Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
6. märts 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5909
Tsiviilasi
ES hagi RC vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. jaanuari 2017. a määrus kaja lahendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ES (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Kasevits Kostja RC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Merilin Valdmaa ja advokaat Aleksandr Tsemin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 3. jaanuari 2017. a määrus tühistada ja saata tsiviilasi kaja uueks lahendamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus tuleb rahuldada. Edasikaebekord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.ES (hageja) esitas 19. aprillil 2015. a Harju Maakohtule hagi RC (kostja) vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejale kuuluv kinnistu, asukohaga XXX, Tallinn, ja kostjale kuuluv kinnistu, asukohaga YYY, Tallinn, asetsevad kõrvuti ning neil on ühine piir. Krundid on eraldatud piirile ehitatud betoonist vundamendiga, metallist postidega ning puidust lippidega piirdeaiaga. Hageja omandiõigust on rikutud, kuna kostja kinnistul ladustatud lauavirn (puuriit) on vajunud hageja piirdeaia peale ning see on aeda kahjustanud. Hageja on esitanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel negatoorhagi omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel kahju hüvitamiseks (kahjustuste tuvastamise ja kõrvaldamise kulu) summas 1428 eurot.
2.Harju Maakohus rahuldas 17. veebruari 2016. a tagaseljaotsusega hagi, kuna kostja ei vastanud hagile (tl 49-50). Tsiviilasja toimiku järgi on hagi materjalid ja hagi menetlusse võtmise kohta teade avaldatud 2. novembri 2015. a väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 39). Seega pidi kostja hagile vastama hiljemalt 1. detsembril 2015. a.
3.Tagaseljaotsuse resolutsioon avalikustatud 17. veebruari 2016. a väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 51). Otsus loeti avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest, s.o 3. märtsil 2016. a. Harju Maakohus tegi 16. märtsil 2016. a vigade parandamise määruse 17. veebruari 2016. a tagaseljaotsuse resolutsiooni p 3 osas (tl 55), kohtumääruse resolutsioon avalikustatud 16. märtsil 2016. a väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 56). Dokument loeti avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest, s.o 31. märtsil 2016. a.
4.3. juunil 2016. a esitas kostja kohtule kaja tsiviilasjas menetluse taastamiseks, vastuse hagile ja taotluse tagaseljaotsuse täitmiseks algatatud täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 022/2016/2051 kuni kaja lahendamiseni (tl 67-70, 79-84).
5.Kaja kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse kätte 6. mail 2016. a koos täiteasja nr 022/2016/2051 dokumentidega (kaja lisa 2 kohaselt on kohtutäitur 6. mail 2016. a isiklikult võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud, tl 74). Enne nimetatud kuupäeva ei olnud kostja teadlik ei tsiviilasja nr 2-15-5909 menetlusest ega ka tagaseljaotsusest. Kostjale ei ole hagimaterjale toimetatud kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega, mistõttu ei sõltu kõnealusel juhul kaja esitamine ja menetluse taastamine mõjuva põhjuse olemasolust ning kohtumenetlus tuleb taastada ning jätkata olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (TsMS § 418 lg 1).
