Kohtulahend

nõudluses kirjeldatud leiutisel puudub leiutustase, kuna see tuleneb endastmõistetavalt tehnika tasemest. Samuti ei vasta kasuliku mudeli leiutiskirjeldus ja nõudlus majandusministri 14.06.2000 määrusega nr 19 kehtestatud „Kasuliku mudeli registreerimise taotluse vorminõuetele“. Leiutiskirjeldus ei sisalda teavet tehnika tasemest tuntud kõige lähedasema ning tehnilise tulemuse poolest sarnase lahenduse kohta, kuigi kasuliku mudeli ühe autorina märgitud hageja endine töötaja Peep Lõoke oli hageja kassavalvesüsteemist teadlik. Ka ei koosne kasuliku mudeli nõudlus piiravast ja eristavast osast, mistõttu pole nõudluses toodud ka neid tunnuseid, mis ühtivad tehnika tasemest tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega. Eristavas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes on uudsed. Kuigi kasuliku mudeli taotleja ja autorid olid teadlikud hageja poolt pakutavast kõige lähedamast lahendusest, ei ole nad eelnimetatud nõudeid täitnud. Kasulik mudel ei vasta esialgsele taotlusele, vaid seda on muudetud 07.06.2001 ja 13.09.2001. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja leidis, et sisuliselt on tegemist tuvastushagiga, kuid hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma kohtusse pöördumise õiguslikku huvi. Hageja ei ole paigaldanud kaupluste kassavideovalvesüsteeme, mida võiks kirjeldada kui digitaalne sündmusepõhine intelligentne järelevalvesüsteem. Kostja viitas registreerimistaotluses, et kasulik mudel „Digitaalne sündmuspõhine intelligentne järelevalvesüsteem“ on oma tehniliselt lahenduselt uudne ja omab võrreldes USA patendiga nr 5751345 leiutustaset. Argumendid uudsuse kohta on toodud taotluse lisas leheküljel 4. Kostja on endiselt samal seisukohal. Tehnika taseme poolest on nimetatud patent lähem lahendus kui hageja oma, sest esimesel toimub andmete kaugvaatlus, teisel mitte. Kasuliku mudeli registreerimistaotlus vastab vorminõuetele. Tõendamata ja väär on hageja väide, et kasulikul mudelil puudub uudsus võrreldes hageja poolt väidetavalt turustatud kassavalvesüsteemiga. Kostja kasuliku mudeli uudsus on selles, et süsteem võimaldab mitu tehnilis-loogilist lüli ühendada kokku üle olemasoleva andmesidekanali ja käsitleda mitme lüliga süsteemi kui tervikut. Hageja süsteemid seda ei võimaldanud. Hagiavalduse lisana nr 6-9 märgitud lepingute alusel saab järeldada, et hagejal ei olnud ühte terviklikku toodet, vaid igal üksikul juhul kombineeriti kliendi jaoks mingi erinev lahendus. Hageja ei ole tõendanud Hedengren OY kassavalvesüsteemi sarnasust kostja kasuliku mudeliga. Linnakohtu lahend Tallinna Linnakohus 01.04.2005 otsusega jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on tegemist tuvastushagiga, mida saab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-23-04 kohaselt esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt. Linnakohus leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole tõendanud, kuidas on kostja hageja õigusi rikkunud. Hageja väitel ei ole kasulik mudel uudne, kuna samade elementidega süsteem on kirjeldatud USA patendis nr 5751345 ja hageja poolt välja töötatud kassavalvesüsteemis, mida paigaldati kauplustesse. Hageja esitas selle tõendamiseks kolmandate isikutega sõlmitud lepingud ja kolmandale isikule tehtud pakkumise. Kostja leidis, et tegelikkuses ei eksisteeri hageja poolt paigaldatud kassavalvesüsteemi, mis oleks ühtne, terviklik ja kasuliku mudeli kui leiutise tunnustega. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagiavalduses esitatud hageja kassavalvesüsteemi ja kasuliku mudeli üksikasjalik võrdlus ei ole põhjendatud. Kostja teavitas Patendiametit sarnasest tehnilisest lahendist ja USA patendist nr 5751345, samuti on välja toodud kasuliku mudeli peamised erinevused antud patendis toodud tehnilise lahendusega. Seega on põhjendamatu hageja väide, et kasulik mudel ei vasta KasMS esitatud nõuetele leiutustaseme puudumise tõttu. Kostja on viidanud registreerimisavalduses tehnilistele lahendustele, mis on kasuliku mudeliga kaitstud tehnilisele lahendusele kõige lähedasemad ja tehnilise tulemuse poolest sarnasemad. Seetõttu ei ole põhjendatud ka hageja väide, et registreerimistaotlus ei vasta vorminõuetele.

Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuotsus arusaadav ning on keeleliselt ja õigusteoreetiliselt ebatäpne. Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS §-de 228, 231 lg 4 ja 232 lg 4 nõudeid. Kohus jättis hageja väited põhjendamatult tähelepanuta ja sisuliselt analüüsimata. Otsuse segases põhjendavas osas andis kohus mõista, et ei nõustu hageja väidetega, kuid samas ei põhjendanud oma arvamust. Kuigi kohus võttis hageja esitatud tõendid vastu, ei analüüsinud kohus ühtegi lisana 3-8 märgitud tõendit ega põhjendanud nendega mittearvestamist. Hageja vaidlustas kasuliku mudeli muuhulgas ka seetõttu, et see ei vasta KasMS § 5 lg 1, § 7 lg 1-3 ja § 9 lg 1-5 ning ei pea täiendavalt põhjendama konkreetse õigusliku huvi olemasolu. Hagiavaldusest nähtuvalt piirati kasuliku mudeli registreerimisega hageja vabadust tema poolt enne kasuliku mudeli registreerimist väljatöötatud kassavideovalvesüsteemi turustamist. Hageja jääb esimese astme kohtule esitatud seisukohtade ja õiguslike põhjenduste juurde, mis puudutavad väiteid, et kasulik mudel ei ole uudne ega oma leiutustaset, leiutiskirjeldus ei sisalda teavet tehnika tasemest tuntud kõige lähedasema ning tehnilise tulemuse poolest sarnase lahenduse kohta, kasuliku mudeli nõudlus ei koosne piiravast ja eristavast osast, leiutiskirjeldus ja nõudlus ei vasta kehtestatud nõuetele ning kasulik mudel ei vasta esialgsele taotlusele. Hageja tõendas kassavalvesüsteemi olemasolu ja esitas süsteemikirjelduse. Hageja kassavalvesüsteem on oma olemuselt universaalne. Apellant möönab, et süsteemi loomise alginfo saadi 1998. aastal Hedengren OY-lt, kuid sellel olid mõningased puudused tarkvaras, mille jaoks hageja töötas välja uue tarkvara, kuid see ei ole süsteemi kasuliku mudeliga kaitstav osa. Seetõttu polnud kassavideovalvesüsteem uudne juba siis, kui hageja seda välja töötas ja turustas ning see on põhjus, miks hageja ise pole püüdnud seda kasuliku mudelina kaitsta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja leiab, et kohus ei rikkunud protsessinorme ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, ära kuulanud poolte esindajate seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada 1. jaanuarist 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohus on ebaõigesti kohaldanud protsessiõigusnorme, viinud läbi puudlikult eelmenetluse, mis võis viia asjas ebaõige lahendini tegemiseni. Hageja esitas linnakohtule hagi, milles ta palus tühistada kasuliku mudeli registreering nr EE 20000278UI. Hageja tugines oma nõudes sellele, et kasulik mudel pealkirjaga „Digitaalne sündmuspõhine intelligentne järelevalvesüsteem“ ei ole uudne ega oma leiutustaset. Hageja väitis, et samade elementidega süsteem on kirjeldatud 12.05.1998 välja antud USA patendis nr 5751345 ja hageja poolt välja töötatud kassavalvesüsteemis, mida paigaldati kauplustesse alates aastast 1998. Linnakohus ei ole asja arutamisel arvestanud, et asja sisulise läbivaatamise ajal ei olnud kostja nimele 21.12.2000.a registreeritud kasuliku mudeli registreering nr EE 20000278UI enam kehtiv. Vastavalt KasMS § 34 lg-le 1 kehtib registreering neli aastat registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates. Alates 21.12.2004.a puudus kasulikul mudelil õiguskaitse. Vaidlusalune kasulik mudel on registrist kustutatud. Kohus oleks pidanud sellega arvestama, sest hageja oli oma nõudes palunud eelnimetatud kasuliku mudeli registreering tühistada. Sellele juhtisid 10.03.2005 toimunud istungil kostjad hageja ja kohtu tähelepanu (t.lk.177-180). Seega ei olnud linnakohtul võimalik pärast seda, kui kostja loobus kasuliku mudeli registreeringu pikendamisest, üksnes selle tühistamist arutada.

