10 000 krooni ulatuses. Tulenevalt TsMS § 61 lg 1 p-st 1 ei saanud kohus hagi rahuldamata jätmisel kostjale välja mõista rohkem kui 5339,40 krooni, kuna hageja näitas hagis hagihinna 106 788,05 krooni.
22.P. A. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Apellant ei ole kaotanud klienti, sest vaidlusalusel perioodil ei ole Pärnu sadamast K. BVBA turvast W. B.’i laevadega veetud. Tõendatud ei ole kahju tekkimine apellandil.
4(7)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel protsessiõigusnormi rikkumise tõttu osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 14.12.2004.a saamata jäänud agenditasu eest hüvitise väljamõistmiseks. Selles osas on kohtuotsus vastuoluline ning rajatud ebapiisavatele tõenditele. Muuta tuleb ka kohtukulude jaotust. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsusega, millega rahuldab hagi osaliselt.
24.Käesoleva asja lahendamisel on maakohus tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida pooled ei ole vaidlustanud: 1) Kostja rikkus pooltevahelise töölepingu punkti 3.6, asudes enne 12 kuu möödumist töösuhte lõppemisest arvates hageja (tööandja) kirjaliku loata tööle hageja konkurendi juures; 2) Kostja töökohavahetus tingis W. B.’i laevade INGER, IRINA, HENDRIKA MARGARETHA ja FRISIAN LADY agenteerimisteenuste osas senise agendi (hageja) vahetamise OÜ T. (s.o kostja uue tööandja) vastu; 3) Hageja kaotas kostjapoolse lepingurikkumise tulemusena kliendi W. B.’i K. BVBA turba vedude osas, kuid K. BVBA turba vedu jätkub hageja agenteerimisel S. & B.’i laevadega.
25.Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hagejal ei ole tekkinud reaalset kahju saamata jäänud agenditasu näol seoses asjaoluga, et OÜ T. agenteeris 14. detsembril 2004.a, s.o vahetult peale kostja sinna tööleasumist, W. B.’i laeva INGER K. BVBA turba veoks. Kohtu järeldused selles osas ei ole kooskõlas kohtu poolt asjas tuvastatuga. Maakohus tuvastas, et W. B.’i poolt K. BVBA turba vedudel varasema agendi (hageja) vahetamine OÜ T. vastu oli tingitud kostja poolt lepingut rikkudes oma senise tööandja konkurendi juurde tööle asumisest. Samas asus maakohus seisukohale, et 14.12.2004.a veo puhul nimetatud seost kostja lahkumise ning OÜ T. poolt m/l INGER agenteerimise vahel ei esinenud, kuna kokkulepe kõnealuse agenteerimise osas oli sõlmitud juba enne kostja lahkumist hageja juurest, samuti oli OÜ T. ka varem teinud koostööd W. B.’iga muuhulgas turbavedude osas ning aastatel 2003 ja 2004 oli OÜ T. agenteerinud W. B.’i laevu FRISIAN LADY ja HENDRIKA MARGARETHA. