Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.veebruar 2006. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-03-292/32
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Milestone hagi Aktsiaseltsi Kalev vastu 04.03.2003 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts Milestone (registrikood 10673817, Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Tallinn) Hageja esindaja: advokaat M.V (Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Kostja: Aktsiaselts Kalev (registrikood 10000952, Põrguvälja tee 6, Lehmja küla, Rae vald, 75301 Harjumaa) Kostja esindaja: advokaat I.T
esindajad
Asja läbivaatamine
10.jaanuaril 2006, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja advokaat M.V ja kostja esindaja advokaat I.T
Juures viibis
sekretär V.K
Kohtuotsuse resolutsioon
hagi Aktsiaseltsi Kalev vastu 04.03.2003
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse (t.l. 121-132) kohaselt taotleb hageja AS-i Kalev 04.03.2003 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Üldkoosolek määras erikontrolli läbiviijaks audiitori, keda seaduse kohaselt ei saanud erikonttrolli läbiviijaks määrata. See asjaolu toob ÄS § 302 alusel kaasa üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega ja selle kehtetuks tunnistamise. Hagejale kuulus 04.03.2003 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku ja hagi esitamise aja seisuga 1,859,050 kostja aktsiat, mis moodustas 23,5995% aktasikapitalist. 04.03.2003 üldkoosolek kutsuti kokku hageja taotlusel erikontrolli korraldamise otsustamiseks kostja juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimuses, erikontrolli läbiviija määramiseks ning erikontrolli läbiviija tasustamise korra ja tasu suuruse määramiseks. Üldkoosolek otsustas määrata erikontrolli läbiviijaks AS-i PricewaterhouseCoopers. Viimane andis aktsionäridele 04.03.2003 nõusoleku olla erikontrolli läbiviijaks. ÄS § 330 lg 1 järgi võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Erikontrolli olemus ja eesmärk on aktsionäride poolt ja huvides aktsiaseltsi juhtkonna tegevuse üle kontrolli teostamine: võimalike õigusrikkumiste ja kahjulike tehingute/toimingute ning seonduvate asjaolude väljaselgitamine. Muuhulgas pidi AS PricewaterhouseCoopers erikontrolli läbiviijana välja selgitama, kas kostja juhtorganite liikmetega ja nendega seotud isikutega tehingute tegemisel, nende isikute tegevuse toetamisel ja soodustamisel ning igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemisel on kostja juhatus lähtunud kostja parimatest huvidest ja toiminud kostjale majanduslikult kõige otstarbekamal viisil kooskõlas lojaalsus- ja hoolsuskohustusega, samuti kas kostja raamatupidamist ja aruandlust on korraldatud objektiivselt ja õigesti. ÄS § 330 lg 3 kohaselt võivad erikontrolli läbiviijad olla üksnes audiitorid. Audiitortegevuse seaduse § 2 lg 3 järgi peab audiitor olema sõltumatu ja erapooletu. Sama seaduse § 39 keelab audiitoril tegutseda valdkonnas, mis võib mõjutada tema erapooletust. Kostja 04.03.2003 üldkoosoleku otsuse järgi tuli erikontroll teostada ajavahemiku kohta alates 2000. Kogu nimetatud perioodil auditeeris kostjat AS PricewaterhouseCoopers. Kuivõrd erikontroll hõlmab ka kostja raamatupidamist ja aruandlust, ei saa AS PricewaterhouseCoopers otsese huvide konflikti tõttu erikontrolli objektiivselt teostada – erikontrolli käigus peab AS PricewaterhouseCoopers muuhulgas andma hinnangu ja selgitama välja ka iseenda tegematajätmised ja vead kostja aastatepikkusel auditeerimisel. AS-i PricewaterhouseCoopers audiitorid andsid kostja 31.12.2000 lõppenud majandusaasta kohta märkusteta järeldusotsuse, kuigi aastaaruandes ei ole kajastatud tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ega ole kuidagi seotud kostja põhikirjaliste tegevusaladega, seotud osapooltega. Nimetatu ei ole kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Ei ole välistatud, et erikontrolli käigus ilmneb veelgi AS-i PricewaterhouseCoopers auditeerimisvigu. Peale selle on AS PricewaterhouseCoopers sõltuvuses kostja juhtkonnast. AS-i PricewaterhouseCoopers sõltumatuse ja erapooletuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et kostja näol on tegemist AS-i PricewaterhouseCoopers pikaajalise suurkliendiga, kellega heade kliendisuhete hoidmine on ilmselgelt AS-i PricewaterhouseCoopers prioriteet. Soov kostjat edaspidigi auditeerida seab ohtu AS-i PricewaterhouseCoopers sõltumatuse kostja juhtkonnast.
