Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2006, Tallinn
Tsiviilasi
AS E. hagi S.R.K. AS-i vastu 88 568 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 17. oktoobri 2005. a otsus nr 2/254-10386/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.R.K. AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Apellandi S.R.K. AS esindaja M.O., vastustaja AS E. esindajad T.A. ja adv A.H. 7. veebruar 2006. a, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Linnakohtu 17.10.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS E. esitas 08.12.2004 hagi Tallinna Linnakohtusse S.R.K. AS-i vastu 88 568 krooni saamiseks.
2.Pooled sõlmisid 30.01.2004 kindlustuslepingu Tallinnas, V******* tee 42 ja 42A kõigi varade kindlustamiseks kindlustussummas 12 000 000 krooni omavastutusega 5 000 krooni.
3.
21.04.2004 tungiti läbi akna V******* tee 42 kauplusesse nr 3 ja varastati elektrilisi tööriistu väärtuses 93 568, 37 krooni. Hageja teatas vargusest koheselt politseile, kostjale ja turvasüsteemide hooldajale AS-ile H.. Kostja keeldus kahju hüvitamast, kuna valvesüsteem ei olnud nõuetekohane, st valvesüsteem ei rakendunud. Hageja ei ole selles süüdi. Turvasüsteemi projekteeris ja ehitas välja AS H., kes on aktsepteeritud häiresüsteemide paigaldaja. AS-iga H. oli sõlmitud ka leping turvasüsteemi regulaarseks hooldamiseks. Valvesüsteem oli varguse toimepanemise ajal töökorras ja valvestatud.
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kindlustuslepingut on rikutud, kuna valvesüsteem ei olnud töökorras. Andurid oleks pidanud paigutama selliselt, et häiresüsteem reageeriks. Anduri tööd takistas ehituslik konstruktsioon ja ette paigutatud kaup. Häiresüsteemi hooldaja ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna kolmanda isiku tegemised või tegemata jätmised ei saa olla aluseks kindlustushüvitise maksmisele. Kindlustuskatte kehtimiseks omab tähendust üksnes see, kas nõutavad eeldused on täidetud, mitte aga asjaolu, kas neid täidab lepingupool ise või kolmas isik. Esimese astme kohtu lahend
5.Kohus rahuldas hagi ning mõistis S.R.K. AS-ilt välja 88 568 krooni ja kohtukulud 5 500 krooni AS-i E. kasuks.
6.Puudub vaidlus, et 21.04.2004 tungiti läbi akna V******* tee 42 asuva kaupluse ruumidesse ja varastati kaupa kogusummas 93 568, 37 krooni. Hageja ei põhjustanud kindlustusjuhtumi toimumist tahtlikult. Puudub vaidlus selles, et valvesüsteemi projekteeris ja paigaldas selle ala professionaal AS H.. Sellega on hageja teinud endast oleneva, et täita kindlustuslepingut. Kostja ei tundnud valvesüsteemi vastu huvi ning ei käinud seda kohapeal kontrollimas. Kui kostja oleks seda teinud ning andnud hagejale korraldusi valvesüsteemi parandamiseks ning hageja oleks jätnud selle tegemata võiks kõne alla tulla kostja vabanemine kindlustusjuhtumi hüvitamise kohustusest.
7.Asjaolu, et hageja on paigutanud kaubad anduri ette, segades sellega anduri tööd, ei ole leidnud üheselt tõendamist, kuna asja tundev isik T.Ka. seda küll väitis, kuid asja tundev isik T.Ku. lükkas selle väite ümber ning kinnitas anduri töötamist kauba ja seina vahelises alas, kust vargad pidanuksid sisenema. Seega on kauba paiknemine anduri ees, mis seganuks anduri tööd, tõendamata. Samuti ei saa kandetala välistada süsteemi töökorda, kuna hõlmatav ala aknaklaasist on 20-30 cm, mis ei ole piisav, et varastada ehituskaupu turvasüsteemi reageerimata. Puudub vaidlus, et süsteem oli valvestatud varguse toimumise ajal ja häireid selle töös ei tuvastatud. Seega puudub kostjal õigus keelduda lepinguga võetud kohustuse täitmisest ning kostja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi võetud kohustust täitma. Kokkulepitud kindlustussumma oli 12 000 000 krooni ja omavastutus 5000 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud, et kaupa varastati summas 93 568, 37 krooni ning maha arvestades omavastutuse summas 5 000 krooni kuulub kostjalt väljamõistmisele 88 568 krooni nagu hageja on taotlenud. Apellatsioonkaebus
8.S.R.K. AS esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada linnakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
9.Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kauplusesse nr 3 tungiti 21.04.2004. Varakindlustuse hüvitistaotluse kohaselt tungiti kauplusesse ajavahemikul 20.04.2004 kell 21.10 kuni 21.04.2004 kell 08.45. Valvesüsteemide ülevaatuse akti
2(5)
kohaselt ajavahemikul 20.04.2004 kell 21.12 kuni 21.04.2004 kell 07.16. Samas ei ole nimetatud rikkumine oluline.
