Kohtulahend

2(7)

koosseisu obligatoorseid elemente hageja ei tõendanud ega esitanud tõendeid käibe langusest, millele hageja kahju hüvitamise nõudes toetub. Hageja väide, et kostja tegevusega tekitati hagejale kahju, on paljasõnaline, mis ei saa olla aluseks kahju tõendamisele. Hagiavaldus on esitatud pahatahtlikult, mille ajendiks on soov rahuldada afekti seoses ettevõtte jaoks kasuliku töötaja lahkumisega. Nii püüdis hageja esmalt algatada E.J.i suhtes kriminaalmenetlust ametiseisundi kuritarvitamise ja konkurentsialaste süütegude koosseisude alusel, mille Põhja Politseiprefektuur jättis algatamata, leides, et hageja ei ole tõendanud enda väiteid ning et konkurentsettevõtte asutamine E.J.i poolt ei ole käsitletav konkurentsialase kuriteona. Hageja ei selgitanud, miks kliendid oleksid mööbli tellimisel igal juhul pidanud eelistama hagejat. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja tuvastas J.T. OÜ tegevuses perioodil 25.03.2004 kuni 31.05.2004 kõlvatu konkurentsi ja mõistis J.T. OÜ-lt välja OÜ V. kasuks kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju kokku summas 69 497,35 krooni ja kohtukulud 23 034.85 krooni. Asja sisulise uurimise tulemusena jõudis kohus esitatud tõendite, (t lk 19-20, 22, 28, 187, 188, 93, 245-246, 24-27, 13-18) alusel seisukohale, et 25.03.2004-31.05.2004 esinesid kostja tegevuses läbi oma ainuosaniku ja juhatuse liikme E.J.i tegevuse kõlvatu konkurentsi tunnused. Leidis tõendamist, et E.J., töötades töölepingu alusel pikaajaliselt hageja juures müügijuhina ja omades täielikku ülevaadet hageja klientidest, hageja hinnakujunduse mehhanismist ja muudest taolistest äritegevuses ilmselgelt tähtsust omavatest asjaoludest, tegeles nimetatud perioodil enne senise töösuhte lõpetamist samaaegselt samal tegevusalal kostja kui hageja konkurendi huvides, täites hagejale esitatud tellimusi kostja nimel, tehes vastavaid hinnapakkumisi kostja nimel ja esitades tasumiseks arveid kostjale. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt toimus nimetatud perioodil ilmne käibelangus nimelt nende toodete realiseerimise osas, millega tegeles E.J.. Sellist tegevust saab lugeda konkurentsiseaduse (KonkS) mõttes konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamiseks. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu võiks olla hagejal nõue E.J.i kui füüsilise isiku, mitte aga kostja kui juriidilise isiku vastu. Hageja esitas nõude tulenevalt KonkS-st, mitte lähtudes töölepinguseadusest. E.J. tegutses üheaegselt hageja töötajana ja hageja konkurendi seadusliku esindaja ja ainuomanikuna. Äriühing tegutseb läbi oma juhtorgani, so juhatuse. Sel perioodil ei ole võimalik eristada E.J.i kui füüsilise isiku ja E.J.i kui äriühingu juhtorgani liikme tegevust. Ta tegutses kostja nimel, kasutades ära enda kui hageja töötaja teadmisi, suhteid jm. Kostjat ei saa nimetada E.J.i uueks tööandjaks otseses tähenduses, kuna selleks uueks tööandjaks oli ja on tegelikkuses tema ise. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu saaks võimaliku konkurentsieelise saavutamist tuvastada kaupade hindade võrdlemisel või asjaolul, et samad kaubasaajad ostsid samal ajal samu kaupu ka muudelt ettevõtetelt kui hageja ja kostja. E.J.i kaudu oli kostjale teada, kes millist kaupa soovib hagejalt osta, milline on hageja poolt pakutud hind ja selle kujunemise mehhanism jmt. Ostjad saavad otsustada, kellelt nad kaupa ostavad ja võisid seda teha ka kolmandatelt äriühingutelt, kuid antud vaidluse puhul on tähtis, et E.J.i kaudu sai kostja teada hageja seniste äripartnerite andmed ning see võimaldas tal esitada hinnapakkumisi ja teostada müügitehingud kostja nimel. On mõistlik järeldada, et selline olukord kiirendas uue äriühingu nn turule tulekut, mida saab nimetada konkurentsieeliseks.

