Olev Mihkelson Bondora AS hagi N. R. vastu 1191,78 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Asja läbivaatamise kuupäev
26.03.2025 / kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja:
Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Kristiine LO, Tallinn, Harju maakond, 11316, e-post: [email protected]), hageja esindaja: E. A. (e-post XXX )
Kostja:
N. R. (isikukood XXX, registrijärgne/viimane teadaolev elukoht XXX (uue korteriomaniku väitel seal ei ela), e-post XXX; võimalik elukoht / viibimiskoht Venemaa Föderatsioonis)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Bondora AS hagi N. R. vastu 1191,78 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes läbi vaatamata.
2.Saata kohtumäärus hagejale teadmiseks.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
1.Bondora AS esitas 17.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1358,28 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 25.02.2025 kohtumäärusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2. Esitatud hagiavalduse kohaselt, Bondora AS ja N. R. on sõlminud 11.09.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4885193, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 1100 1(4)
eurot; poolte kokkulepitud intressimäär oli 12,99% aastas tagastamata krediidisummalt; kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas; lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 69 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel; krediidi kulukuse määr lepingus on 24,47%; lepingu täitmise tähtaeg 60 kuud (60 kuumakset), makse suurus 31,59 eurot kuus. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja hoiatas 16.12.2024 saadetud teatisega kostjat lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 16.01.2025 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1360,02 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kostja oli jätnud laenulepingu alusel tasumata kõik osamakse. Nii ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-posti aadressile, mille kostja oli laenutaotluses välja toonud. Laenulepingu üldtingimuste p. 3.1. näeb ette, et juhul kui kostja kontaktandmed muutuvad, peab ta sellest teavitama laenuandjat 5 pangapäeva jooksul. Kostja ei ole teavitanud enda kontaktandmete muutumisest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1191,78 eurot, millest 1169 eurot on tagastamata krediidisumma ning 22,78 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 13.03.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 12,99% tagastamata krediidisummalt aastas; jätta menetluskulud kostja kanda (menetluskulud moodustavad kokku 480, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot); märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Viru Maakohtu 13.03.2025 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja kostjale anti tähtaeg vastuse esitamiseks.
3.Kohtul ei õnnestunud kostjale kohtumaterjale kätte toimetada. Kohus edastas kohtumaterjalid kostjale e-posti aadressile XXX, kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud.
4.13.03.2025 tegi kohus päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), paludes teatada, Politsei- ja Piirivalveametil on andmeid N. R.i tegeliku elu- ja/või viibimiskoha kohta, samuti võimalike piiriületuste kohta. PPA esitas vastuse 18.03.2025.
5.21.03.2025 kohtunõudega palus kohus hagejal hiljemalt 31.03.2025 teatada kostja tegeliku elu- või asukoha ja sidevahendite andmed. Kohus hoiatas, et kohtunõude täitamata jätmise korral võib kohus TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel jätta hagi läbi vaatamata.
6.Hageja esindaja esitas 22.03.2025 vastuse kohtunõudele, millest nähtub, et: „Lisaks hagiavalduses väljatoodud kontaktandmetele, on hagejale teada: e-posti aadress XXX, telefon +XXX, XXX ning XXX.“
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
8.Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2).
2(4)
Kuna kostja teadaolevaks elukohaks/viibimiskohaks on Venemaa Föderatsioon (piiriületus Venemaa Föderatsiooni suunal toimus 11.12.2024), kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda nõude esitamise ajal kehtinud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Leping) kohtualluvuse sätetest. Lepingu artikli 21 p 1 alusel, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.
9.Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-30347 25.03.2015 tehtud kohtumääruses selgitanud, et „kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb TsMS § 75 lg-st 1. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust.“
10.Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-130761 04.04.2022 tehtud kohtumääruses selgitanud, et „Kohtualluvust tuleb kontrollida kohtusse pöördumise aja seisuga. Hageja esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse 4. oktoobril 2021, seega on kostja kinnitanud enda elukoht Eestis ca 2,5 kuud enne avalduse esitamist ning viibinud Eestis vähem kui 1,5 kuud enne avalduse esitamist. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja elukoht võis olla ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal Eestis.“
11.Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud XXX Kohus, tuginedes varasemale kohtupraktikale, võttis hagi menetlusse TsMS § 79 lg 2 alusel, mille kohaselt võib esitada hagi kostja viimase teadaoleva elukoha järgi. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja viimaseks, nii teadaolevaks kui registrijärgseks elukohaks temale kuulunud korteriomand XXX. Kohus teostas 18.03.2025 kostja kohta päringu kinnistusregistrisse ning tuvastas, et korteriomand aadressil XXX, on 16.10.2024 võõrandatud kolmandatele isikutele. Uute korteriomanike kinnitusel kostja antud aadressil ei ela. PPA 18.03.2025 vastuse kohaselt, N. R.i võimalik viibimiskoht on Venemaa Föderatsioon. Piiriületuse aeg oli 11.12.2024 Venemaa suunal. Hageja esitas 22.03.2025 kohtule veel andmed kostja kahe võimaliku elukoha kohta: XXX ja XXX. Kohus, kontrollides rahvastikuregistrist antud aadresse, tuvastas, et XXX on kehtetu alates 04.10.2020 ning XXX on kehtetu alates 19.07.2023. Seega kohus kahtleb selles, et kostja võiks nimetatud aadressitel elada. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et kostja oleks pärast 11.12.2024 saabunud tagasi Eestisse.
12.Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli kohtule esitatud 17.01.2025. Kuigi rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja registrijärgseks elukohaks endiselt XXX, on antud korteriomand võõrandatud 16.10.2024 ning omanike väitel ta seal ei ela. PPA andmete kohaselt lahkus kostja Eestist 11.12.2024. Seega on tuvastatud, et makskäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud natuke rohkem kui 1 kuu pärast kostja lahkumist Eestist. Seega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud kohtule siis, kui kostja enam rohkem kui üks kuu ei viibinud/elanud Eestis.
3(4)
13.Kohus tuvastas, et rahvastikuregistris on N. R.i kodakondsuseks märgitud Venemaa, temale on väljastatud kehtiv välisriigi pass. Kuigi isikule on antud elamisluba ning väljastatud elamisloakaart kuni 16.11.2027, siis ei kinnita antud asjaolu isiku elamist/viibimist Eestis. Kohus teostas päringud Kinnistusraamatu andmebaasi ja tuvastas, et kostja ei oma enam kinnisvara Eestis, temale kuulunud korteriomand on võõrandatud. Maanteeameti andmetel omab kostja sõiduautot Honda Civic, reg.märgiga XXX, kuid kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas sõiduk asub Eestis või Venemaal. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei oma kostja Eestis töökohta, töösuhe kostjaga oli lõpetatud 27.09.2024. Kohus leiab, et ülaltooduga on tõendatud, et kostja kui Venemaa kodaniku elukoht/viibimiskoht, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja ka hagiavalduse esitamise ajal, oli ja on jätkuvalt Venemaa Föderatsioonis.
14.Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Venemaa Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei allu Eesti kohtule.
15.Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
16.Lisaks märgib kohus, et võlgniku täpne, tegelik elukoht/viibimiskoht ei ole teada, sh. Venemaa Föderatsioonis ning isegi juhul kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei ole hageja kasuks tehtavat tagaseljaotsust võimalik mujal, sh. Venemaa Föderatsioonis tunnustada ega täita.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1).
18.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kui hagiavaldus on jäetud läbi vaatamata, on hagejal õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.