6.Vastuses hagile märgib kostja, et hagi on alusetu ja tõendamata ning tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hageja ei ole hagis täpsustanud, millal piirdeaed kahjustada sai. Kuna hageja viitab hagis, et tegemist on aastaid kestnud probleemiga, siis esitab kostja hageja kahju hüvitamise nõudele esmalt aegumise vastuväite. YYY kinnistul paiknes kuni 2007. a suveni tugev terasest piirdeaed, mis on tänaseni säilinud kinnistu tänava poolses küljes. Hageja on jätnud hagiavalduses mainimata, et kõnealuse piirdeaia puhul on tegemist ebaseadusliku ehitisega ning selle piirdeaia rajamiseks lammutas hageja omavoliliselt kostja kinnistut piiranud ning kostja õiguseelnejale kuulunud piirdeaia. Kostja kinnistul paiknev vaidlusalune lauavirn on olnud enam kui 10 aastat samas kohas, s.o kinnistu piiri vahetus läheduses (lauavirn ei ole laotud aiale toetuma). Kostja õiguseelneja ladustas lauavirna YYY ja XXX vahelise piiri vahetusse lähedusse arvestades piirdeaia tugevust ning aia omandiõiguse kuuluvust. Uus piirdeaed oli senisest oluliselt laiem ning selle vundamendi rajamiseks on tehtud kaevetöid. Kostja on arvamusel, et lauavirna vajumine võib olla tingitud piirdeaia ehitustöödest – vundamendi kaevamine mõjutas virna alust pinnast (muutis selle ebastabiilseks), mille tulemusel vajus virn lõpuks piirdeaiale. Kostja on seisukohal, et esineb alus vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist 0 euroni. Hageja ei ole
tõendanud ka kahju kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust. Lisaks on kostja seisukohal, et hagejal ei ole AÕS § 144 lg 1 alusel õigus dikteerida kostjale, millisel viisil ta kasutab temale kuuluvat kinnistut 20 cm ulatuses piirdeaiast. Kostja rõhutab, et ei olnud käesolevast tsiviilasja menetlusest teadlik kuni kohtutäituri poolt temale tagaseljaotsuse ja täitmisteate esitamiseni. Kostja elab alaliselt Soome Vabariigis ning käesolevaks hetkeks ei ole tal olnud võimalik käesoleva vaidluse asjaolusid piisavalt täpsustada, koguda käesolevas esialgses vastuses loetletud tõendeid ega esitada ammendavalt kõiki argumente.
7.Täitemenetluse peatamise taotluse kohaselt on kohtutäitur andnud kostjale täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni 6. juunini 2016. a. ES avalduse alusel on kostja suhtes algatatud ka täiteasi nr 022/2016/2050 tagaseljaotsusest tuleneva rahalise nõude sissenõudmiseks. Kostja on nimetatud rahalise nõude täitnud ja täitemenetlus on lõpetatud.
8.Kohus edastas 6. juunil 2016. a kostja esindajale e-kirja nõudega kostja aadressi ja sidevahendite andmete kohtule edastamiseks TsMS § 338 lg 1 p 1 alusel) kuna kajas ja kostja vastuses kostja aadress ja sidevahendite andmed puudusid (tl 106). Kostja esindaja edastas 6. juunil 2016. a kohtule e-kirja teel nõutud andmed: XXX, e-post: XXX (tl 106).
9.Harju Maakohus rahuldas 6. juuni 2016. a määrusega kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks kuni kaja lahendamiseni (tl 107-108).
10.Hageja esitas 13. juunil 2016. a kohtule kaja osas seisukoha (tl 112-115), mille kohaselt on see alusetu, esitatud hilinenult ja tuleb jätta läbi vaatamata. 10. augustil 2015. a saatis kohus hagi materjalid kättetoimetamiseks kostja e-posti aadressil XXX. Nimetatud e-posti aadress oli märgitud kostja kontaktaadressiks eesti rahvastikuregistris. Nendele kohtu e-kirjadele kostja ei vastanud. Samas nähtub kostja kaja lisast 4, et kostja kasutab seda sama e-posti aadressi muuhulgas oma advokaatidega suhtlemiseks. Ning veelgi enam, kostja e-kirja jalusesse, kus tavaliselt märgitakse kontaktandmed, on kostja märkinud oma kontaktinfoks sama e-posti aadressi. Võttes arvesse, et see e-posti aadress oli rahvastikuregistris juba enne vaidluse tekkimist ning kostja reaalselt kasutab seda e-posti aadressi, pidi kostja tegelikkuses hagi materjalid kätte saama juba augustis 2015. a, kui kohus need kostjale e-posti teel saatis.
