Eesistuja Valdo Lips, liikmed Malle Seppik ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. märts 2006.a, Tallinn
Tsiviilasi
G. AS hagi P.K. vastu isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja P.K. vastuhagi G. AS vastu õigusliku aluseta rajatud gaasitrassi kõrvaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. oktoobri 2005. a otsus ja 24. oktoobri 2005.a täiendav otsus tsiviilasjas nr 2/1-1353/04/05
Menetlusosalised ja nende
Hageja G. AS (reg kood 10910045) Hageja lepinguline esindaja advokaat M.T.
esindajad
Kostja P.K. Kostja lepinguline esindaja advokaat A.S. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. veebruar 2006. a, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2005.a otsus osas, millega kohus seadis Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 324 kantud P.K.le (isikukood 3**********, elukoht T***** tn *** Tallinn) kuuluvale kinnisasjale G. AS (registrikood ********, asukoht L***** tn *** Tallinn) kasuks isikliku kasutusõiguse ning tegi kinnistusraamatu kolmandasse jakku sellekohase kande.
2.Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2005.a otsus osas, millega kohus mõistis P.K.lt välja kohtukuludena õigusabikulud 25 krooni G. AS kasuks.
1(12)
3.Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2005.a täiendav otsus osas, millega kohus mõistis P.K.lt välja kohtukuludena õigusabikulud 10 000 krooni G. AS kasuks.
4.Jätta Harju Maakohtu 24. oktoobri 2005.a täiendav otsus muutmata osas, millega kohus tuvastas P.K. (isikukood 3**********, elukoht T***** tn *** Tallinn) kohustuse teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks G. AS-iga (registrikood ********, asukoht L***** tn *** Tallinn) alljärgnevatel tingimustel: 1) Isiklik kasutusõigus on seatud tähtajatult G. AS (õigustatud isik) kasuks. 2) Isikliku kasutusõiguse tasu suurus võrdub küttegaasipaigaldise torustiku kaitsevööndi (21m2) suurusele kinnistu osale langeva maamaksu suurusega, kui õigusaktidest ei tulene teistsugust tasumäära. Õigustatud isik maksab tasu üks kord aastas vastavalt P.K. (kinnisasja omanik) poolt väljastatud arvele, kui õigusaktidest ei tulene teistsugust tasumise perioodi ja korda. 3) Õigustatud isikul on õigus ehitada, omada ja kasutada kinnisasja omaniku kinnisasja,
mis
on
kantud
Tallinna
Linnakohtu
kinnistusosakonna
Harju
Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 324, läbivat maapõues paiknevat küttegaasipaigaldise torustikku (maagaasitorustiku osad, sulgeseadmed ja reguleerkapid kui tehnorajatis või gaasipaigaldis), edaspidi gaasitorustik, ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud gaasitorustiku ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja arendamiseks. Gaasitorustiku trass on tähistatud AS Kommunaalprojekt poolt koostatud asendiplaanil nr GV-01-1, „Rannamõisa tee Ø 160 keskrõhu gaasitoru Lucca tee juures“ (asendiplaan). 4) Õigustatud isikul on õigus kasutada kinnisasja isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on võrdne gaasitorustiku kaitsevööndi alaga ja paikneb ühe meetri laiusel alal mõlemal pool gaasitorustikku, kusjuures vastav ala on asendiplaanil tähistatud kui gaasitorustiku kaitsevöönd. Kasutusõiguse ala kasutamine tuleneb gaasitorustiku ohutasemest, maagaasi survest, võimsusest ja asukohast. 5) Õigustatud isikul on õigus kasutusõiguse ala kasutada ööpäevaringselt katkematult ja sihtotstarbeliselt, mis tähendab maagaasi transportimist läbi kasutusõiguse alal asuva gaasitorustiku. 6) Hooldus-, remondi-, rekonstrueerimis- ja arendustööde teostamise ajal võib õigustatud isik kasutusõigusega koormatud kinnisasja ajutiselt kasutada väljaspool kasutusõiguse ala piirides, mis jääb sõidutee ja kõnnitee vahele.
2(12)
7)
Pärast
kinnisasjal
teostatud
gaasitorustiku
hooldus-,
remondi-
ja
rekonstrueerimistööde lõpetamist on õigustatud isik kohustatud taastama oma kulul mõistliku aja jooksul mõistlikus mahus töödele eelnenud olukorra. 8) Kinnisasja igakordne omanik ja õigustatud isik on kohustatud järgima õigusaktidega kehtestatud piiranguid kasutusõiguse alal. Kinnisasja igakordne omanik on kohustatud teavitama tema teadmisel kinnisasjal tegutsevaid isikuid gaasitorustiku olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest. 9) Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule, millest ta kohustub kinnisasja igakordsele omanikule eelnevalt kirjalikult teatama. 10) Õigustatud isiku kasuks isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu või selle osa võõrandamisel on kinnistu igakordne omanik kohustatud tagama õigustatud isiku kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tingimuste ülevõtmise uue (uute) omaniku (omanike) poolt.