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, nagu oleks kokkulepe laeva INGER agenteerimiseks K. BVBA turba veoks OÜ T. sõlmitud juba enne kostja lahkumist hageja juurest. Maakohus on otsuses (lk 6) tuginenud üksnes kostja väidetele, kuid kolleegiumi arvates ei ole kostja väited piisavaks tõendiks lükkamaks 14.12.2004.a veo puhul ümber kohtu poolt tuvastatud seose olemasolu kostja tegevuse ning W. B.’i poolt agendi vahetamise vahel. Muid asjakohaseid tõendeid esitatud ei ole. T lk 91 oleva D. P.’i 09.09.2005.a kirja on maakohus põhjendatult jätnud tõendina arvestamata (otsuse lk 5) ning ringkonnakohtul puudub alus võtmaks nimetatud dokumendi osas maakohtu omast erinevat seisukohta. Ka varasem koostöö OÜ T. ning W. B.’i vahel, sealhulgas OÜ T. poolt laevade FRISIAN LADY ja HENDRIKA MARGARETHA agenteerimine 2003 ja 2004 aastal, ei lükka ümber järeldust, et OÜ T. kasutamine agendina K. BVBA turba veol W. B.’i laevadega oli seotud kostja tööleasumisega OÜ-s T.. Nii ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 06.12.2004.a e-mailis (t lk 18) räägitakse W. B.’i kokkuleppest L.-ga, kelleks oli K. BVBA esindaja L. H. Seega omavad asjas tähtsust juhud, mil OÜ T. on pärast kostja töökohavahetust agenteerinud W. B.’i laevu just K. BVBA kauba (turvas) vedudega seoses. Seevastu ei ole asjassepuutuv OÜ T. koostöö W. B.’iga teiste kaubaomanike osas. Puudub vaidlus selles, et enne kostja töökohavahetust ei olnud OÜ T. agenteerinud W. B.’i laevu K. BVBA turba veoks (kostja on seda kinnitanud oma 21.06.2005.a täiendavates vastuväidetes hagiavaldusele, t lk 50 – 52), kuid 14.12.2004.a veeti OÜ T. agenteerimisel W. B.’i laevaga INGER K. BVBA turvast. Kuna tuvastatud ja vaidlustamata on W. B.’i poolt K. BVBA turba vedude osas senise agendi (hageja) vahetamine OÜ T. vastu seoses kostja tööleasumisega 5(7)
OÜ-s T. ning tõendamata on asjaolu, nagu oleks 14.12.2004.a OÜ T. poolt K. BVBA turba veo agenteerimine W. B.’i laevaga INGER aset leidnud teistsugustel asjaoludel (nt varasema kokkuleppe alusel), asub ringkonnakohus seisukohale, et hageja on kandnud kahju saamata jäänud agenditasu näol tulenevalt võimaluse kaotamisest agenteerida 14.12.2004.a K. BVBA turba vedu W. B.’i laevaga INGER.
26.Vastavalt VÕS § 127 lõikele 1 on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega peab lepingut rikkunud poole hüvitis viima lepingu teise poole võimalikult lähedale olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kolleegium asus eelpool (otsuse p 25) maakohtu poolt tuvastatu alusel seisukohale, et kui kostja ei oleks rikkunud töölepingust tulenevat keeldu asuda 12 kuu jooksul töösuhte lõppemisest arvates tööandja loata tööle tööandja konkurendi juurde, ei oleks hageja kaotanud võimalust agenteerida 14.12.2004.a K. BVBA turba vedu W. B.’i laevaga INGER. Seega kostja poolt lepingu täitmise korral oleks hageja saanud W. B.’ile nimetatud teenuse osutamise eest agenditasu.
27.Maakohtu põhjendusi ei ole vaidlustatud osas, milles kohus leidis, et hagejal saamata jäänud agenditasu suurus saanuks olla 750.- EUR, kuivõrd hageja oli sama laeva 2004. aastal kahel korral agenteerinud agenditasuga 750.- EUR. Seega leiab ringkonnakohus, et hagejal tekkinud kahju suuruseks tuleb lugeda 750.- EUR ehk 11 733,45 krooni.
