Kohtulahend

Kohtuistungil jäi võlausaldaja esitatud nõude juurde. Võlgnik ei ole esitanud motiveeritud vastuväiteid, vastuväited on paljasõnalised. Võlgnikul puudub praegu õigus arvetele vastu vaielda. Algul ta tunnistas, et on võlgu ja et on maksejõuetu. Menetluse ajal on võlgnik tasunud 8 900 krooni. Võla jääk on 94 147,87 krooni. Võlgu on võlgnik perioodi eest augustist 2002-juunini 2003. Viivistele võlausaldaja ei toetu enam. Võla moodustavad renditasu ja kommunaalteenuste tasu. Võlgnik on maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku vastuväited 11.10.2005 esitas võlgnik pankrotiavaldusele vastuväited. Vastuväidetes märgitu kohaselt ei ole nõue selge. Võlausaldaja ei ole tõendina esitatud rendilepingut esitanud täies mahus: osa lehti puudub, puuduvad lepingu lisad. Võlgnik vaidlustab renditud ruumide suuruse ja kasutamise aja. Ruumide suurus oli alla 50 m2 ja rentnik kasutas ruume septembrist detsembrini 2002. Võlgnik rendilepingut tõendina esitada ei saa, kuna dokumendid olid ema juures, kus need 2003 varastati. Võlgnikule esitatud arvete ja avalduses märgitud arvete summades on erinevused. Võlgnikule on arusaamatu, millest vahed tulenevad. Kommunaalteenuste arved võlgnik vaidlustab, tema nimel telefoni ei olnud. Ka muude kommunaalteenuste summade osas on võlgnikul pretensioonid. Osasid pankrotiavalduses märgitud arveid ei ole võlgnik saanud. Ka viivise summa on ebaõige. Võlausaldaja ei ole arvestanud võlgniku poolt tasutud 30 100 krooni viivise arvestamisel. Kuna nõue ei ole selge tuleb võlgniku arvates vaidlus lahendada hagimenetluses. Kohtuistungil oli võlgniku esindaja samal seisukohal – nõue ei ole selge. Võlgniku arvestuse kohaselt on võla suuruseks 9 000 krooni. Kommunaalmaksed olid arvestatud rendi sisse. Lepingu osa, mis kajastab kommunaalmakseid, ei ole esitatud. Ruume ei kasutanud rentnik üksinda, oli ka teine kasutaja. Peale selle, et nõue ei ole selge, on ka võlgnik maksejõuline. Võlgniku omandis on korteriomand, millele on seatud hüpoteek. Vaatamata hüpoteegile, on 9 000 kroonisele võlale korteri näol kate olemas. Võlgniku esindaja esitas taotluse õigusabi eest 2 223 krooni väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri seisukoht Ajutine pankrotihaldur jätab nõude selguse üle otsustamise kohtule. Kohtu põhjendused Tallinna Linnakohus algatas 26.11.2003 määrusega pankrotimenetluse I.Si suhtes. Kohus, ära kuulanud pooled ja ajutise pankrotihalduri ning tutvunud esitatud kirjalike materjalidega, leiab, et pankrot tuleb jätta välja kuulutamata. Kooskõlas PankrS § 31 lg 1 ei kuuluta kohus pankrotti välja võlausaldaja avalduse alusel, kui esineb PankrS § 15 lg 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlgnik vaidleb avaldusele vastu, kuna leiab, et nõue on ebaselge ja vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. PankrS § 15 lg 2 p 1 sätestab, et kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele on põhjendatud, mistõttu vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse, milles märgib, et võlgnik võlgneb talle nõude loovutamise lepingu alusel renditasu, kommunaalteenuste tasu ja viivised 148 536,46 krooni.

Lk 2 (3)

Võlgnik vaidleb avaldusele vastu põhjendusel, et kasutas ruume väiksemas suuruses, kui oli rendilepingusse märgitud, renditasu sisaldas ka tasu kommunaalmaksete eest ja talle esitatud arved erinevad pankrotiavalduses märgitutest. Seega on võlgnik oma vastuväiteid põhjendanud ning õige ei ole võlausaldaja seisukoht selle kohta, et võlgniku vastuväited on motiveerimata. Vaidluse lahendamist ei mõjuta asjaolu, et võlgnik ei esitanud varem vastuväiteid. Kooskõlas kohtutoimikus oleva 12.10.2005 eelistungi protokolliga esitas võlgnik vastuväited nimetatud eelistungil. Kooskõlas TsMS § 20 lg 1 arutatakse asja algusest peale, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub. Asja arutamiseks määratud kohtuistungi ajaks oli võlgnik vastuväited esitanud ja neis märgitut peab kohus arvestama ja hindama asja lahendamisel. Kõiki ülalmärgitud asjaolusid arvestades, leiab kohus, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Õigusabi eest tuleb tasu välja mõista võlausaldajalt riigituludesse TsMS § 61 lg 2 alusel, kuna võlgnik oli õigusabi eest tasumisest vabastatud 20.06.2005 kohtumääruse alusel. Võlausaldajalt tuleb välja mõista 2 223 krooni.

T. Hiiuväin kohtunik

Lk 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.