5.Jätta Harju Maakohtu 24. oktoobri 2005.a täiendav otsus muutmata osas, millega kohus tuvastas P.K. (isikukood 3**********, elukoht T***** tn *** Tallinn) kohustuse teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamiseavalduse tegemiseks Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 324 kolmandasse jakku tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks G. AS-i (registrikood ********, asukoht Tallinn)
kasuks
küttegaasipaigaldise
torustiku
ehitamiseks,
omandamiseks,
kasutamiseks ja teiste sellega seonduvate tegevuste läbiviimiseks vastavalt kande aluseks oleva kohtuotsuse resolutiivosas sätestatud tahteavalduse sisule ja tingimustele ning lisatud plaanile.
6.Jätta Harju Maakohtu 5. oktoobri 2005. a otsus muutmata osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata.
7.Jätta Harju Maakohtu 5. oktoobri 2005. a otsus muutmata osas, millega kohus mõistis kohtukulude katteks P.K.lt G. AS-i kasuks välja riigilõivu 50 krooni.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus apellatsioonimenetluses
1.Jätta kohtukulud apellatsioonimenetluses poolte enda kanda. Edasikaebamise kord
3(12)
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 670 lg 1).
Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 685).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.G. AS esitas 15.10.2004 Harju Maakohtusse hagi P.K. vastu isikliku kasutusõiguse seadmiseks.
2.Kostjale kuulub Harku vallas, Tabasalu alevikus asuv kinnistu, mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr
324.2003. a soovis hageja ehitada Tabasalu alevikus maagaasi torustikku, mis projekti kohaselt kulges läbi kostja kinnistu. Hageja on soovinud saavutada kostja kinnistu koormamist isikliku kasutusõigusega gaasitorustiku talumise kohustuse sätestamiseks. 2003. a juulis püüdis hageja kontakteeruda kostjaga, et leppida kokku sellise isikliku kasutusõiguse seadmises, kuid tal ei õnnestunud saada kostja kontaktandmeid. Harku Vallavalitsuse 29.07.2003 korralduse nr 653 alusel anti hagejale ehitusluba nr 115 maagaasi trassi ehitamiseks Harku vallas, Ranna tee ja Klooga maanteega paralleelselt. Gaasitorustik oli mõeldud Tabasalu aleviku ja ümberkaudsete külade maagaasiga varustamiseks. Hageja alustas trassi ehitust, mis kestis 18.08.2003-28.10.2003. Kostja kinnistul toimusid ehitustööd ajavahemikul 29.09.2003-03.10.2003.
3.24.12.2003 andis Harku Vallavalitsus hagejale valminud gaasitorustiku kasutamiseks kasutusloa nr 444. 27.08.2004 pöördus kostja hageja poole nõudega kõrvaldada talle kuuluvalt kinnistult gaasitorustik ja eemaldada kostja kinnistult gaasitorustiku ehitamiseks kasutatud materjal. 27.09.2004 pöördus hageja kostja poole nõudega nõustuda kostja kinnistu koormamisega isikliku kasutusõigusega hageja kasuks gaasitorustiku talumise kohustuse sätestamisega. Kostja leidis, et see ettepanek on põhjendamatu ega ole kostjale aktsepteeritav.
4.Kostja on ehitusseaduse (EhS) § 14 kohaselt kohustatud lubama oma kinnistule gaasitorustiku ehitada, kuna hageja gaasitorustik on käsitletav tehnovõrgu või – rajatisena ning ei esine kostja kohustust välistavaid asjaolusid. Vastava trassi lõigu teises kohas ehitamise mitmeid kordi suuremad kulud on käsitletavad ülemääraste kulutustena. Asjaolu, et kostjal gaasitorustikust kahju üldse puudub, kuid hagejal tuleks gaasitorustiku kostja kinnistust mööda juhtimiseks teha olulisi kulutusi, kinnitab samuti, et hageja vastavad kulutused oleksid ülemäärased. Samuti võimaldab gaasitorustik kostja kinnistu otstarbekohast kasutamist. Kostja on kohustatud andma hagejale isikliku kasutusõiguse gaasitorustiku talumise kohustuse sätestamiseks.