11.Aastal 2015. a töötas kostja hambaarstina Soome hambapolikliinikus XXX (XXX), asukohaga XXX. 24. augustil 2015. a edastas kohus hagi materjalid kostja tööandjaks oleva kliiniku aadressil. Võttes arvesse, et kostja oli üks kolmest seal kliinikus töötavast hambaarstist, ei ole usutav, et kliiniku töötajad ei edastanud kostjale teavet selle kirja kohta.
12.Kuigi kostja on kohtule esitatud kaja punktis 1.5 märkinud, et sai tagaseljaotsusest ja kohtuasjast teada alles 6. mail 2016. a kohtutäiturilt saadud dokumentidest, on kostja
11.mail 2016. a kohtutäiturile esitatud tähtaja pikendamise taotluses (hageja vastus kajale lisa 4) märkinud, et „Kohtumenetlusest sai Võlgnik teada alles kohtuotsuse avaliku kättetoimetamise käigus.“ Kuidas iganes sisustada kohtuotsuse kättesaamist „avaliku kättetoimetamise käigus“, on selge, et selle all ei ole mõeldud kättetoimetamist „täitemenetluse käigus“. Seega on kajas esitatu vastuolus kostja enda varasemate ütlustega.
13.Kostja tegevust seoses YYY kinnistuga iseloomustab ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) vastus hageja teabenõudele (hageja vastus kajale lisa 1), millest nähtub, et viimane koostas kostjale ettekirjutuse kinnistul rikkumiste kõrvaldamisest, kuid kostja jättis selles toodud nõuded täitmata ning ka selles menetluses tuli pöörduda kohtutäituri poole. Kostja külastab regulaarselt YYY kinnistut ning seetõttu ei ole
usutav, et kostjale oleks jäänud aastal 2015 (ja ka varasemal ajal) märkamatuks kõik ametnike poolt tehtud kirjalikud pöördumised, mis kinnistule on jäetud. Hagejale teadaolevalt on MUPO muuhulgas menetluse käigus kostja kättesaamiseks helistanud ka kostja vennale.
14.Lisaks sellele, et kostjale kuulub YYY kinnistu, on kostja ka ainuosanik ja ainuke juhatuse liige äriühingus OÜ R, mille registriaadressiks on samuti YYY (hageja vastus kajale lisa 7). Seega on kostja suunanud ka oma äritegevusega seotud kirjavahetuse samale aadressile, kuhu kohus saatis hagi materjalid.
15.Seega leiab hageja, et kostja sai kohtuasjast teada juba enne tagaseljaotsuse tegemist ja on vältinud kohtule vastamist. Hageja arvates on usutav, et kostja sai tagaseljaotsusest teadlikuks avaliku kättetoimetamise käigus (nii nagu kostja on väitnud kohtutäiturile ning seega on alus jätta kaja läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult (TsMS § 415 lg 2). Isegi kui esineks alus kaja menetleda, tuleb see jätta rahuldamata, kuna juba 10.08.2015 kohtu e-kirjadest pidi kostja saama teadlikuks kohtuasja toimumisest. Maakohtu määrus
16.Harju Maakohus jättis 3. jaanuari 2016. a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata.
17.Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et käesoleval juhul on tagaseljaotsus kostjale kätte toimetatud avalikult. Otsuse avaliku kättetoimetamise tingis asjaolu, et eelnevalt oli tulnud ka hagi materjalid kostjale avalikult kätte toimetada. Harju Maakohtu 17. veebruari 2016. a tagaseljaotsus jõustus 5. aprillil 2016. a edasikaebamata.