3(7)

Kohus ei nõustunud kostja esindaja käsitlusega klientidest. Hageja esitatud nimekiri sisaldab juhatuse liikme seletuse kohaselt isikuid, kellega on sõlmitud kasvõi üks tehing. Seega on mõistlik järeldada, et tegemist on hageja klientidega. Võimalik ei ole E.J.i ja tema läbi kostja tegevuses tuvastada konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist, kuna KonkS § 52 lg 1 seob selle vastavate andmete saamise seadusevastasusega. E.J. sai kogu teabe seaduslikult, so töösuhte alusel. Leidis tõendamist, et kostja rikkus oma seadusjärgse esindaja kaudu konkurentsiseadust ja kõlvatu konkurentsi keeldu. Hageja võttis kahju suuruse arvestamisel aluseks E.J.i poolt hageja asemel kostja poolt müüdud toodete kogused ja nende toodete müügi- ning ostuhinnad ja müügikulu hagejal ning arvestanud selle vahe enda poolt saamata jäänud tuluna. Sellisel põhimõttel kahju arvestamine on mõistlik ja loogiline - oleks E.J. müünud samu tooteid hageja nimel, oleks hageja saanud sellist tulu. Kostja vastuväited on oletuslikud ja hageja arvestust ümber ei lükka. Kahju suuruse arvestused (t lk 41 ja 248-251) on tõendatud dokumentaalsete tõenditega sisseostuhindade kohta (t lk 30-40, 252-256, 258), hinnakirjaga (t lk 84-85) ja kokkuvõttega müügist AS-ile Silikaat Mööbel (t lk 257). Nimetatud tõenditega ning lisaks hageja juhatuse liikme seletusega leidis tõendamist hageja kahju kokku summas 69 497,34 krooni. Tsiviilasja materjalides olevad tõendid, mida antud otsuses ei ole analüüsitud, asja lahendamisel tähtsust ei oma ning kohus jätab need tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse põhjendused J.T. OÜ esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja muuta vastavalt kohtukulude jaotust. Otsus on õige osas, milles kohus tuvastas, et J.T. OÜ ei kuritarvitanud konkurendi konfidentsiaalset teavet ehk osutanud selles tähenduses kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1 p 2 ja § 52 lg-s 1 märgitud viisil. Kohtu üldsõnaline põhjendus, et tõendid, mida otsuses ei analüüsitud, ei oma asja lahendamisel tähtsust ja kohus jätab need tähelepanuta, ei vasta TsMS § 231 lg-le 4. Otsuse põhjendustest peab olema võimalik aru saada, miks on üks või teine tõend asjakohatu. Jättes ebaõigesti kõrvale asjas tähtsust omavad tõendid, jättis kohus vääralt vastamata mitmele kostja väitele. Kostja rõhutas, et on tõendamata, et Aegviidu Lasteaed, Raasiku Lasteaed Oravake ja AS Silikaat Mööbel oleks üldse pöördunud hageja poole kaupade ostmiseks ajavahemikul 25.03.2005-31.05.2005. Kostja viitas, et arvega nr 7 müüs kostja Teelahkme Lasteaiale kaupu, mida OÜ V. üldse ei müü. Nimetatu on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud „artiklite nimekirjaga“ ja OÜ J.T. arvega nr 7. Kostivere Lasteaed küsis hagejalt hinnapäringu 04.03.2004 (so enne perioodi, mil kohus tuvastas kõlvatu konkurentsi) laste voodite kohta, konkreetset tellimust ei esitatud. Kostja tegi 19.05.2004 pakkumise 10 erineva toote müügiks, millest nelja toodet hageja ei müü, ka teiste toodete osas ei ole tõendatud, et kõigi toodete osas oleks tegemist oleks sama kaubaga, mida pakub müügiks hageja.