5.09.03.2005 ja 16.08.2005 täpsustas hageja enda nõuet, paludes tunnustada hageja õigust omandada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 324 kolmandasse jakku kantav isiklik kasutusõigus kinnisasja läbiva küttegaasipaigaldise torustiku ehitamiseks, omamiseks ja kasutamiseks; tuvastada P.K. kohustus teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks G. AS-iga ja lugeda tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega alljärgnevatel tingimustel: „P.K. (kinnisasja omanik) avaldab soovi sõlmida tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise leping G. AS-iga (õigustatud isik) alljärgneva sisu ja tingimustega: 4(12)
1) isiklik kasutusõigus on seatud tähtajatult; 2) isikliku kasutusõiguse tasu suurus võrdub küttegaasipaigaldise torustiku kaitsevööndi (21m2) suurusele kinnistu osale langeva maamaksu suurusega, kui õigusaktidest ei tulene teisiti; 3) õigustatud isikul on õigus ehitada, omada, arendada ja kasutada kinnisasja omaniku kinnisasja, mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 324, läbivat maapõues paiknevat küttegaasipaigaldise torustikku (maagaasitorustiku osas, sulgeseadmed ja reguleerklapid kui tehnorajatis või gaasipaigaldis), edaspidi gaasitorustik, ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud gaasitorustiku ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja arendamiseks; 4) õigustatud isikul on õigus kasutada kinnisasja isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis on võrdne gaasitorustiku kaitsevööndi alaga ja paikneb ühe meetri laiusel alal mõlemal pool gaasitorustikku. Kasutusõiguse ala kasutamine tuleneb gaasitorustiku ohutasemest, maagaasi survest, võimsusest ja asukohast; 5) õigustatud isikul on õigus kasutusõiguse ala kasutada ööpäevaringselt katkematult ja sihtotstarbeliselt, mis tähendab maagaasi transportimist läbi kasutusõiguse alal asuva gaasitorustiku; 6) plaaniliste hooldus-, remondi-, rekonstrueerimis- ja arendustööde teostamise ajal isikliku kasutusõigusega koormatud kinnisasja kasutamise väljaspool kasutusõiguse ala kooskõlastab õigustatud isik kinnisasja omanikuga vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist. Kooskõlastamise kohustus ei kehti avariitööde korral; 7) pärast kinnisasjal teostatud gaasitorustiku hooldus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde lõpetamist on õigustatud isik kohustatud taastama oma kulul mõistliku aja jooksul mõistlikus mahus töödele eelnenud olukorra; 8) kinnisasja igakordne omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks õigustatud isikul isikliku kasutusõiguse sihipärast kasutamist või halvendaks gaasitorustiku seisukorda; 9) kinnistu igakordne omanik ei tohi kasutusõiguse ala ega kinnisasja kasutada viisil, mis ei vasta õigusaktidega kehtestatud piirangutele ja mis võib kahjustada gaasitorustiku või selle mistahes osa säilivust, töökindlust ja ohutut kasutamist ega takista ühelgi viisil kasutusõiguse ala sihipärast kasutamist ning maagaasi transportimist läbi gaasitorustiku; 10) kinnisasja igakordne omanik ja õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma kolmandatelt isikutelt õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist kasutusõiguse alal. Kinnisasja igakordne omanik on kohustatud teavitama tema teadmisel kinnisasjal tegutsevaid isikuid gaasitorustiku olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest; 11) õigustatud isiku kasuks isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu või selle osa võõrandamisel on kinnistu igakordne omanik kohustatud tagama õigustatud isiku kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tingimuste laienemise kinnistu uuele (uutele) omanikule (omanikele) ning tagama nimetatud tingimuste ülevõtmise uue (uute) omaniku (omanike) poolt.“ Kui kohus leiab, et P.K.l on kohustus teha tahteavaldus teistsugustel tingimustel, palub hageja kohtul tingimused kindlaks määrata, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning lepingu olemusest ja eesmärgist.
6.Hageja palus tuvastada ka P.K. kohustuse teha isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse tegemiseks järgmise sisuga
5(12)
tahteavaldus ja lugeda see tehtuks kohtuotsusega: „P.K. lubab kanda Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 324 kolmandasse jakku tähtajatu isikulik kasutusõigus G. AS-i kasuks kande aluseks oleva kohtuotsuse resolutiivosas sätestatud tahteavalduses toodud sisu ja tingimustega.“
Kostja seisukoht
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Paljasõnalised on hageja väited selle kohta, et ta soovis 2003. a juulis kontakteeruda kostjaga, et leppida kokku isikliku kasutusõiguse seadmises, kuid tal ei õnnestunud saada kostja kontaktandmeid.