18.Asja materjalidest nähtuvalt tegi maakohus korduvaid katseid toimetada kostjale menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus) kätte muudel viisidel, kui avalikult. Kohtutoimikust nähtuvalt üritas kohus toimetada hagimaterjale kostjale kätte kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressil postiteenuse osutaja vahendusel ja tööandja aadressile, samuti proovis kohus kooskõlas toimetada dokumendid kostjale kätte e-posti kaudu. Seejuures sama e-posti kaudu, mille kostja märgib oma kontaktaadressiks (tl 106). Kostja kohtu pöördumistele ei reageerinud. Kohtul ei õnnestunud kostja tegelikku viibimiskohta välja selgitada. Ka pärast tagaseljaotsuse Ametlikes Teadaannetes avaldamist ei selgunud, et tagaseljaotsust oleks olnud võimalik kostjale kätte toimetada muul viisil kui avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Seega tuleb lugeda, et kostja sai otsuse kätte avalikult. Sama kinnitab ka kostja ise oma 11. mail 2016. a kohtutäitur Elin Vilippusele saadetud taotluses (tl 120) märkides eelviimases lõigus: „/.../Kohtumenetlusest sai Võlgnik teada alles kohtuotsuse avaliku kättetoimetamise käigus. /.../“. Kuna taotluse on koostanud advokaat, ei saa ka olla tegemist terminoloogilise eksimusega - kostja on sõnaselgelt deklareerinud, et sai kohtumenetlusest teada otsuse avaliku kättetoimetamise teel.
19.Kostja ei ole kajas oma tegelikku viibimiskohta avaldanud ega väitnud, et e-posti aadress, mille kaudu kohus proovis temaga ühendust saada, ei kuulu talle. Asja materjalidest nähtub, et e-posti aadressi XXX on kostja pärast tsiviilasja nr 2-15-5909 menetlemist tegelikult kasutanud. Samuti on kostja esindaja kohtu taotlusel 6. juunil 2016. a esitanud kostja kontaktandmetena sama e-posti aadressi, mida kohus kasutas kostjale hagi materjalide saatmiseks.
20.Õigus esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust ei toonud kaasa õigust esitada kaja tähtajatult, s.o järgimata TsMS § 415 lg-s 2 sätestatud tähtaega.
21.Seega leidis maakohus, et kostja on saanud tagaseljaotsuse kätte avaldamisest arvates 15 päeva möödumisel, s.o 3. märtsil 2016. a (TsMS § 317 lg 5) ning kaja esitamise 30päevane tähtaeg möödus 4. aprillil 2016. a. Kostja on aga esitanud kaja 3. juunil 2016.
a ehk pärast seaduses kaja esitamiseks ettenähtud tähtaega, mistõttu tuli maakohtul jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata (TsMS § 66, § 68 ja § 417 lg 2). Määruskaebus
22.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
23.Kostja on seisukohal, et maakohus on moonutanud kostja poolt 11. mail 2016. a kohtutäiturile esitatud taotluses sisalduvat lauset. Kostja on küll viidanud, et sai tagaseljaotsusest teada avaliku kättetoimetamise käigus, kuid see ei leidnud aset enne kajas märgitud kuupäeva, s.o 6. mail 2016. a. Kostja rõhutab, et esmalt sai ta teada tagaseljaotsuse täitmiseks alustatud täitemenetlusest (kinnistu arestimise kaudu) ning seejärel sai kostja teadlikuks avaldatud tagaseljaotsusest.
24.Teiseks leiab kostja, et tagaseljaotsuse avaliku kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja kohut teavitanud, et kostja elab ja töötab Soomes. Kuna kohus on edastanud kohtumaterjalid ka Soome, siis ei saa olla vaidlust selles, et kohtule on teada, et kostja elukoht ei asu Eestis.