10.Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja teinud ebaõigeid järeldusi, rikkudes TsMS § 95 lõiget 1, § 231 lõiget 4 ja § 227 lõiget 1. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta pidas T.Ku. ütlusi kaalukamaks tõendiks kui T.Ka. ütlusi ning miks ta luges tõendatuks, et hõlmamata on just 20-30 cm. Asjas on andnud oma arvamuse kaks asja tundvat isikut, mis on omavahel vastuolus. Juhtumi faktilised asjaolud toetavad T.Ka. arvamust. Muud mitterakendumise põhjust tõendatud ei ole.
11.Kohus on vääralt viidanud VÕS § 452 lõikele 1, kuna kostja ei ole sellele sättele viidanud. Seega ei ole tegemist asjakohase sättega. Samas on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 452 lõike 2, mis seab piirangud pooltevahelistele kokkulepetele selle kohta, millal kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest. VÕS § 452 lg 2 punktidest 1 ja 2 tulenevalt võis kostja tugineda kindlustuspoliisi nõudele 4, kuna kohustuse eesmärgiks oli kindlustusriski vähendamine, kindlustusvõtja rikkus kohustust süüliselt ning rikkumisel oli ka otsene mõju kahju suurusele. VÕS § 452 lõike 1 mõte ei ole mitte kindlustusvõtja kaitsmine, vaid lepinguvabaduse piiramine selles osas, et isik ei saa ja kindlustusandja ei tohi kedagi kindlustada tema enda tahtliku teo vastu.
12.Pooled on kindlustuslepingus kokku leppinud nõudes 4 ning VÕS § 452 lg 2 ei keela sellisele kokkuleppele tuginemist. Nõue 4 pani kindlustusvõtjale kohustuse tagada kindlustuskoha kaitstus kahju hetkel turvaliselt kaitsva töökorras valvekeskusesse ühendatud ja valve alla antud murdvarguse häiresüsteemiga. Asjaolu, et kindlustusvõtja andis oma lepinguliste kohustuste täitmise kohustuse üle kolmandale isikule ei oma kindlustuskaitse kehtimise seisukohast tähtsust. Kindlustuskatte kehtimiseks omab tähendust see, kas nõutavad eeldused on täidetud või mitte. Kindlustusandja ees vastutab lepinguliste kohustuste täitmise eest kindlustusvõtja. Kostjal puudub kohustus täiendavate nõudmiste esitamiseks valvesüsteemile, kuna vastavad tingimused on toodud poolte poolt kindlustuspoliisil kokku lepitud nõudes
4.Valveseadmestiku paigaldamine ja hooldamine on kindlustuslepinguga jäetud täies ulatuses kindlustusvõtja kohustuseks, kuna kindlustusandja ei saa vastutada kindlustuskohas toimuva eest. Asjaolu, et kindlustamisel täiendavaid nõudmisi ei esitatud, ei muuda kehtetuks kindlustuspoliisil toodud nõuet.
13.Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kuna lepingust tulenevalt puudus kostjal kahju hüvitamise kohustus. Asjaolu, et häireid ei tuvastatud, ei tõenda, et süsteem oli töökorras poliisi nõude mõttes.
14.Hageja rikkus poliisi nõuet 4, kuna kindlustuskoht ei olnud kahju hetkel turvaliselt kaitstud töökorras valvekeskusesse ühendatud ja valve alla antud murdvarguse häiresüsteemiga. Häiresüsteem ei olnud töökorras ning kindlustuskoht ei olnud kahju hetkel turvaliselt kaitstud, kuna häiresüsteem ei fikseerinud ruumis toimuvat liikumist. Kuna viidi ära 33 eset, pidid vargad korduvalt läbima anduri töötsooni, mis tõendab, et süsteem ei olnud töökorras.
15.Häiresüsteem ei rakendunud hageja süül, kuna hoone ehituslikud konstruktsioonid ja esemed varjasid ära anduri vaatevälja ning seega ei saanud andur häiresüsteemi osana oma funktsiooni täita. Paigaldatud andur ei saanud reageerida, kuna ehitusliku konstruktsiooni ja kauba vahel olnud koridor oli, arvestades konkreetse anduri tööpõhimõtet, liiga kitsas. Tegemist oli ruumianduriga, kus tänu anduri 90kraadisele ulatusele on kiired laiaks venitatud. Mida laiem on kiir, seda suurema vahemaa peab isik läbima, selleks, et andur reageeriks.