8.Ehitusluba ja kasutusluba ei anna hagejale õigust püstitada kostjale kuuluvale maale gaasitrassi ilma kostja nõusolekuta. Reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks on pärast 1999. a 1. aprilli püstitatud tehnorajatise omanikul õigus nõuda ainult siis, kui tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel. Tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 14 on võõrale kinnisasjale tehnorajatise püstitamise õiguslikuks aluseks ehitusloa olemasolu ja samuti maakasutusõigus. Teisele isikule kuuluva maa kasutusõiguse aluseks saab lugeda üksnes omanikuga eelnevalt sõlmitud kokkulepet. Kuna hageja ei ole kostjaga sõlminud ühtegi võlavõi asjaõiguslikku kokkulepet gaasitrassi püstitamiseks kostja kinnisasjale ning kostja ei ole gaasitrassi püstitamiseks nõusolekut andnud, siis on nimetatud gaasitrass püstitatud õigusliku aluseta.
9.Hageja viide EhS § 14 lõikele 1 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna igasugune ehitamine võõrale kinnisasjale peab toimuma õiguslikul alusel. AÕSRS § 153 lg 1 kui erinorm sätestab tehnorajatise omaniku õiguse nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks üksnes siis, kui tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel.
10.Põhjendamatud on hageja väited ka selle kohta, et gaasitorustiku ehitamine kostja kinnistut kasutamata põhjustab ülemääraseid kulutusi. Hageja on enda väidete tõenduseks esitanud üksnes tema enda poolt koostatud ja seega erapooliku hinnavõrdluse tabeli gaasitrassi rajamise kohta läbi kostjale kuuluva kinnistu ja ümber kostjale kuuluva kinnistu. See hinnavõrdlus tabel ei ole aga adekvaatne tõend, kuna selles puuduvad igasugused selgitused esitatud arvandmete kujunemise kohta. Hageja enda varasema kinnituse kohaselt võib vaidlusealuse gaasitrassi kostja kinnistust ümberviimise maksumuseks hinnata 20 000 krooni, mitte hagiavalduses märgitud 167 220 krooni. Põhjendamatu on ka hageja poolt esitatud viide Uus Maa Kinnisvarakonsultatsioonide OÜ eksperthinnangule.
11.Kostja ei nõustu ka hageja väidetega, et rajatud gaasitrass ei takistaks kostja kinnistu kasutamist vähimalgi määral. Tegelikult, ainult ühe näitena kinnistu kasutamise piirangute kohta, ei ole kostjal gaasitrassiga seotud maa-alale võimalik rajada aeda, hekki, peenraid jne. Hageja väited gaasitrassi rajamisest puuduva kahju osas on oletuslikud.
12.Kuigi kostja peab hagiavaldust õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatuks, on lisaks sellele oluline märkida, et hageja poolt soovitavad isikliku kasutusõiguse tingimused ei saaks olla aktsepteeritavad isegi hagi põhjendatuse korral. Nii näiteks on hageja vastuolus kehtivate seadustega seisukohal, et isiklik kasutusõigus peaks olema seatud tasuta. Lisaks eeltoodule ei ole kostjale vastuvõetavad ka mitmed muud hageja poolt pakutud isikliku kasutusõiguse tingimused, kus hagejale on taotletud
6(12)
põhjendamatuid õigusi ja kostjale soovitakse panna ülemäära koormavaid, sageli abstraktse iseloomuga kohustusi.
Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
13.P.K. esitas 14.09.2005 vastuhagi, milles palus kohustada G. AS-i oma kulul kõrvaldama P.K.le kuuluvale kinnistule õigusliku aluseta püstitatud gaasitrassi ja selle ehitamiseks kasutatud materjali.
14.Hagejal puudus õigus püstitada hagejale kuuluvale maale gaasitrassi ilma hageja nõusolekuta, kuna kostja ei ole hagejaga sõlminud ühtegi võla- või asjaõiguslikku kokkulepet gaasitrassi püstitamiseks hageja kinnisasjale ning kostja ei ole gaasitrassi püstitamiseks nõusolekut andnud ja seega on see gaasitrass püstitatud õigusliku aluseta. Kuna gaasitrass on püstitatud õigusliku aluseta, siis puudub hagejal õigus nõuda reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks ka AÕSRS § 153 lõike 1 kohaselt. AÕSRS § 14 lõike 2 kohaselt, kui maatükile on ehitatud maa omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus nõuda materjali eemaldamist ehitaja kulul.
Hageja seisukoht
15.Hageja esindaja vaidles 14.09.2005 toimunud kohtuistungil vastuhagile vastu ning kirjalikke vastuväiteid esitada ei soovinud.
