Kohtulahend

2-05-16462 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Mõjuva põhjuse olemasolu peab põhistama. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 250,00 (kakssada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vasalemma vald Vasalemma Vallavalitsuse kaudu (edaspidi „hageja“) esitas 31.08.2005.a Harju Maakohtule hagi A.M.i ning A.M. (edaspidi „kostjad“) vastu eluruumi vabastamiseks ja A.M.i vastu 4195,45 krooni võlgnevuse välja-mõistmiseks. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjatele 03.09.2005.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja neid on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 27.09.2005.a. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt VÕS §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul või võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 316 lg 1 p-le 2 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksemisele kuuluva üüri summa. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja haldab ja hooldab Vasalemma vallale kuuluvaid elamuid, eluruume ning mitteeluruume ja esindab Vasalemma valda vastavates üürisuhetes. Kostjad kasutavad hageja ja kostja A.M.i vahel 21.03.2003.a sõlmitud üürilepingu alusel Vasalemma vallale kuuluvat eluruumi asukohaga xxxx. Vastavalt üüri-lepingule kohustus

2-05-16462 kostja A.M. tasuma tähtaegselt üüri ja kommunaalteenuste eest. Hageja on esitanud talle igakuiselt arved, kuid kostja A.M. ei ole oma kohustust täitnud, jättes üüri- ja kommunaalteenuste maksed tasumata. Tema võlgnevus on hageja ees seetõttu 4195,45 krooni. Kuna üürnik on üürilepingut pidevalt rikkunud, esitas hageja 05.05.2005.a üürilepingu ülesütlemisavalduse ja nõudis samas võlgnevuse tasumist ning eluruumi üleandmist. Kostja A.M. ei ole ülesütlemist vaidlustanud, kuid samas ei ole kostjad ka üüritud asja tagastanud, s.o. eluruumi vabastanud. Samuti ei ole kostjad võlgnevust tasunud. Seega on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ja kostjaid tuleb kohustada vabastama eluruumi asukohaga Lennu 165 Ämari alevikus Harju maakonnas ning eluruumi vabastamisest keeldumise korral kostjad teist eluruumi vastu andmata välja tõsta. Samuti tuleb kostja A.M.ilt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 4195,45 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 620,00 krooni ja esitanud taotluse välja mõista 420,00 krooni võlanõudelt tasutud riigilõiv kostja A.M.ilt ja 200,00 krooni eluruumi vabastamise nõudelt tasutud riigilõiv kostjatelt solidaarselt. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb vastavalt hageja taotlusele 420,00 krooni riigilõiv kostja A.M.ilt ja 200,00 krooni riigilõiv kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 54 lg 4 alusel tuleb postikuludena kummaltki kostjalt riigituludesse välja mõista 22,50 krooni.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.