16.Asjaolu, et hoone ehitusliku konstruktsiooni kandetala ja esemed varjasid varguse ajal anduri vaatevälja nii, et andur ei kata täielikult sissemurdmisel kasutatud akent
3(5)
ja aknaesist, on tõendatud kahjukäsitleja poolt varguse sündmuskohal tehtud fotodega. Asjaolu, et hoone ehituslik konstruktsioon varjas akna on lisaks eeltoodule tõendatud hageja poolt 05.04.2005 kohtuistungil esitatud fotodega vaade anduri poolt, millest ilmneb, et anduri poolt sissemurdmise koha suunas vaadates ei ole aken näha. Samuti on eeltoodud asjaolud tõendatud P.E. OÜ asjatundja T.Ka. poolt koostatud asjatundja arvamusega, mille kohaselt asus andur sissemurdmise kohast liiga kaugel, et ehituskonstruktsioon varjas anduri vaateväljas olema pidanud akna ning kauba paigutamisel ei olnud järgitud anduri tööeripära. Seega ei ole hageja teinud kõike endast mõistlikult oodatavat, et kindlustuskohta turvaliselt kaitsta. Hageja on olnud vähemalt hooletu häiresüsteemi paigaldamisel, selle töökorrasoleku kontrollimisel ja kauba paigutamisel, sest ei arvestanud kauba paigutamisel anduri tööeripära. Seega on hageja rikkunud sissemurdmishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse eeskirja punkti 6.7.
17.Häiresüsteemi nõude eesmärk on kindlustusriski vähendamine ning varguse võimalikult varajane avastamine ja seeläbi tekkinud kahju vähendamine. Arvestades kauplusest varastatud asjade kogust ja mahtu on ilmne, et häiresüsteemi rakendumine aknast sissetungimisel pidi piirama kahju suurust. Samuti on hageja rikkunud poliisi nõuet suuliselt. Vastustajate seisukoht
18.AS E. apellatsioonkaebust ei tunnista, peab kohtuotsust õigeks, palub jätta kaebuse rahuldamata ning otsuse muutmata, lähtudes asjaolust, et oli kindlustuslepingust tulenevad kohustused täitnud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19.Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.
20.Vaidluse all oli küsimus, kas kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuspoliisi p 4 nõuet, mille kohaselt murdvarguse ja röövikindlustuse tingimuste kohase kindlustuskaitse kehtimiseks peab kindlustuskoht olema kahju hetkel turvaliselt kaitstud töökorras valvekeskusesse ühendatud ja valve alla antud murdvarguse häiresüsteemiga. Kostja tugines hüvitise väljamaksmisest keeldumisel just sellele punktile leides, et nimetatud nõue ei olnud täidetud kindlustuskoha turvaliselt kaitsva häiresüsteemi töökorras oleku osas, kuna häiresüsteem ei fikseerinud ruumis toimuvat liikumist. Ringkonnakohus ei nõustu sellise kostja seisukohaga. Häiresüsteemi mitterakendumine konkreetses olukorras ei näita iseenesest, et süsteem ei ole töökorras. Ka töökorras olev süsteem võib mitte rakenduda, näiteks anduri vaateala kinnikatmise tõttu. AS H. häiresüsteemi logifailis ei ole registreeritud varguse toimepanemise ajal ühtegi riket süsteemi töös. Süsteemi kontrolliti ka koheselt peale vargust ja see oli töökorras. Seega puudusid kohtul tõendid tuvastamaks, et häiresüsteem ei olnud töökorras.
21.Apellandi poolt välja toodud asjaolu, et ehitusliku konstruktsiooni ja kauba vahel olnud koridor oli, arvestades konkreetse anduri tööpõhimõtet, liiga kitsas, ei ole seostatav häiresüsteemi töökorras oleku nõudega. Küsimus on häiresüsteemi valikus, mille suhtes kindlustusandja ei ole nõudeid kindlustusvõtjale esitanud. Apellant ei ole vaidlustanud kohtu järeldust, et valvesüsteemi projekteeris ja paigaldas selle ala professionaal AS H. ning kostjal ei olnud kindlustuslepingu sõlmimisel valvesüsteemi osas hagejale pretensioone.
4(5)
22.Kolleegium ei tuvastanud tõendite hindamisel menetlusnormide rikkumist esimese astme kohtu poolt. Kohus ei ole pidanud T.Ku. ütlusi kaalukamaks tõendiks kui T.Ka. ütlusi. Mõlemad on asjatundjana andnud arvamuse selle kohta, mis põhjusel võis häiresüsteem mitte fikseerida ruumis toimuvat liikumist, vaatamata sellele, et süsteem oli sisse lülitatud ja süsteemi töökorras oleku osas ei ole häireid tuvastatud. Asjatundjad esitasid erinevaid seisukohti ja seega ei leidnud üheselt tuvastamist, miks häiresüsteem ei rakendunud. Kuna tuvastamist ei leidnud hageja poolt kindlustuspoliisi nõuete rikkumine, keeldus kostja alusetult hüvitise väljamaksmisest.
23.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda.
G. Kivinurm
M. Seppik
U. Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.