Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ülle Jänes
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2006, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ P.E. hagi AS M.T. vastu 36 163, 41 krooni saamiseks ja AS M.T. vastuhagi AS P.E. vastu 1770 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 6. juuni 2005. a otsus nr 2/125250/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ P.E. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandi OÜ P.E. esindajad A.R. ja V.N. ning vastustaja AS M.T. esindaja adv K.S.
Kohtuistungi toimumise aeg
7. veebruar 2006. a, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 06.06.2005 otsus õigusabikulu väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus.
2.Välja mõista OÜ-lt P.E. tasu õigusabi eest summas 1896 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus) krooni ja 70 senti AS M.T. kasuks.
3.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Pooled sõlmisid 14.05.2003 töövõtulepingu Tallinnas, Laki tn 16 metallkonstruktsioonide valmistamiseks, värvimiseks ja paigaldamiseks. 25.07.2003 sõlmiti täiendavate tööde tegemiseks töövõtulepingu lisaleping summas 117 811 krooni. Tööde teostamiseks esitas kostja OÜ I.P. poolt 2003. a mais koostatud projekti, millest tulenevalt hageja ka lepingujärgseid töid teostas. Pärast tööde teostamist 29.08.2003 keeldus kostja töid vastu võtmast ning esitas hagejale 03.09.2003 suulise pretensiooni telfriliini valele kõrgusmärgile paigaldamise osas, millele vastas hageja kirjalikult. Telfriliin paigaldati vastavalt projektdokumentatsioonile.
2.24.09.2003 viis OÜ H.G. läbi tehtud tööde teostusmõõdistamise, millest nähtus, et paigaldatud telfriliin ei ole horisontaalses tasapinnas. Kostja ei ole vajaliku hoolsusega kontrollinud ja vastu võtnud alltöövõtja tööd ning on hiljem jätnud projekti vastava paranduse sisse viimata. Projektis on projekteerija võtnud põranda 0.00 kõrguse võrdseks 7.70. H.G. poolt 03.12.2003 teostatud mõõtmiste joonisel on põranda kõrguseks märgitud 7.749, millest ilmneb selge vahe projektis esitatud ja tegeliku kõrguse vahel.
3.Kostjal ei olnud alust keelduda kogu lepingujärgse tasu väljamaksmisest. Esitatud hagis palub hageja välja mõista lepingujärgse tasu 27 170 krooni ning viivised 8993,41 krooni
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Hageja poolt paigaldatud telfriliin ei olnud paigaldatud mitte ühesugusele horisontaalsele tasandile, vaid oli erinevates kohtades erinevatel kõrgustel. Lepingu lisaks olevast projektist, samuti projekteerimise ning ehitamise aluseks olevatest teraskonstruktsioonide valmistamise ja montaaži osas rakendatavatest nõuetest (Eesti projekteerimisnormid – EPN) tuleneb, et telfriliinid peavad asetsema ühel horisontaalsel tasapinnal. Projektdokumentatsioonis telfriliini kõrgusmärki ei olnud fiskeeritud ja seetõttu oleks hageja pidanud selle kooskõlastama kostjaga. Põranda kõrgusmärk ei seondu telfriliini paigaldamisega. Kuna hageja poolt tehtud töös esinesid puudused ning hageja keeldus neid puudusi kõrvaldamast vaatamata kostja poolt esitatud korduvatele pretensioonidele, teostas kostja vastavate puuduste kõrvaldamise iseseisvalt. Sellest tulenevalt tekkis kostjal hageja vastu nõue puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamiseks summas 32 060, 60 krooni. Kostja teostas samaliigiliste nõuete tasaarvestuse, kuna kõik tingimused tasaarvestuse tegemiseks olid täidetud.
5.03.05.2004 esitas AS M.T. vastuhagiavalduse OÜ P.E. vastu, paludes mõista hagejalt kostja kasuks välja lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 1770 krooni. Kuna hageja ei paigaldanud telfriteed ühele horisontaalsele tasapinnale, tellis kostja täpsete hälvete väljaselgitamiseks teostusjoonise OÜ-lt H.G., mille eest ta maksis 1770 krooni ja mis on käsitletav otsese varalise kahjuna.
