2-04-338/3 - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

le 3 kohustus ostja teostama hoolsat järelevalvet auto seisukorra ja säilimise üle, teostama vajalikke tehnilisi toiminguid, kandma vajalikke kulusid (kohustuslik kindlustus, mootorsõiduki maks). Kostja rikkus hoolsuskohustust. Ajavahemikul 12.10.2002 kuni 22.04.2003 osales auto neljas liiklusõnnetuses, milles autole tekitati hulgaliselt kahjustusi. Toimunud liiklusõnnetustest ja auto kahjustamisest kostja hagejat ei teavitanud, millega rikkus hea usu põhimõtet. 18.10.2002 toimunud liiklusõnnetusest teatamata jätmine oli põhjuseks, miks kindlustusandja jättis hüvitamata selles liiklusõnnetuses sõidukile tekitatud kahju. Kostja kasutas sõidukit ääretult hooletult, mis tõi kaasa täiendava remondi vajaduse ja muutis tarvitamiskõlbmatuks talverehvid. 22.04.2003 tõi kostja auto A.T. AS-i tehnilisse hooldusse. Hoolduse käigus selgus, et auto vajab täiendavat edasilükkamatut remonti, mis on põhjustatud sõiduki hooletust kasutamisest. Kuna autoremondi teostajal ei õnnestunud S.K.ga kooskõlastada täiendavate vajalike remonttööde tasustamise küsimust, võeti ühendust hageja esindajaga, kes tuli kohale ja andis nõusoleku tööde eest tasumiseks. Kui remont oli teostatud, kutsuti hageja esindaja autole järele. Remondi maksumuse summas 8724,29 krooni tasus hageja 30.04.2003. 30.04.2003 tegi hageja kostjale ettepaneku tasuda mais lisaks järjekordsele osamaksule teostatud hädavajaliku remondi maksumus ja lisas kostjale mais esitatavale osamaksu arvele remondi maksumuse summas 8724,29 krooni. Kostja jättis mai arve tasumata. Samuti jättis kostja tasumata juuni arve. Hageja kinnitas oma kirjas kostjale 03.06.2003, et tal on jätkuvalt õigus kasutada sõidukit, kuid ta on kohustatud hüvitama tekitatud kahju. Kostja ei nõustunud remondikulusid hüvitama ja jättis kahel teineteisele järgneval kuul osamaksud auto eest tasumata. Vastavalt pooltevahelise ostu-müügilepingu p-le 2 juhul, kui ostja jätab tasumata maksed järjest kahel järgneval kuul, loetakse leping üles öelduks ja osamaksud ei kuulu tagastamisele. Lepingu ülesütlemisest teatas hageja kostjale kirjalikult 03.07.2003. Hoolduse teostamisel A.T. AS-i poolt 22.04.2004 avastati autol hulgalised vigastused, millest teavitati hageja esindajat: kapott ja vasak tagumine ja esimene parem tiib on katki, puudub esimene parempoolne logar. Kuna auto oli kindlustatud AS-is

teostas 25.04.2003 sõiduki ülevaatuse kindlustusandja kahjukäsitlusosakonna ekspert, kes tuvastas, et vigastused sõidukile on tekitatud nelja erineva liiklusõnnetuse tulemusena. Osaliselt teostas vajalikud remonttööd OÜ T.A.. Remondi maksumusest summas 19 270,58 krooni hüvitas kindlustusandja 10 270,58 krooni. Omavastutuse kolme liiklusõnnetuse kahjust summas 9000 krooni oli sunnitud tasuma hageja. 