Esimese astme kohtu otsus ja täiendav otsus
16.Kohus rahuldas 05.10.2005 otsusega hagi ning määras seada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 324 kantud P.K.le kuuluvale kinnisasjale G. AS-i kasuks isikliku kasutusõiguse ning teha kinnistusraamatu kolmandasse jakku sellekohane kanne 14.09.2005 toimunud kohtuistungil poolte poolt kohtule esitatud tingimustel. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata ning mõistis välja P.K.lt kohtukuludena riigilõivu 50 krooni ja õigusabikulud 25 krooni G. AS-i kasuks.
17.Hagiavaldusele lisatud gaasitrassi asendiplaanist nähtuvalt ulatub kostja kinnistu asjassepuutuvas osas kuni maantee asfaltkatte jooneni. Gaasitrass on projekteeritud läbi kostja kinnistu paralleelselt maanteega. Kohtule esitatud gaasitrassi ehitusega tegelevate ettevõtete poolt hagejale adresseeritud hinnapakkumistest nähtuvalt oleks gaasitorustiku ehitamine kostja kinnistust mööda maantee alt maksnud vastava lõigu osas 159 975 - 359 461 krooni. Hageja arvutuste kohaselt kulus gaasitrassi ehitamisele läbi kostja kinnistu aga 6 200 krooni. Seega oleks gaasitrassi kostja kinnistust mööda ehitamine osutunud ca 26-58 korda kulukamaks. Gaasitrassi teises kohas ehitamise mitmeid kordi suuremad kulud on käsitletavad ülemäärase kulutusena. Tõendeid selle kohta, et gaasitrassi ehitamine ümber kostja kinnistu ei oleks läinud oluliselt kulukamaks või et läbi kostja kinnistu gaasitrassi rajamine oli tegelikkuses hageja poolt arvutatud maksumusest kallim, ei ole kohtule esitatud. Kostja väide, et hageja on suusõnaliselt kinnitanud, et gaasitrassi ümberviimine kostja kinnistust maksaks 20 000 krooni, on paljasõnaline.
18.Hageja poolt rajatud gaasitrassi paiknemine kostja kinnistu maapõues võimaldab kostjal oma kinnistut otstarbekohaselt kasutada. Ehitustegevus või kostja poolt näidetena toodud muud tegevused – aia ehitamine, heki istutamine või peenarde rajamine – on asjassepuutuvas kinnistu osas piiratud sõltumata gaasitrassi
7(12)
olemasolust. Täidetud on seega kostja kinnisasjale gaasitrassi rajamise eeldused, st tõendatud on, et gaasitrassi rajamine kostja kinnisasja kasutamata ei ole ilma ülemääraste kulutusteta võimalik ning gaasitrassi olemasolu ei takista kostjal oma kinnisasja otstarbekohast kasutamist. Kostja omandipiirang on lubatav, kuna puuduvad muud mõistlikud võimalused kõnealuse gaasitrassi rajamiseks. Hageja poolt valitud vahendid taotletava eesmärgi saavutamiseks on asjakohased ja vajalikud ning kostja omandi riive on sobiv ja proportsionaalne. Tiheasustusega piirkonda gaasitrassi rajamine teenib üldisi huve. Gaasitrassi rajamise tagajärjel on tekkinud paratamatus, kus juba ehitatud gaasitrassi ümberpaigutamise kulud muutuksid ebamõistlikult suureks.
19.Arvestades olukorda, kus kostja on EhS § 14 kohaselt kohustatud lubama oma kinnistule samadel asjaoludel uuesti gaasitrassi ehitamist, on kostja poolt omandikaitse õiguse realiseerimine juba rajatud gaasitrassi kõrvaldamiseks käesoleva vaidluse asjaolude valguses vastuolus hea usu põhimõttega. Juba rajatud gaasitrassi kõrvaldamise kohustus ja seejärel koheselt selle rajamise lubamine tekitaks hageja suhtes ebaõiglust ning see on mõjuv põhjus antud kontekstis kostja omandikaitse õiguse realiseerimise keelamiseks ning vastuhagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.
20.Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kostja poolt gaasitrassi kõrvaldamise nõude esitamise eesmärgiks on üheselt hagejale kahju tekitamine. Arvestades asjaolu, et kuni käesoleva kohtuvaidluse lõppemiseni ei ole poolte vahel selgust, kas hagejal on õigust nõuda kostja kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmist, on kostja poolt omandikaitse nõude esitamine loata rajatud gaasitrassi kõrvaldamiseks mõistetav ning kostja sellist sammu ei saa seetõttu käsitleda vaid kostjale kahju tekitamise eesmärgina.