6.Hageja vastuhagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu, kuna ta ei pea maksma arve eest, mis ei tulene lepingust ega seadusest. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
7.Kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning mõistis OÜ-lt P.E. välja kohtukulu 140 krooni, ekspertiisitasu 7080 krooni ja tasu õigusabi eest summas 9661, 25 krooni.
8.Hagejal oli kohustus lepingu punkti 6.1.1 kohaselt teostada tööd vastavalt projektdokumentatsioonile ja ta pidi tagama ehitise nõuetekohase kvaliteedi tema tehtud tööde osas. Lepiti kokku, et projektdokumentatsioonis määramata oluliste materjalide, seadmete ja lahenduste valiku on hageja alati kohustatud töövõtjaga
2(5)
eelnevalt kirjalikult kooskõlastama. Lepingu punktis 5.3 leppisid osapooled kokku, et lepingu järgsete tööde hulka kuuluvad muuhulgas ka kõik kokkulepitud tööde tegemiseks vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd.
9.Lähtuvalt eksperdiarvamusest saab järeldada, et kostja poolt hagejale esitatud projektdokumentatsioon ei näinud ette telfriliini paigaldamist horisontaalselt ebaühtlasele tasapinnale. Lepingust, sh projektdokumentatsioonist, samuti kehtivatest normidest tuleneb telfriliinide ühesugusele horisontaalsele tasapinnale paigaldamise kohustus. Projektdokumentatsioonis telfriliini kõrgusmärki ei olnud fikseeritud. Eeltoodust tulenevalt pidanuks hageja kooskõlastama selle kostjaga vastavalt lepingu punktile 6.1.1, mida hageja aga ei teinud.
10.OÜ P.E. ei teostanud kokkulepitud telfritee ehitus- ja paigaldustöid nõuetekohaselt, kuna ei paigaldanud telfriteed ühele horisontaalsele tasapinnale. Täpsete hälvete (tolerantside) väljaselgitamiseks tellis AS M.T. teostusjoonise OÜ-lt H.G. Viimase poolt 24.09.2003.a. koostatud teostusjoonis kinnitab lubatust suuremate hälvete olemasolu OÜ P.E. poolt teostatud töödes.
11.Seega keeldus kostja põhjendatult hageja poolt nõutud summa tasumisest. Eeltoodust tulenevalt on alusetu ka hageja poolt esitatud nõue viiviste tasumiseks lepingu punkti 10.3 alusel.
12.AS M.T. on tasunud OÜ-le H.G. viimase poolt koostatud teostusjoonise eest kokku 1770.- krooni. Eeltoodust tulenevalt on AS M.T. kandnud seoses lepingu mittenõuetekohase täitmisega otseseid kulusid, mis on käsitletav otsese varalise kahjuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lõike 2 tähenduses, mis kuulub OÜ-lt P.E. väljanõudmisele summas 1770 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.OÜ P.E. esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada linnakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus.
14.Õige ei ole kohtu seisukoht, et projektdokumentatsioonis ei ole kõrgusmärk fikseeritud, kuna ehitusprojektis joonisel AE-03 on see fikseeritud. Seega puudus vajadus tulenevalt lepingu punktist 6.1.1 kooskõlastada veelkordselt kõrgusmärki. Projektis toodud kõrgusmärgil pidi asetsema põrand ning projekti järgi valmistatud metallkonstruktsioonid paigutati põrandale. Projektis on projekteerija võtnud põranda 0.00 kõrguse võrdseks 7.70 cm. H.G. poolt 03.12.2003 mõõtmiste joonisel on põranda kõrguseks märgitud 7.749 cm, millest ilmneb selge vahe projektis esitatu ja tegeliku kõrguse vahel.
15.Projekti konstruktiivse osa seletuskirjas on selgesõnaliselt fikseeritud, et vundamendi pealispind valada projekteeritud kõrgusest 50 mm allapoole. Seega ei ole kostja vajaliku hoolsusega kontrollinud ja vastu võtnud alltöövõtja tööd ning on hiljem jätnud projekti muutmata, mis oli otseses vastuolus kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 36 lõikega 1.