18.10.2002 toimunud liiklusõnnetuses saadud kahjustuste taastusremondiks muretsetud vajalike varuosade soetamiseks kulutas hageja 4088 krooni. Vajalikud remonttööd ja varuosade paigaldamise teostasid hageja töötajad oma jõududega. Õhuvahetussüsteemi remondi teostas A.T. AS. Remondi maksumus moodustas 950,85 krooni. Liiklusõnnetuste ja auto hooletu käitlemise tulemusena kostja poolt osutusid täielikult kasutamiskõlbmatuks talverehvid. Uute autole muretsetud talverehvide maksumus on 6000 krooni. Kuna kostja keeldus tagastamast temale koos sõidukiga üle antud suverehve, oli hageja sunnitud muretsema ja paigaldama autole uued suverehvid, mis kokku maksid 4000 krooni. Liikluskindlustus remonditöökotta sõitmiseks maksis 158 krooni. Tagavaraosade, taastusremondi maksumus ja - kulud moodustavad kokku 32 921,14 krooni. Kostja ei tagastanud lepingu lõppedes vaatamata hageja korduvatele palvetele auto dokumente, mille tõttu hageja oli sunnitud sõiduki Autoregistris ümber registreerima. Ümberregistreerimisega seotud kulud (kohustuslik tehnoülevaatus enne registreerimist – 400 krooni, mootorsõiduki 2003.a. aastamaks, mis kostja poolt lepingu tingimusi rikkudes oli jäetud õigeaegselt tasumata – 625 krooni, liikluskindlustus autoregistrisse sõiduks – 39 krooni, numbri vahetus – 800 krooni, panga teenused – 16 krooni) moodustasid kokku 1880 krooni. Nelja liiklusõnnetuse tagajärjel vähenes tunduvalt auto väärtus. Pärast taastusremondi teostamist hindas A.T. AS auto hinnaks 82 200 krooni. Seega oli sõiduki väärtus vähenenud kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumise tõttu 18 100 krooni võrra. Kokku tekitas kostja hagejale kahju oma lepinguliste kohustuste rikkumisega 52 901,14 krooni ulatuses, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited 2(7)

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tasus auto eest vastavalt maksegraafikule. 22.04.2003 sõitis kostja A.T. AS-i plaanilisse tehnilisse kontrolli. A.T. AS-i töötaja A.A. helistas pärast auto remontimist hageja direktorile A.S., kes keelas auto kostjale tagastamise. Kella 16 ajal saabus tehnokeskuse juurde A.S., ähvardas hagejat ja A.S. poeg sõitis autoga ära. Autosse jäid kostja isiklikud asjad. Kostja pöördus politsei poole. Hageja esindajal ei olnud õigust kostjalt autot ära võtta. Sõiduauto müüdi kostjale kasutatuna (läbisõit 70 000 km). Müügieelset tehnilist ülevaatust ei teostatud ja üleandmise-vastuvõtmise akti, kus oleks märgitud auto tehniline seisukord, ei koostatud. Seega olid A.S. loetletud vead nimetatud autol tekkinud enne auto kostjale müümist toimunud kasutamise tulemus või tekkisid vead pärast seda, kui A.S. ja tema poeg auto kostjalt ära võtsid. Kostja ei põhjustanud autoga 4 avariid. 21.03.2004 kostja töölepingu lõpetamisel nõudis A.S. kostjalt sõiduauto tagastamist või kogu ostuhinna maksmist. Kostja keeldus, viidates ostu-müügilepingule. A.S. nõudmisel vormistas kostja 21.03.2005 AS-is I.K. kaskokindlustuse. Hageja on tekitanud kostjale kahju 56 673 krooni. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis S.K.ilt AS H. SA kasuks välja 8724,29 krooni kahju hüvitamiseks ja 1132,20 krooni kohtukulude katteks. Vastavalt pooltevahelisel ostu-müügilepingu p-le 3 kohustus ostja teostama hoolsat järelvalvet auto seisukorra ja säilimise üle, teostama vajalikke tehnilisi toiminguid, kandma vajalikke kulusid (kohustuslik kindlustus, mootorsõiduki maks). Hageja tasus 22.04.2003 teostatud remondi eest vastavalt esitatud arvele nr 375744 summa 8724,29 krooni, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte (t lk 16). Kostja nimetatud summat ja tööde teostamise vajalikkust ei vaidlustanud. Kuna pooltevahelise