Audiitortegevuse seaduse §-st 39 tulenevalt ei saa pidada seaduslikuks AS-i PricewaterhouseCoopers määramist kostja erikontrolli läbiviijaks, tema määramine on vastuolus ÄS § 330 lõigetega 1, 3 ja 5. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist: 04.03.2003 AS-i Kalev üldkoosoleku otsuse, millega määrati erikontrolli läbiviijaks AS PricewaterhouseCoopers, kehtetuks tunnistamist. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 120 krooni ja õigusabi eest 64 405,58 krooni. Kostja vastuväited Kostja kohtule esitatud vastuses (t.l. 140-144) hagi ei tunnista. Hageja omab 200 kostja aktsiat, s.o. 0,0008% aktsiakapitalist, mis tähendab, et hageja ei saa kostja juhtimist või hääletustulemusi mõjutada (ÄS § 330) ega erikontrolli küsimuses kaasa rääkida. On arusaamatu, milliseid hageja väidetavaid õigusi taastab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine. Vaidlustatud otsus on tänaseks kaotanud igasuguse aktuaalsuse. Kuna hageja on loobunud nõudest, mille järgi peaks audiitoriks olema Rimess MRI, ei saa üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine iseenesest mõjutada hageja õigusi. Hagejal puuduvad hääled nõudmaks uue erikontrolli läbiviimist. Audiitori valik ei oma iseenesest õiguslikke tagajärgi. Õiguslikud tagajärjed võivad olla erikontrolli aruande kinnitamisel üldkoosoleku poolt, mida antud asjas ei arutata. Hageja algselt loobus hagist, mis näitab, et õiguste ja vabaduste kohtulikuks kaitseks vajadus puudus. Hageja võttis loobumise tagasi põhjusel, et kostja esitas kohtukulude nimekirja, seega hageja väidetavaid õigusi ei riku mitte 04.03.2003 üldkoosoleku otsus, vaid hagejat häiris kostja poolt TsMS §-ga 62 garanteeritud õigustest mitteloobumine. Kohtukulud põhjustas hageja alusetu hagi esitamisega, mitte kostja. Seega puudub TsMS § 4 (kuni 31.12.2005 kehtinud) asjaolu. Hageja vaidlustab üldkoosoleku otsust seadusvastasuse motiivil. Ta ei ole viidanud TsÜS § 87 kohasele keeldu sätestavale seadusele, mis keelaks aastaaruannet auditeerinud audiitoril teostada erikontrolli. ÄS § 330 lg 3 seab ainsaks piiranguks selle, et erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid. Puudub vaidlus, et AS PricewaterhouseCoopers on audiitorfirma, seega on täidetud ÄS § 330 lg 3 nõuded. Muid piiranguid üldkoosoleku otsusele seadus ei sätesta. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks saaks olla vastuolu koosolekuaegse seadusega, mitte aga üldkoosoleku otsusele järgnevad tehingud või toimingud. Hageja viited Audiitortegevuse seaduse §-le 2 lg 4 ja auditeerimiseeskirjadele ning IAS-le, samuti AS-i PricewaterhouseCoopers võimalikele rikkumistele erikontrolli läbiviimisel, ei saa tagasiulatuvalt mõjutada varemtoimunud üldkoosoleku otsuse kehtivust. Samuti ei mõjuta üldkoosoleku otsuse seaduslikkust tsiviilõiguslik leping menetlusosaliseks mitteoleva AS-iga PricewaterhouseCoopers. Leping sõlmitakse audiitorbüroo ja kostja, kui juriidiliste isikute vahel. Audiitorbüroo kliendiks on mitte kostja juhtkond, vaid kostja kui juriidiline isik, kelle suhtes audiitor peab täitma objektiivsuskohustust. TsÜS § 31 lg 5 järgi on organi tegevus juriidilise isiku tegevus. Tsiviilõiguslikud teenuselepingu tingimused (s.h. üldtingimused) ja AS-i PricewaterhouseCoopers vastutuse määr ei mõjuta üldkoosoleku otsuse seaduslikkust. Tsiviilõiguslik leping ei saa muuta üldkoosoleku otsust seadusevastaseks. Erikontrolli läbiviimine aastaaruannet kinnitanud audiitoribüroo poolt on tavapärane ja ökonoomsem, kuna selline audiitorbüroo on enam kursis äriühingu majandustegevusega. Juhul, kui audiitorbüroo avastab auditi käigus huvide konflikti, taandab ta ennast. Osundatu ei ole aga seotud üldkoosoleku otsuse seaduslikkusega.
Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Üldkoosoleku otsus on seaduslik, hageja nõue ei tugine seadusele. Kohtukuluna palub kostja hagejalt välja mõista õigusabi eest 72 927,55 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte esindajad ning tutvunud esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi kui alusetu tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 04.06.2003 Tallinna Linnakohtule hagi kostja vastu 04.03.2003 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 13.02.2004 avalduses esitas hageja täeindava nõude – erikontrolli läbiviijaks Rimess MRI OÜ määramise. 14.12.2004 esitas hageja avalduse, milles loobus 13.02.2004 avalduses esitatud nõudest. 25.02.2005 esitas hageja avalduse hagist loobumise kohta. Kostja esitas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks. 23.03.2005 avalduses märgib hageja, et loobub hagist vaid juhul, kui kostja loobub kohtukulude väljamõistmise taotlusest. Kostja kohtukulude väljamõistmise taotlusest ei loobunud. Hageja taotleb AS-i Kalev 04.03.2003 üldkoosoleku otsuse, millega määrati erikontrolli läbiviijaks AS PricewaterhouseCoopers, kehtetuks tunnistamist. ÄS § 302 sätestab, et kohus võib aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Aktsiaseltsi erikontrolliga seonduvat reguleerib ÄS § 330. ÄS § 330 lg 1 sätestab, et aktsionäride üldkoosolekul võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Kooskõlas ÄS § 330 lõikega 1 oli hagejal 04.03.2003 õigus taotleda kostja erikontrolli läbiviimist. Hageja on kostja aktsionär ning üldkoosoleku toimumise ajal oli hagejal üle 1/10 kostja aktsiatest. ÄS § 330 lg 3 alusel võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid. 04.03.2003 otsustas kostja üldkoosolek määrata kostja erikontrolli läbiviijaks AS-i PricewaterhouseCoopers. AS PricewaterhouseCoopers on audiitor. Seega ei ole AS-i Kalev 04.03.2003 üldkoosoleku otsus erikontolli läbiviijaks AS-i PricewaterhouseCoopers määramise kohta vastuolus ÄS §-ga 330. Hageja seisukoha kohaselt ei saanuks AS-i PricewaterhouseCoopers määrata kostja erikontrolli läbiviijaks arvestades Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 2 lõikes 3 (audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine) ning § 39 lõikes 1 (audiitor ei või tegutseda valdkonnas, mis võib mõjutada tema erapooletust või on kokkusobimatu hea audiitortavaga) sätestatut arvestades. Hageja viitab asjaolule, et AS PricewaterhouseCoopers ei olnud erikontrolli läbiviijana erapooletu, kuna pidi erikontrolli käigus andma hinnangu ka iseenda tegemata jätmistele kostja audiitorina. Kuna hagi on esitatud vaid üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, puudub alus hinnata AS-i PricewaterhouseCoopers erapooletust. Hageja ei ole vaidlustanud erikontroilli tulemust. Kooskõlas TsÜS § 87 on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Õige ei ole hageja seisukoht, et AS-i PricewaterhouseCoopers määramine kostja erikontrolli läbiviijaks on vastuolus ÄS § 330 lõikega 3. Nimetatud sättega ei ole kehtestatud sellist piirangut erikontrolli läbiviija kohta, nagu väidab hageja. Hageja poolt asja menetlemise
käigus esitatud taotlustest tõendite väljanõudmise kohta – erikontrolli tulemuste aruanne – nähtub, et hageja ei ole rahul erikontrolli tulemusega. Antud vaidluse ese aga ei ole erikontrolli tulemuse vaidlustamine. Ülalmärgitud põhjendusel puudub alus hagi rahuldamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Väljamõistmisele kuulub hagejalt kostja kasuks seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskuluna õigusabikulu kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 järgi. § 60 lg 1 näeb ette kohtukulu väljamõistmist vajalikus ja põhjendatud suuruses. Kostja esitas taotluse kohtukulu väljamõistmiseks 72 927,55 krooni suuruses. Arvestades asja mahtu, menetluse kulgu, peab kohus põhjendatuks välja mõista õigusabi eest 50 000 krooni, mis on kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud justiitsministri kehtestatud suurusega (Justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42). Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.