16.Hageja ei ole kunagi väitnud, et telfriliin on horisontaalne. Õige ei ole kohtu seisukoht, et lepingus oli kokku lepitud, et käsitali telfriliin peab olema horisontaalne. Sellist kokkulepet ei ole ning seda ei nõua ka mitte ükski õigusakt.
17.Kostja väited telfriliini horisontaalsele tasapinnale paigutamise osas ei ole antud vaidluse esemeks.
18.Hageja ei nõustu ehitustehnilise ekspertiisiga, kuna käesolev tsiviilasi on lihtne ning selle määramine oli kohtu poolt põhjendamata ning vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 3 sätestatud võimalikult kiire asja läbivaatamise põhimõttega. Kohus määras ekspertiisi 01.07.2004 ning ekspertiisi arvamus koostati alles 14.04.2005, mis ei selgita tegelikku olukorda, vaid eksitab kohut. Kohus esitas
3(5)
eksperdile viis küsimust, millest kolmele vastas ekspert mittetäielikult. Ekspert ei ole käinud ehitusobjektil ning ei ole märganud, et tegu on käsitaliga, mitte kraanaga. Ekspert on väitnud, et telfriliini ehitusel oleks tulnud lähtuda EPN ENV nõuetest, kuid selliseid kehtestatud nõudeid Eestis ei eksisteeri.
19.Kohus ei ole võtnud seisukohta tasaarvestuse osas, kuna kostja rikkus tasaarvestuse tegemisega VÕS § 197 lõiget 1 ja § 200 lõiget 4 ning käibemaksuseaduse (KMS) §-i
3.Kostja on vastuolus VÕS § 644 lõikes 2 sätestatuga kokkulepitule mittevastavust ebapiisavalt kirjeldanud ja selle osas ei ole kohus võtnud seisukohta.
20.Kostja ei ole esitanud kohtule telfritee ümbertegemise projekti, ümbertehtud tööde vastuvõtu akti ning Tehnilise Järelevale Inspektsiooni telfri katsetus akti, ilma milleta ei saa asuda seisukohale, et telfritee tehti ringi ning sellega seoses kanti kulusid. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta kostja poolt VÕS § 637 lõikest 3 ja §-st 638 tulenevate sätete rikkumise osas.
21.Kohtu seisukoht, et projektdokumentatsioon ei näinud ette telfriliini paigaldamist horisontaalselt ebaühtlasele tasapinnale ning lepingust ja kehtivatest normidest tuleneb ühesugusele horisontaalsele tasapinnale paigaldamise kohustus, on otseses vastuolus kostja poolt kohtule esitatud projektiga. Vastustajate seisukoht
22.AS M.T. peab hageja poolt esitatud apellatsioonkaebust alusetuks ja põhjendamatuks ning vaidleb sellele vastu. Linnakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise osas on õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguste järelduste tegemiseks, kui seda tegi linnakohus. Otsus tuleb aga tühistada õigusabi kulutuste väljamõistmise osas, kuna see ületab seadusega lubatud piirmäära. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti mõistab kohus välja kulud õigusabi eest kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5 protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Nii hagi kui vastuhagi puhul on tegemist varalise nõudega, mille hind kokku on 37 933,41 krooni, millest viis protsenti õigusabikulu moodustab 1896,70 krooni, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on täitnud pooltevahelisest töövõtulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt või mitte ja kas kostjal oli seoses sellega rahaline nõue hageja vastu, mida sai hageja rahalise nõudega tasaarvestada.
25.Ebaõige on apellandi väide, et kostja ei ole teostatud töö mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. Septembris 2003 pöördus tootmishoone tellija AS E.E. kostja poole pretensiooniga, milles teatas, et telfritee (kraanatala) on paigaldatud mittenõuetekohaselt, kuna hälbed on liiga suured. Hälvete täpseks väljaselgitamiseks telliti kraanatala teostusmõõdistamine OÜ-lt H.G., mis kinnitas lubatust suuremate hälvete olemasolu. Kostja on välja toonud puudusena, et telfritee ei olnud paigaldatud ühele horisontaalsele tasapinnale. Hageja ei ole seda asjaolu kunagi eitanud ega väitnud, et telfritee oli horisontaalne. Hageja ei loe seda aga puuduseks, kuna on seisukohal, et pooltevahelisest lepingust, projektdokumentatsioonist ega muudest telfritee paigaldamist reguleerivatest normidest ei tulene, et telfritee tuleks paigaldada horisontaalsele tasapinnale.