lepingu p 3 järgi oli kostja kohustus ka vajaliku remondi eest tasumine, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. AS I.K. kahjukäsitlusosakonna eksperti poolt 25.04.2003 koostatud sõiduki ülevaatuse akt ei tõenda, et sõiduk osales neljas erinevas liiklusõnnetuses, kuna akt on koostatud kindlustuse esindaja poolt, millest tulenevalt tekkis kindlustusel alus keelduda omavastutuse osas kindlustussummade vähendamiseks. Selle koostamise juurde ei kutsutud kostjat, kes oleks saanud esitada vastuväiteid. Aktis nähtuv vigastuste liigitamine liiklusõnnetuste järgi on meelevaldne ja põhjendamata. Aktist ei nähtu vigastuste tekkimise aeg. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja oleks antud vigastused autole tekitanud neljas erinevas liiklusõnnetuses osalemisega, millest tulenevalt tuleb hageja nõue 9000 krooni suuruse omavastutuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja palus kostjalt välja mõista 18.10.2002 toimunud liiklusõnnetuses saadud kahjustuste taastusremondiks muretsetud vajalike varuosade soetamiseks kulutatud summa 4088 krooni. Hageja esitas nõude tõendamiseks ärakirjad teatest liiklusõnnetusest, kviitung-arvest nr 2831, arvemüügitšekist nr 1366, tšekk-arvest nr 17789, sularaha arvest nr 927776, tšekk-arvest nr 520. Hageja esitatud tõendite alusel ostetud autoosad soetati augustist oktoobrini 2003, seega ligi aasta pärast 18.10.2002 toimunud liiklusõnnetust. Hageja ei toonud esile mingit põhjendust, miks antud liiklusõnnetuses tekkinud väidetavaid vigastusi ei likvideeritud aprillis 2003 autole teostatud remondi käigus, vaid alles aasta hiljem. Teatest liiklusõnnetuse kohta (t lk 25) ei nähtu autotule ja klaasipühkijate vigastused, mis tooks kaasa vajaduse need uutega asendada. Seega puudub antud tõenditel põhjuslik seos 18.10.2002 toimunud liiklusõnnetusega ja hageja nõue 4088 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. A.T. AS arvest nr 377174 nähtub, et 22.08.2003 on autole teostatud tehniline kontroll ja remont 3(7)

ning lisatud konditsioneerile gaasi. Arvest nähtuvalt teostati antud tööd pärast lepingu ülesütlemist hageja poolt ning hageja ei ole põhjendanud, miks peaks kostja hüvitama kahjuna hageja poolt tehtud kulutuse oma asjale ajal, mil hageja ise oma asja kasutas. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja tegevuse tulemusena oleks tekkinud vajadus antud töödeks. Hageja nõue kostjalt 950,85 krooni saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 04.08.2003 akti (t lk 31), mille järelduse kohaselt on talverehvid kasutamiskõlbmatud ekspluatatsioonireeglite rikkumise tagajärjel Akti koostamise juurde kostjat ei kutsutud. Vaidlusaluse auto näol oli tegemist kasutatud sõidukiga. Hageja ei esitanud tõendeid, et kostja kasutusse oleks antud hageja poolt uued talverehvid. Aktis nimetatud põhjused ei tõenda kostja poolt talverehvide rikkumist, tegemist võis olla ka normaalse kasutamise käigus tekkinud kulumisega. Aktis toodud komisjoni järeldus ekspluatatsioonireeglite rikkumise kohta ei ole veenvat tõendamist leidnud ning hageja nõue 6000 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei tõendanud, et ta oleks suverehvide tagastamist kostjalt kordagi nõudnud ja et kostja oleks keeldunud