21.Kuna pooled on erimeelsusel vaid isikliku kasutusõiguse tasu suuruse osas, tuleb tasu maksmise perioodi ja korra kindlaksmääramisel lähtuda kuni õigusaktides teistsuguse kohustusliku tasumise perioodi ja korra kehtestamiseni poolte üksmeelsest seisukohast, et hageja maksab kostjale tasu üks kord aastas vastavalt kostja poolt väljastatud arvele.
22.Kohus tegi 24.10.2005 täiendava otsuse, kuna kohus ei ole hageja poolt 16.08.2005 esitatud hagi täpsustuses esitatud nõude osas, tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks, isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamiseavalduse tegemiseks, otsust langetanud. Täiendavas otsuses leidis kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning täiendava otsuse tegemise tõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hageja poolt esitatud tuvastusliku nõudega seotud kohtukulud. Hageja kulutused õigusabile tuvastusliku nõude osas on vajalikud ja põhjendatud 10 000 krooni ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lõikele 3 tuleb kostjalt mõista välja täiendav riigilõiv 60 krooni riigituludesse.
Apellatsioonkaebuse ja selle täienduse nõuded ja põhjendus
23.P.K. vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, v.a osas, milles kohus õigesti leidis, et „AÕSRS § 152 lg 2 sätestab, et alates 01.04.1999 on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Nimetatud sättest tulenevalt saab võõrale kinnisasjale tehnorajatise seaduslikul alusel rajada vaid kinnisasja omanikuga sõlmitud eelneva võla- või
8(12)
asjaõigusliku kokkuleppe alusel. Kuna poolte vahel ei ole kinnistule gaasitrassi rajamiseks kokkulepet sõlmitud, on õige kostja seisukoht, et hageja on rajanud gaasitrassi õigusliku aluseta. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Omaniku loata kinnisasjale gaasitrassi rajamine on kohtu hinnangul selline omandi rikkumine, mis annab kostjale õiguse nõuda loata rajatud gaasitrassi kõrvaldamist. Kohus nõustub kostja mõttekäiguga, et omaniku kohustus lubada paigutada oma kinnisasjale tehnorajatisi ei anna tehnorajatiste püstitajale veel otse seadusel tuginevat teise isiku maa kasutamise õigust, vaid üksnes sellekohase nõude õiguse. Õiguskorra poolt soositavaks ei saa pidada käesolevat olukorda, kus hageja on rajanud gaasitrassi kostja kinnisasjale kostjaga kokkulepet saavutamata ja nõuab nüüd kohtu kaudu kinnisasja koormamist. Niisuguse lahenduse heakskiidul otsustaks tehnorajatiste püstitaja ka kinnisasja omaniku huvide üle ning kokkuvõtteks kaotaks kinnisasja omanik peaaegu üldse kaasarääkimisõiguse tehnorajatiste tema kinnisasjale paigutamise osas.“
24.Kaevatav otsus on ebaõige seaduse kohaldamisel, samuti on kohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ja seetõttu palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta täies ulatuses hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kaevatav otsus on vastuoluline ning ei põhine kehtivatel seadustel. Kohus ei ole põhjendanud, milliseid seadusi ta hagi rahuldamisel ja vastuhagi rahuldamata jätmisel kohaldas. Vaatamata kohtu järeldusele hageja tegevuse ebaseaduslikkusest on kohus rahuldanud omandiõiguse rikkumisel põhineva hagi ja jätnud rahuldamata vastuhagi, kuigi kohus ise leidis, et hageja õigusvastane tegevus on selline omandi rikkumine, mis annab kostjale õiguse nõuda loata rajatud gaasitrassi kõrvaldamist. Seaduslik ja põhjendatud kohtuotsus ei saa põhineda kohtu subjektiivsel hinnangul ebaõiglusest, heast usust ja mõjuvast põhjusest.
25.Kohus praktilistele kaalutlustele tuginedes sisuliselt seadustas kohtu enda poolt tuvastatud seaduserikkumise, mida ei saa pidada õiguskorra poolt soositavaks. TsMS § 227 lõike 1 nõue, et kohtuotsus peab olema seaduslik, tähendab seda, et kohtuotsus peab põhinema kehtivatele seadustele, mitte aga praktilistele kaalutlustele.
26.Viide hea usu põhimõttele ei ole asjakohane ning kohus ei ole tuvastanud, nagu oleks keegi protsessiosalistest rikkunud hea usu põhimõtet. TsMS § 138 lõike 1 kohaldamine ei ole asjakohane käesolevas vaidluses, kus seadus on sätestanud selged normid gaasitrassi rajamiseks ja ebaseadusliku gaasitrassi kõrvaldamiseks. Samuti ei ole kohtu poolt hea usu põhimõttele viitamine asjakohane olukorras, kus kohus pole tuvastanud kostja tegevuse vastuolu hea usu põhimõttega. Vastupidi, kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu olnuks kostja poolt gaasitrassi kõrvaldamise nõude esitamise eesmärgiks hagejale kahju tekitamine ja kohus möönis, et kostja poolt omandikaitse nõude esitamine loata rajatud gaasitrassi rajamiseks on mõistetav.