25.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud juhul võis tagaseljaotsuse avalikult kätte toimetada, kuna muul viisil kättetoimetamine ei olnud võimalik. Selleks, et jõuda järelduseni, et avalik kättetoimetamine oli antud juhul lubatav, tuli kohtul võtta tarvitusele kohased meetmed kostja elukoha aadressi tuvastamiseks. Kostja hinnangul ei ole maakohus rakendanud vajalikku hoolsust ja heausksust kostja aadressi välja selgitamisel. Eesti õiguse kohaselt lasub esmane ülesanne kostja aadress asja menetlevale kohtule teatada üldjuhul hagejal. Enne kättetoimetamiseks vajalike toimingute ettevõtmist kohtu poolt tuleb tal hinnata, kas hageja on teinud piisavalt jõupingutusi kostja andmete teadasaamiseks. Selleks peab kohus andma hagejale lisajuhiseid. Kohus pidi selgitamiskohustuse raames juhtima hageja tähelepanu, et alates 30. juulist 2014. a saab hageja pöörduda ise Helsingi kohaliku omavalitsuse poole aadressil XXX kostja aadressi väljaselgitamiseks. Pärast päringule vastamist tuli kohtul üritada antud aadressil menetlusdokumendid kätte toimetada, mida antud juhul tehtud ei olnud. Kohus ei ole mingil määral kontrollinud, kas hageja poolt kostja töökoha kohta edastatud andmed vastavad tõele. Samuti ei ole arusaadav, miks kohus edastas kohtudokumendid aadressil XXX, kuna kostja ei ole seal korterit üürinud.
26.Maakohus ei ole arvestanud, et kuna kostja elukoht ei ole Eestis, tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamisel juhinduda TsMS § 3161 sätestatust, millest tulenevalt peab antud juhul kohtudokumentide kätte toimetamine toimuma Soome pädeva asutuse kaudu ja Soome õiguse kohaselt. Kohus ei kontakteerunud Soome pädeva asutusega ega teinud omaltpoolt midagi selleks, et välja selgitada kostja elukoha aadress Soomes. Menetluse edasine käik
27.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
28.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada ning saata tsiviilasi kaja uueks lahendamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
30.TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 659 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole
lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 659 järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
31.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses. TsMS § 465 lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruse tegemisel ei tule järgida TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut. Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-21-129-14, p 11, ja 3-2-1-16-15, p 15).
32.Praegusel juhul on maakohus teinud 17. veebruaril 2016. a tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja kaja on maakohus lahendanud 3. jaanuari 2017. a kohtumäärusega, milles on kohus TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes jätnud esitamata tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest (TsMS § 656 lg 1 p 5 koosmõjus TsMS §-ga 659).
33.Kaja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh nõude veenvust (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9). Vastavad põhjendused peavad olema kohtumäärusest nähtavad ja vastama TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud tingimustele.
34.Kuigi määruskaebus kuulub ainuüksi eespool märgitud põhjustel rahuldamisele, peab kolleegium oluliseks lisada, et nõustub määruskaebuse esitaja arvamusega, mille kohaselt on maakohus ennatlikult toimetanud menetlusdokumendid kätte avaliku kättetoimetamise korras. Ringkonnakohtu hinnangul juhib kostja määruskaebuses õigesti tähelepanu asjaolule, et kooskõlas TsMS § 317 lg-tega 1 ja 2 oli maakohtul kohustus selgitada välja kostja viibimiskoht. Riigikohus on selgitanud, et alati ei saa pidada piisavaks seda, kui hageja täidab üksnes TsMS § 317 lg 2 teises lauses sätestatud nõuded. Kohus peab sama lõike kolmanda lause järgi vajadusel ka ise tegema järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10; 3. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 32-2-7-09). Kuna Riigikohtu hinnangul ei ole kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10;
6.oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06, 16. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06, 15. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08 ja
3.detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-7-09). Kohtu võimalus teha täiendavaid jõupingutusi andmete, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumendid
kätte toimetada, saamiseks tuleneb ka TsMS § 306 lg-st 4, mille kohaselt on kohtul õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid.
35.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi asja materjalidest nähtuvalt üritas kohus korduvalt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ei teinud kohus enda poolt siiski piisavalt, et välja selgitada kostja tegelik viibimiskoht või töökoht, mistõttu ei saa antud juhul pidada põhjendatuks menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist.
36.Kuivõrd maakohtu määrus kuulub p-des 14-17 toodud põhjustel tühistamisele ning tsiviilasi saadetakse kaja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule, ei ole ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud (TsMS § 417 lg 4).
37.Tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega ja seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 1).