Käesolev vaidlus tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kus tuleb hagejale anda võimalus viia oma nõue vastavusse tegelike asjaoludega. Kuigi KasMS § 47 lg 2 kohaselt saab esitada KasMS § 47 lõikes 1 nimetatud hagi ka pärast registreeringu kehtivuse lõppemist, on kohtul võimalik lahendada vaid tuvastushagi. Kuna hageja nõue jäi pärast registreeringu lõppemist ebaselgeks, tulnuks talle teha ettepanek oma nõuet täpsustada. Lisaks eeltoodule tegi linnakohus otsuse puudulikult väljaselgitatud asjaolude pinnalt. Hageja vaidlustas kostja nimele registreeritud kasuliku mudeli KasMS § 5 lg 1, § 7 lg 1-3 ja § 9 lg 1-4 alusel. Hageja põhjendas hagiavalduses oma õiguslikku huvi sellega, et tema on alates aastast 1998 välja töötanud ja paigaldanud kauplustesse kassavalvesüsteeme, milline on kirjeldatud 12.05.1998 välja antud USA patendis nr 5751345. Seega puudub kostja poolt registreeritud mudelil leiutustase ja uudsus. Hagiavalduses väidab hageja, et pärast kostja poolt kasuliku mudeli registreerimist oli hageja poolt enne registreerimist väljatöötatud kassavideovalvesüsteemi turustamine piiratud. Kohus on jätnud hageja väited tähelepanuta ja sisuliselt vaidluse lahendamata ning otsus ei vasta TsMS § 228, § 231 lg 4 nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et kui asja lahendamine nõuab erilisi erialaseid teadmisi, tuleb kohtul asjas põhjendatud ja seadusliku lahendi tegemiseks määrata vajadusel ekspertiis. Kuna ekspert on sõltumatu isik, kes ei tee oma arvamust poolte, vaid kohtu jaoks, võib kohus ekspertiisi määrata omal algatusel. Samuti on kostja heitnud hagejale ette, et hageja ei tõendanud, et kostja kasulikul mudelil puudub uudsus võrreldes hageja poolt väidetavalt turustatud kassavalvesüsteemiga. Samuti ei ole hageja tõendanud Hedengren OY kassavalvesüsteemi sarnasust kostja kasuliku mudeliga (hageja väitel sai ta oma süsteemi loomise alginfo 1998 Hedengren OY-lt, kuid töötas välja uue tarkvara). Eeltoodut kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et kohtuotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonikohtu istungil selgitas vastustaja esindaja, et analoogseid vaidlusi on kohtud lahendanud ekspertiisi määramata (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-05). Kolleegium märgib, et nimetatud asjas oli üheks tõendiks eksperdi arvamus. Vastuse saamine küsimusele, kas vaidlusalune kasulik mudel vastas KasMS §-s 7 sätestatud kriteeriumidele, toimub ekspertiisi käigus. Poolte taotlused apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel esimese astme kohtus.

U.Loonurm

M.Merimaa

T.Hiiuväin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.