27.Kohus rikkus TsMS §-i 229 ning tegi otsuse nõude osas, mida ei olnud esitatud, kuna hageja ei nõudnud mitte isikliku kasutusõiguse seadmist ja vastava kande tegemist kohtu poolt, vaid lähtuvalt 15.08.2005 hagi nõude täpsustusest soovis hageja õiguse tunnustamist ja kohustuse tuvastamist.
28.Kohus jättis kohaldamata asjakohased õigusnormid ning kohtuotsus ei vasta kohtu poolt tuvastatud asjaoludele. Kohus oleks pidanud tuvastatud asjaoludest tulenevalt rahuldama vastuhagi ja jätma hagi rahuldamata. Käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele AÕSRS § 152 lg 2, § 153 lg 1 ja § 14 lõiked 1 ja 2.
29.Apellatsioonkaebuse täienduses palub kostja tühistada maakohtu täiendava otsuse, millega rahuldati hageja taotlus täiendava otsuse tegemiseks. Täiendava otsuse
9(12)
tegemiseks puudus käesolevas asjas igasugune sisuline põhjus ja vajadus, kuna hageja soovid sai täies ulatuses rahuldatud maakohtu 05.10.2005 otsusega. Täiendava otsuse alusel kohtukulude väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on ebaseaduslik ja vastuolus maakohtu 05.10.2005 otsusega. Kohus on õigesti märkinud enda otsuses, et hageja on leidnud, et käesoleva asjaõiguse väärtuseks ehk hagi hinnaks on 500 krooni ning on tasunud seetõttu riigilõivu 50 krooni. Sellest tulenevalt pidas maakohus võimalikuks välja mõista õigusabikulu summas 25 krooni kooskõlas TsMS § 61 lg 1 punktiga 1. Täiendavas otsuses ei ole maakohus muutnud oma varasemaid põhjendusi (seadus ei võimaldakski kohtul ise oma varasemat otsust muuta), kuid vaatamata sellele on mõistnud kostjalt hageja kasuks õigusabikuluna välja 10 000 krooni. Hagiavaldus on esitatud selgelt hinnaga hagina, mistõttu kohtukulude väljamõistmisele ei saa rakendada hinnata hagi sätteid. Antud asjas tuleks arvestada ka kostja õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna hagi on algusest peale kohtu poolt menetletud hinnaga hagina ja kohus on ka kohtuotsuses pidanud esitatud hagi hinnaga hagiks. Hagi ei saa muuta hinnaga hagist hinnata hagiks täiendava otsuse tegemise käigus.
Vastustaja seisukoht
30.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele ja selle täiendusele vastu ning leiab, et maakohtu otsus ja selle täiendus on seaduslikud ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust nende otsuste tühistamiseks. Seetõttu palub vastustaja jätta apellatsioonkaebuse ja selle täienduse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
31.Kolleegium leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p-i 2 alusel.
32.Kaebust ei ole esitatud järgmiste Harju Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude suhtes: Kostjale kuulub Harku vallas Tabasalu alevikus asuv kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu), mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 324. Hageja on ilma kostja nõusolekuta rajanud Harku Vallavalituse 29.07.2003 korraldusega nr 653 saadud ehitusloa nr 115 alusel 29.09.2003-03.10.2003 toimunud ehitustööde käigus läbi kostja kinnistu kulgeva gaasitrassi.
33.Kolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi osas, millega kohus leidis, et kostjal on kohustus lubada vastavalt EhS § 14 lg-le 1 hagejal ehitada kinnistule küttegaasitorustik. Kohus on tuvastanud EhS § 14 lg-s 1 sätestatud kostja kohustuse tekkimiseks vajaliku eelduse (küttegaasitorustiku ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi). Samuti on Harju Maakohus tuvastanud, et hageja poolt rajatud gaasitrass võimaldab kostja kinnistu otstarbekohast kasutamist. Seega on kohus õigesti leidnud, et EhS § 14 lg 2 ei kuulu kohaldamisele. Kohus on otsuse ajal kehtinud protsessiõigusnorme järgides tuvastanud EhS § 14 lg 1 kohaldamiseks vajalikud eeldused.