28.Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega, et tulenevalt võimaluse kaotamisest agenteerida Pärnu sadamast K. BVBA kaupa vedavaid W. B.’i laevu kuulub kostjalt väljamõistmisele tulevikus tekkida võiv kahju summas vähemalt 106 788,05 krooni. Vaidlust ei ole selles, et peale 14.12.2004.a ei olnud kuni ringkonnakohtu istungi toimumiseni esinenud täiendavaid juhtumeid, kus K. BVBA turvast oleks OÜ T. agenteerimisel veetud W. B.’i laevadega. Muudele võimalikele kahju põhjustavatele asjaoludele ei ole hageja tuginenud, nagu ka maakohus on otsuses õigesti märkinud. Samuti puudub vaidlus selles, et pärast kostja lahkumist on hageja agenteerinud K. BVBA turba vedusid S. & B.’i laevadega. Kuna hageja on läbivalt tuginenud W. B.’i kui kliendi kaotusele üksnes K. BVBA kauba vedamisega seoses, ei oma tähtsust võimalikud juhud tulevikus, mil W. B.’i laevadega veetakse OÜ T. agenteerimisel teiste kaubaomanike kaupa. Ehkki ei ole välistatud see, et tulevikus veetakse OÜ T. agenteerimisel W. B.’i laevadega K. BVBA turvast, ei ole kolleegiumi arvates millegagi välistatud ka see, et ettenähtavas tulevikus niisuguseid vedusid ei toimu ning jätkub senine olukord, kus K. BVBA turvast veetakse hageja agenteerimisel S. & B.’i laevadega. Tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmine eeldab, et kahju tekitamine või kahju tulevikus tekkimise fakt oleks kindlaks tehtud (VÕS § 127 lg 6 ja 7). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et tulevikus W. B.’i laevadega OÜ T. agenteerimisel toimuda võiva K. BVBA turba veo tõenäosus on suurem, kui senise olukorra (K. BVBA turba vedu hageja agenteerimisel S. & B.’i laevadega) jätkumise tõenäosus või tõenäosus, et W. B.kasutab tulevikus K. BVBA turba vedudeks taas hageja teeneid. Kolleegiumi arvates puudub alus omistada minevikusündmustele (kuni 01. jaanuarini 2005.a toimunud K. BVBA turba veod W. B.’i laevadega) suuremat tõenäosusväärtust kui praeguseks kujunenud olukorrale. Seega puudub kohtul piisav alus lugeda hagejale tulevikus kahju tekkimise fakt kindlaks tehtuks, millest tulenevalt puudub alus ka kostjalt VÕS § 127 lg 6 alusel kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
29.Apellandi väidete kohta seoses hageja poolt kostjale töölepingu punktis 3.6 sisaldunud konkurentsikeelu kohustuse täitmise eest makstud lisatasuga märgib kolleegium järgmist. Töötajale konkurentsikeelu eest makstud lisatasu ei ole käsitatav tööandja kahjuna (nii ka Riigikohus oma otsustes 3-2-1-14-05 ja 3-2-1-106-03). Seega ei saa tööandja nõuda konkurentsikeeldu rikkunud töötajalt temale makstud lisatasu tagasi kahju hüvitamise sätete alusel. Töötajale makstud lisatasu saab töötajalt tagasi nõuda vaid siis, kui selles on eraldi kokku lepitud või selline õigus tuleneb seadusest. Niisuguse kokkuleppe olemasolule ei ole hageja tuginenud, töölepinguseadus aga konkurentsikeelu rikkumise tagajärgi ette ei näe. Tõendamist ei ole leidnud ka hageja väited, et 6(7)
kostja on tekitanud hagejale kahju püüdes veenda hageja suuremaid kliente loobuma hageja teenetest ning kasutama selle asemel OÜ T. teeneid.
30.Pooled taotlesid teineteiselt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ringkonnakohtule esitatud kohtukulude nimekirjast nähtuvalt kandis hageja kohtukulusid riigilõivu näol kahes kohtuastmes kokku 14 000.- (7000 + 7000) krooni ning õigusabikulusid kokku 28 337,70 (19 363,80 + 8973,90) krooni. Kolleegium leiab, et hagihinnaks tuleb lugeda 106 788,05 krooni ning õigusabikulude väljamõistmisel on kohus seotud TsMS § 61 lg 1 punktis 1 sätestatuga. Kuna hagi ning apellatsioonkaebuse kuuluvad rahuldamisele osaliselt – 11 % ulatuses – tuleb kostjalt hageja kasuks kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1540.- krooni ning 586,70 krooni hageja poolt kantud õigusabikulude katteks, kokku 2126,70 krooni.
Kohtunikud:
M. Klaar
U. Loonurm
K. Kullerkupp
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.