4(7)

Kohus oleks pidanud tuvastama, milliseid kaupu pakkus müügiks hageja ja milliseid kostja. Otsuses puudub viide tõenditele, mille alusel kohus tuvastas, et tegemist on samade toodetega. Faktiliselt müüs kostja Kostivere Lasteaiale kaupu alles 21.06.2004, so pärast perioodi, mille osas kohus tuvastas kõlvatu konkurentsi. Müüdi teisi kaupu, mida 19.05.2004 müügiks ei pakutud ja mida hageja ei müü. Kohus jättis ebaõigesti kahju hüvitamise nõude käsitlemisel vastamata kostja käsitlusele kuluarvestuse suhtes. Hageja kuluarvestus ei kajasta kulusid kliendiga suhtlemisele, pakkumise läbirääkimisele, sobivate tootelahenduste ja toodete disainimisele. Kostja rõhutas istungil, et asjaolu, et hageja jaoks on mingid kulud tähtsusetud või juhatuse liige ei võta nende eest äriühingult raha, ei tähenda, et neid kulusid ei olnud. Kohus seda väidet ei hinnanud. Samuti ei hinnanud kohus asjaolu, et äriühingu omanik kasvatab osutatud teenuste eest tasu võtmata jätmisega äriühingu kasumlikkust ning äriühing kannab selle kulu kasumi jagamisel dividendide näol. Hageja kuluarvestus oleks pidanud sisaldama ka äriühingu toimimiseks ja oma teenuste pakkumisest kasumi saamiseks muid üldisi kulutusi, nt kulutused sekretärile, töövahenditele, büroole ja reklaamile. Samuti pidi hageja tasuma AS-ile Suwem tarnimise eest, kuid ka see artikkel puudus kuluarvestusest ning kohus seda ei käsitlenud. Kohus ei vastanud kostja väitele, et arvestades kaubabussi Peugeot Boxer kandevõimet, tuleb nt arves nr 5 müüdud kauba kohalviimiseks sõita vähemalt kolm korda. Kohus jättis tähelepanuta hageja seadusliku esindaja seletuse, et kauba laialiveoga tegeles autojuht, kelle töötamisega seotud kulutusi hageja kuluarvestus ei sisaldanud. Samuti ei sisaldanud kuluarvestus müügijuhi töötasu. Kuna hageja jättis reaalsed kulud tõendamata ja hageja kulu oli oluliselt suurem, kui kajastati esitatud arvestuses, tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Kostja tegi Aegviidu Lasteaiale, Raasiku Lasteaiale Oravake ja AS-ile Silikaat mööbel (arved nr 4, 5, 6) pakkumised iseseisvalt. Hageja ei tõendanud, et nimetatud isikud oleksid pöördunud kõnealuse kauba ostmiseks hageja poole. Kostja müüs Teelahkme Lasteaiale ja Kostivere Lasteaiale (arved nr 7 ja 12) tooteid, mida hageja ei müünud, seega ei saanud hagejal olla tellimust nende toodete müümiseks. Kohus ei vastanud kostja seisukohale, et lasteaedade andmed ei ole konfidentsiaalne teave või selline teave, mis oleks kostjale võinud saada teatavaks üksnes E.J.i hageja juures töötamise tulemusena. Samuti ei oma hageja kaupade müügihind kui teave mingit eriväärtust, kuna see on iga turuosalise poolt lihtsalt välja arvestatav, arvestades sisseostuhinda ja turu nõudlust. Kuna kohus nentis, et ostjad on oma valiku tegemisel vabad, on arusaamatu kohtu järeldus konkurentsieelise saavutamise kohta. Kostja müüs kaupu kallimalt kui hageja. E.J. tegi aktiivset müügitööd kostja nimel ning tegi pakkumisi sh Vinni Lasteaiale Tõruke ja Saue Lasteaiale Midrimaa, kes ei esitanud tellimust hagejale. Hageja ei ole tõendanud, miks pidid nimetatud lasteaiad ostma kaupa hagejalt. E.J., pakkudes kostja kaupa, mida hageja ei müü, tegutses sõltumatult töötamisest hageja juures. Võimalik töölepingu rikkumise küsimus käesoleva vaidluse esemeks ei ole. Kohus kohaldas vääralt KonkS § 50 lg 1 p 2 ja § 52 lg-t 2. Töötaja erialased teadmised võimalike potentsiaalsete klientide vajadustest või informatsiooni turul valitsevate hindade kohta ei ole käsitletavad konkurendi töötaja ärakasutamisena. Vastus apellatsioonkaebusele

5(7)

