Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-1495
Otsuse kuupäev
17.02.2006, Tallinn
Kohtunik
Liili Lauri
Kohtuasi
TG hagi MG vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks 26.01.2006
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Hageja ja tema esindaja ÜK Kostja ja tema esindaja vandeadvokaat A L Hagi rahuldada.
Tunnistada TG omandiõigust korteriomandile asukohaga . Kustutada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriosas teises jaos omanikuna sisse kantud MG kohta tehtud kanne ning teha uus kanne , millega kanda Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriosas teise jakku omanikuna sisse TG. Kohtukulude kandmine. Välja mõista kostjalt MG hageja TG kasuks õigusabikulu 9000 krooni. Välja mõista kostjalt MG kohtukulu 6000 krooni riigituludesse, tasuda Rahandusministeeriumi AS Hansapank arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 290072592. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt on Tallinna Linnakohtu kriminaalasja , otsusega tuvastatud, et hageja ja tema abikaasa JG suhtes panid vennad A ja O M toime KrK § 142 lg 3 p 1 ja 4 sätestatud kuriteo. Tallinna Linnakohtu otsusega on tunnustatud hageja ja S S vahel sõlmitud korteri ostu – müügi lepingu tühisust. Käesoleval ajal , on korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud kostja, kes omandas selle sõlmitud ostu – müügi lepingu järgi SS. Kostjal ei tekkinud omandiõigust korterile AÕS § 95 lg 1 tähenduses, korteri valduse saamiseks kasutasid A ja OM füüsilist vägivalda, seega on heauskne omandamine kestvalt välistatud. TsÜS § 66 lg3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale , mistõttu ei tekkinud S. S omandiõigust eelnimetatud korterile. S. S ja MG vahel sõlmitud ostu- müügi lepingut tuleb käsitada kui mitteomaniku võõrandamistehingut, millest ei tekkinud kostjal omandiõigust korterile vallasasjana, tema kandmine kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna on tehtud ilma õigusliku aluseta. Hageja palub tunnistada tema omandiõigust korteriomandile asukohaga ja muuta Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa teise jao kanne nr ning kustutada selles omanikuna sisse kantud MG ning teha uus kanne , kus omanikuna märkida TG ning välja mõista kohtukulud. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, omandas selle heauskselt vallasasjana S. S , kriminaalasjas ei ole tuvastatud tema osalust kuriteo toimepanemises. Hageja ei saa vaidlustada tehingut,mille pool ta ei ole. Kinnistusraamatu kannet ei ole keegi vaidlustanud ja see tähtaeg on mööda lastud. Omandiõigus maale, mille suhtes hageja on nõude esitanud, tekkis , selle omanikuks ei ole hageja kunagi olnud. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõue kinnistusraamatu kande parandamiseks tugineb asjaolule, et hagejal kui omanikul on õigus nõuda kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamist ja uue tegemist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, väites, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, lasub hagejal kohustus tõendada, et tegelik omanik on tema. Asjaõigusseaduse ( AÕS) § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja
väljanõudmisele ebaseaduslikust valduses. AÕS § 81 sätestab, et omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kostja peab nõude vaidlustamiseks AÕS § - st 83 lg 1 tulenevalt tõendama, et hageja ei ole omanik, või et asja omanik on kostja . TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Asjas on tõendatud , et korteri asukohaga ostis hageja eluruumide erastamise seaduse alusel hageja ja AS vahel sõlmitud ostu – müügi lepinguga. Käesoleva tsiviilasja juurde on võetud tsiviilasja 2/231-803/03 toimik, nimetatud asjas on tuvastatud asjaolu, et hagejal puudus tegelik tahe oma korterit müüa. Tallinna Linnakohtu otsusega on tunnustatud T G ja S S vahel . sõlmitud korteri ostu – müügi lepingu tühisust. Tallinna Linnakohtu otsusega kriminaalasjas 1⁄2 - 1657/01 on tuvastatud asjaolu, et SS ja MG olid A ja OM perekonnatuttavad, viimased panid hageja suhtes toime KrK § 142 lg 3 p 1 ja 4 sätestatud kuriteo. Kriminaalasjas tuvastati, et korteri valduse saamiseks rakendas A. M hageja suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardusi, sunniti korterist lahkuma. SS ja MG vahel sõlmiti ostu – müügi leping. AÕS § 95 lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt , on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis , kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma, lg 3 kohaselt asja omandamist käesoleva paragrahvi esimese lõike kohaselt ei toimu , kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kostja kinnitas asja sisulise arutamise käigus kohtuistungil, et OM on tema lapsepõlvesõber, kes pakkus korterit, ka käesoleval ajal on korter IP otseses valduses. Seega tuleb tõendatuks lugeda , et kostja oli teadlik eelnenud toimingute ja tehingu asjaoludest. Kostja ei ole tõendanud, et tema oleks vaidlusaluse asja omanik, tulenevalt AÕS § - st 95 lg 3 ei toimunud kostja poolt asja omandamist, kriminaalasjas tuvastatud asjaolude põhjal on tõendatud, et korter läks hageja valdusest välja tema tahte vastaselt kuriteo tagajärjel. Kostja väited selle kohta, et hageja on loobunud korteri ostu- müügi lepingu vaidlustamisest tsiviilasjas 2/231803/03 ning tal puudub õigus nõuda maad, kuivõrd see ei ole talle kuulunud, ei ole põhjendatud ega asjassepuutuvad. Nimetatud tsiviilasjas on jäetud rahuldamata hageja nõue sõlmitud ostumüügi tühisuse tunnustamiseks , kuivõrd kohus leidis, et hageja ei ole lepingu pooleks, see ei riku tema õigusi ning korter vallasasjana enam ei eksisteerinud , mistõttu hageja esitaski käesoleva hagi. Kuivõrd korteri kui vallasasja omandamist kostja poolt ei toimunud , oli vallasasjana korteri asukohaga omanik hageja TG. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 21. 4 lg 5 kohaselt kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse eluruumi vallasasjana omav isik, kuivõrd kostja korterit kui vallasasja AÕS § 95 lg-st 3 tulenevalt ei omandanud, siis kinnistusraamatusse kanti kinnistamisavalduse alusel sisse kostja õigus korteriomandile ebaõigesti. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle asjaõigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib ta nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Eeltooduga on asjas tõendatud, et kostja kohta tehtud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa teise jao kanne on tehtud õigusliku aluseta ning seega
tuleb kustutada selles omanikuna sisse kantud MG ning teha uus kanne , kus omanikuna märkida TG . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja õigusabikulu tuleb lahendada kuni . kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel ja kostjalt kuulub väljamõistmisele 9000 krooni. Hageja ei tasunud hagi esitamisel lõivu, mistõttu hagi rahuldamisel kuulub see väljamõistmisele riigituludesse kostjalt. SS ja MG vahel sõlmitud ostu – müügi lepingu punkti 4.1. kohaselt müüdi korter hinnaga 100 000 krooni, seega on riigilõiv vastavalt RLS ja TsMS § - le 48 lg 1 p 1 , mis kuulub väljamõistmisele riigituludesse 6000 krooni.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.