34.Kohus on täiendavas otsuses tuvastanud kostja kohustuse teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks hagejaga ning tuvastanud kostja kohustuse teha isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamiseavalduse tegemiseks tahteavaldus. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti nimetatud hageja nõuded rahuldanud EhS § 14 lg 1 ja AÕSRS § 15 2 lg 2
10(12)
lause 1 alusel. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kostja kohustus anda tahteavaldused isikliku kasutusõiguse seadmiseks tulenevad EhS § 14 lg-st 1 ja AÕSRS § 152 lg 2 lausest 1. Nimetatud sätteid koostoimes tõlgendades saab jõuda järeldusele, et seadusandja tahe on olnud nimetatud sätetega kohustada kinnisasja omanikku, kes on kohustatud lubama EhS § 14 lg 1 alusel tehnorajatise ehitamist, andma tahteavaldusi isikliku kasutusõiguse seadmiseks kinnistu suhtes. Õige on hageja seisukoht, et EhS § 14 lg-t 1 ja AÕSRS § 152 lg-t 2 teisiti tõlgendades jõuaksime vastuolulisele ja absurdsele järeldusele, kus ühelt poolt on kinnisasja omanikul kohustus lubada tehnorajatise ehitamist, kuid teiselt poolt puudub kohustus lubada seada kinnisasjale vastavat isiklikku kastusõigust (kuigi AÕSRS seda tehnorajatise ehitamiseks ja talumiseks nõuab).
35.Kuna vastavalt AÕSRS § 152 lg-le 2 on alates 1999.aasta 1. aprillist tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisajale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega, siis on õige Harju Maakohtu järeldus, et hagejal ei olnud õigust ehitada gaasitrassi kostja kinnistule enne, kui kostja kinnistu oleks koormatud reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kostja on seega gaasitrassi ehitamisega rikkunud kostja omandiõigust kinnistule. Kuna kostjal on samas kohustus lubada gaasitrassi ehitamist (käesoleva otsuse p 32) ja isikliku kasutusõiguse seadmist (käesoleva otsuse p 33), siis on õige maakohtu seisukoht, et kostja vastuhagi nõue gaasitrassi eemaldamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuhagi nõude rahuldamine oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega seetõttu, et vastuhagi rahuldamise korral peaks hageja kõigepealt gaasitrassi kostja kinnisasjalt eemaldama, aga samas oleks tal koheselt õigus uue gaasitrassi ehitamiseks, sest kostja on kohustatud seda lubama EhS § 14 lg 1 ja AÕSRS § 15 2 lg 2 alusel. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohus ei ole vastuhagi rahuldamata jätmisel viidanud seadusele, mis sellist lahendit oleks võimaldanud. Maakohus on viidanud korrektselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-le 1. Kohus ei pidanud käesolevas asjas tuvastama mingit erilist kostja tegevust, mis on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kohus on õigesti leidnud, et vastuolus hea usu põhimõttega on vastuhagi nõude esitamine gaasitrassi eemaldamiseks, kui iseenesest on nõude esitaja kohustatud gaasitrassi ehitamist lubama ja taluma. Kolleegium peab samas vajalikuks märkida, et vastuhagi rahuldamata jätmine ei välista kostja muid nõudeid, mis tulenevad tema omandiõiguse rikkumisest hageja poolt.
36.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus seadis P.K.le kuuluvale kinnisasjale G. AS-i kasuks isikliku kasutusõiguse ning tegi kinnistusraamatu kolmandasse jakku sellekohase kande. Selles osas otsuse tegemisel rikkus Harju Maakohus kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lg-t 1, mille kohaselt ei võinud kohus otsust teha nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja ei ole nõudnud käesolevas tsiviilasjas kande tegemist kinnistusraamatusse, vaid on palunud tuvastada kostja kohustus tahteavalduste tegemiseks.
37.Kolleegium nõustub apellatsioonkaebusega osas, milles palutakse tühistada maakohtu otsus kohtukulude väljamõistmise osas. Tuvastatud on, et hageja on rikkunud kostja omandiõigust (käesoleva otsuse p 34). Sisuliselt on seega hageja ise osaliselt põhjustanud käesoleva kohtuasja. Kolleegiumi arvates ei ole seetõttu õiglane ega põhjendatud kostjalt välja mõista hageja poolt kantud õigusabikulusid summas 10 025 krooni. Selles osas tuleb nii otsus kui ka täiendav otsus tühistada. Hageja poolt maakohtule esitatud taotlus kohtukulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 p 2 alusel.
11(12)
38.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jätab kolleegium poolte apellatsioonmenetluses kantud kohtukulud poolte enda kanda (kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja lg 8).
T. Kollom
M. Seppik
V. Lips
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.