OÜ V. ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellant ei ole vaidlustanud kohtuotsust osas, milles linnakohus tuvastas, et kostja ei kuritarvitanud hageja konfidentsiaalset teavet ja ei saanud vastavaid andmeid hageja äritegevuse kohta seadusevastaselt ega osutanud kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1 p-s 2 ja § 52 lg-s 1 märgitud viisil. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus eeltoodud osas linnakohtu otsust. Kuna ringkonnakohus nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda kolleegium linnakohtu otsuse põhjendusi. Linnakohus on õigesti nõude rahuldanud tuginedes konkurentsiseaduse § 50 lg 1 p-le 2. Kolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt asjaolude ebaõiget tuvastamist või tõendite ebaõiget hindamist. Apellant väitis, et kohus oleks pidanud põhjendama iga tõendi kohta, mida ta kohtuotsuses ei analüüsinud, miks see tõend ei ole asjakohane. Kolleegium leiab, et linnakohus on piisava põhjalikkusega esitatud tõendeid hinnanud ja apellatsioonkaebusest ei tulene, milline analüüsimata tõend oli apellandi arvates oluline ja võimaldaks teha esitatud tõenditest teistsugust järeldust kui on linnakohus otsuses teinud. Raasiku Lasteaed on kajastatud hageja klientide andmebaasis ja hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt olid ka Aegviidu Lasteaed ja AS Silikaat Mööbel hageja kliendid. Kolleegiumi arvates ei ole kõlvatu konkurentsi puhul oluline, et kliendid oleksid eelnevalt kostja poolt müüdud asjade osas küsinud hagejalt hinnapakkumist. Arvestades seda, et E.J. oli kuni 31.05.2005 hageja töötaja, siis oli juba E.J.i poolt töölepingu kehtivuse ajal kostja nimel hageja kliendile hinnapakkumise tegemine hageja suhtes kõlvatu konkurents. Seoses hageja juures müügijuhina töötamisega olid saanud E.J.ile teatavaks andmed hageja klientide ja nende vajaduste kohta, mida sai E.J. kasutada tehes müügipakkumisi ja sõlmides tehinguid kostja nimel isikutega, kes olid eelnevalt samaliigilist kaupa ostnud hagejalt. Andmed hageja kliendibaasi, müüdavate kaupade ja nende hindade osas on hageja äritegevuseks vajalik konfidentsiaalne teave, mida kostja ei oleks saanud teada ilma E.J.i vahenduseta ja selle teabe omamine ja ärakasutamine andis kostjale konkurentsieelise. Oluline on ka see, et hageja kliendid usaldasid E.J.i kui hageja pikaajalist ja vilunud töötajat, mistõttu oli kostjal võimalik E.J.i kaudu teha hageja klientidele pakkumisi ja müüa kaupa. Apellandi väidete kohaselt ei ole kohus arvestanud, et arve nr 7 järgi müüs kostja Teelahkme Lasteaiale kaupu, mida ei müünud hageja. Vastavalt arve kirjetele (tl. 186) on kostja müünud lasteaiamööblit. Lasteaiamööbli müük oli ka hageja tegevusala. Kumbki pooltest ei tootnud ise mööblit, vaid esitas vajadusel tellimused mööbli valmistamiseks tootjatele või ostis mööbli teistelt müüjatelt, komplekteerides selliselt vajaliku kauba. Kolleegiumi arvates on piisav see, et kostja müüs samaliigilist kaupa. Samuti on õige kaebuse väide, et Kostivere Lasteaia osas kõik müügiartiklid ei kattu, kuid vaidlust ei ole selles, et tegemist oli lasteaia inventariga ja enamuses 6(7)

positsioonides kattus kostja poolt müüdu hageja müügiartiklitega. Kolleegiumi arvates ei lükka apellandi väited kahju suuruse ebaõige tuvastamise kohta ümber linnakohtu poolt tuvastatut. Apellant on kaebuses väitnud, et linnakohus ei arvestanud kahju suuruse määramisel kõiki kulusid. Kolleegiumi arvates on hageja saamata jäänud tulu arvestus usutav ja apellandi üldsõnalised väited ei lükka ümber kohtu poolt tuvastatut. Hageja on nõude põhistamiseks esitanud dokumendid kauba sisseostmise kohta ja kalkulatsiooni edasimüümiseks kulutatu kohta. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb menetluskulud jagada vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustiku sätetele. Vastustaja on palunud apellandilt välja mõista kulud õigusabile summas 11 947,50 krooni. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 ning 61 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb apellandilt välja mõista vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning apellatsiooniastmes asja menetlemisele kulunud aega, tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista vastustaja poolt nõutu, see on 11 947, 50 krooni.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Kai Kullerkupp

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.