hageja nõuet täitmast. Hagejal on säilinud nõudeõigus asja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt 4000 krooni väljamõistmine suverehvide eest. Samuti on eeltoodu tõttu põhjendamatu kostjalt liikluskindlustuse summas 158 krooni väljamõistmine. Hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjalt kordagi auto dokumente nõudnud ja kostja oleks keeldunud neid üle andmast. Kulutused seoses sõiduki ümberregistreerimisega võis hageja teha, kuid nende väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu. Pärast taastusremonti hindas A.T. AS auto hinnaks 82 000 krooni. Hageja leidis, et kostja hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena on sõiduki väärtus vähenenud 18 100 krooni võrra. Nimetatud tõendi kohaselt on vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi kataloogile „Mootorsõidukite hinnad nr 23“ sõiduki hinnaks novembris 2003.a. 82 200 krooni. Eeltulenevalt on tõendis märgitud hinnang antud vaidlusalust sõidukit üle vaatamata üksnes kataloogist analoogsete sõidukite hindadest lähtudes, mistõttu on põhjendamatu kostjalt 18 100 krooni väljamõistmine väidetava kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS H. SA esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsust muuta väljamõistetavate summade osas ja mõista S.K.ilt täiendavalt välja hageja kasuks 25 918,85 krooni ja kohtukulud. Kohus jättis tähelepanuta, et 22.04.2003 tõi kostja auto plaanilise tehnilise hoolduse teostamiseks. A.T. AS tehnikadirektori A.V. 28.04.203 kirjast nähtub, et hoolduse käigus 22.04.2003 selgus, et auto vajab täiendavat remonti. A.T. AS 22.04.2003 arvest nr 375744 nähtub, et teostatud hooldus- ja remonttööd puudutavad vaid sõiduki käiguosade hooldust ja remonti. Ühtki auto kere vigastusi puudutavat remonttööd aprillis 2003 ei teostatud. Neid töid ei olnud võimalik teostada, kuna autol oli kaskokindlustus ning auto omanik oli kohustatud auto esitama ülevaatuseks kindlustusandjale, kes vigastused fikseeris, tehes kindlaks kindlustusjuhtumi olemasolu. Hageja tõendas, et ajal, mil auto oli kostja kasutuses (11.10.2002-22.04.2003), oli auto kerele tekitatud hulgaliselt vigastusi. A.T. AS 28.04.2003 kirjast nähtub, et autol olid kapott ja tagumine vasak tiib muljutud, esimene ja tagumine pamper (stange) vigastatud, vasak tagumine ja esimene

parem tiib katki, puudus esimene parempoolne logar. AS I.K. 25.04.2003 ülevaatuse aktist nähtub, et vigastatud olid esistange vasak ja parem nurk, kapott, vajalik oli parema esitule vahetus, registrinumbri aluse vahetus, esiregistrinumbri remont, parema esitiiva remont, tagastange remont, vasaku tagatiiva remont, vasaku tagatule vahetus. Hageja esitatud fotodelt olid auto eelloetletud vigastused selgelt nähtavad (t lk 109-110). Kohus jättis fotod põhjendamatult hindamata, millega rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-t 4. Eelloetletud vigastuste remondiks, tagavaraosade ja varustuse muretsemiseks kulutas hageja 24 038,85 krooni. Asjaolu, et hageja on nimetatud kulutused kandnud, on dokumentaalselt tõendatud (t lk 22, 23, 24, 29 ja 30). Esistange vasaku nurga muljumise tulemusena osutus vajalikuks vasaku esilaterna vahetus. Laterna, tulemootori, halogeenlambi ja muude kasutamiskõlbmatuks