26.Sellises olukorras määras kohus õigesti ehitustehnilise ekspertiisi, et välja selgitada, kas kraanatala ehk telfritee on valmistatud ja paigaldatud vastavalt projektile ja
4(5)
ehitusnormidele. Ekspert jõudis järeldusele, et montaažitäpsus ei vasta normis EPNENV 3T.1 esitatud nõuetele. Samuti leidis ekspert, et kuna pinnasele valatud betoonpõrandate täpsusklass ei ole võrreldav teraskonstruktsioonide montaažitäpsusega, ei oleks tulnud lähtuda mitte põranda kõrgusmärgist, vaid aluseks oleks tulnud võtta kõrgusmärk katusefermi alumise vöö alla. Seega ei oma käesoleval juhul tähtsust hageja poolt viidatud vastuolu projektijärgse ja tegeliku põranda kõrgusmärgi vahel. Kui hageja soovis lähtuda põranda kõrgusmärgist, oleks tulnud selle vastavust tegelikkusele eelnevalt kontrollida ja tellijaga kooskõlastada.
27.Asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi arvamusega, ei tähenda, et kohus ei pidanud sellega arvestama. Hageja ei ole taotlenud kordus- või täiendava ekspertiisi määramist ega esitanud muid tõendeid eksperdi arvamuse ümberlükkamiseks.
28.Ebaõige on apellandi seisukoht, et ekspert ei oleks tohtinud lähtuda EPN-ENV nõuetest, kuna selliseid nõudeid Eestis ei eksisteeri. Ekspert on selgitanud, et EPNENV 3T.1, mis käsitleb teraskonstruktsioonide valmistamist ja montaaži avaldati eelnõuna veebruaris 1996 ning seda kasutati kokkuleppeliselt Eestis kehtivate normidena. Pooltevahelise töövõtulepingu p 6.1.1 kohaselt kohustus hageja teostama tööd vastavalt projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale ja muudele lepingudokumentidele. Käesoleva tootmishoone projektdokumentatsiooni juurde kuuluvast seletuskirjast nähtub, et teraskonstruktsioonide valmistamisel ja montaažil tuleb lähtuda normides EPN-ENV 3T.1 esitatud reeglitest. Seega oli eksperdi poolt nimetatud normidele tuginemine asjakohane.
29.Kostja ei ole rikkunud tasaarvestuse tegemisel VÕS § 197 lõiget 1 ja § 200 lõiget 4. Vaidluse esemeks ei ole töö vastuvõtmise aeg ja seoses sellega töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine, vaid puuduste esinemine ja nende likvideerimine. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Vaidlust ei ole selles, et kostja teatas koheselt töös esinevatest puudustest ja andis tähtaja nende likvideerimiseks (tl 29). Ühtlasi teatati hagejale, et kui ta ei esita nõutud ajaks vastust tööde teostamise kohta, kasutab kostja puuduste kõrvaldamiseks kolmandaid isikuid hageja arvel. Kuna hageja telfritee puuduseid ebaühtlase tasapinna osas ei likvideerinud, teatas kostja veelkord hagejale, et laseb puudused likvideerida vastavalt A.E. OÜ poolt esitatud hinnapakkumisele (tl 31). Omapoolseid tõendeid puuduste likvideerimiseks vajamineva summa suuruse kohta hageja ei esitanud. Seega ei ole hageja ümber lükanud rahalise kohustuse olemasolu kostja poolt nõutud suuruses ja kostja poolt 21.10.2003 hagejale saadetud vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestus on kehtiv.
30.Seose apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja nõue apellatsiooniastme õigusabikulu väljamõistmiseks jääb rahuldamata, kuna kostjale on õigusabikulu maksimummääras juba välja mõistetud.
G. Kivinurm
Ü. Jänes
M. Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.