muutunud pisitarvikute eest tasus hageja 4088 krooni (t lk 24, 27, 28). Uute talverehvide muretsemise vajadus on tõendatud 04.08.2003 aktiga (t lk 31), talverehvide eest tasus hageja 6000 krooni (t lk 32). Suverehvideta ei saanud auto liikluses osaleda. Suverehvide eest maksumus on tõendatud I&R GROUP OÜ arvega nr 39412 (t lk 33). Suverehvide paigaldamiseks kohalesõidu vajaliku kohustusliku liikluskindlustuse maksumus on tõendatud AS I.K. arve kviitungiga (t lk 34). Remonttööde algus venis, kuna kindlustusfirma otsis sobivat hinnapakkumist ja nõustus alles 10.06.2003 tehtud OÜ T.A. hinnapakkumisega. OÜ T.A. teostas remonttööd augustis ja esitas arve 9000 krooni tasumiseks 13.08.2003. Hageja tasus arve 21.08.2003. Kohe, kui auto remondist tagastati, selgus, et remonti vajab õhuvahetussüsteem. Õhuvahetussüsteemi remont teostati järgmisel päeval pärast auto remondist tagastamist, so 22.08.2003, mida kinnitab A.T. AS-i arve nr 377174. Samal päeval paigaldati autole suverehvid, kuna ilma nendeta ei saanud auto liikluses osaleda. Alles pärast rehvide paigaldamist sai alustada edasist remonti. Kohus jättis remondi kulgu kinnitavad asjaolud hindamata. Auto ei saanud liikluses osaleda, kuna puudus tehniline pass. Seda, et autot ei kasutatud, kinnitab asjaolu, et auto läbisõit 22.04.2003 kuni novembrini 2003 oli 325 km (t lk 20, 38), kuna hageja asub Maardus, siis kindlustusse, remonditöökotta ja ümberregistreerimisele sõiduks läbis auto 325 km. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja andis 11.10.2002 allkirjaga (t lk 93, 94) selle kohta, et ta on auto vastuvõtmisel rahul auto tehnilise seisukorraga – seega ka talverehvide seisukorraga. Auto oli kostja valduses 6 kuu vältel. 22.04.2003, kui kostja tõi auto hooldusesse, olid autol all talverehvid, mis näitab hoolimatut suhtumist auto kasutamisse. Sellise aja jooksul sõiduki mõistlikul kasutamisel ei teki niisugust kulumisastet, mis muudab rehvid täielikult kasutamiskõlbmatuks. Kohus jättis kostjalt suverehvide maksumuse 4000 krooni välja mõistmata põhjendusel, et hageja ei ole kostjalt nõudnud suverehvide tagastamist. Kostja ei ole sellist vastuväidet esitanud. Kui kohus oleks esitanud vastava küsimuse, ei oleks kostja saanud eitada, et temalt nõuti korduvalt suverehvide tagastamist ning hageja oleks saanud juhtida kohtu tähelepanu 03.06.2003 kirjale (t lk 100, 101) ja 03.07.2003 kirjale (t lk 18, 19), milles hageja hoiatas kostjalt, et kuna kostja jättis suverehvid endale, nõuab hageja nende maksumuse kostjalt sisse kohtu korras. Kostja ei ole suverehve vaatamata sellele tagastanud ega väljendanud kohtuistungil nõusolekut suverehvid tagastada. Kostja ei ole kohtule väitnud, et hageja ei ole temalt auto ümberregistreerimiseks dokumente nõudnud. Hagejal oli võimatu eeldada, et kohus rajab otsuse argumendile, mida kohtuliku arutamise käigus ei esitatud. Kohus ei küsitlenud pooli selles küsimuses. Vastava küsimuse tõstatamisel oleks hageja saanud esitada kohtule esitada tõendi - kirja liikluspolitseile, milles palus kaasabi auto dokumentide tagastamisel. Hageja kulutused ümberregistreerimisele summas 1880 krooni on

dokumentaalselt tõendatud (t lk 35, 36, 37). Kohus rikkus TsMS § 227 lg-t 2. Vastus apellatsioonkaebusele S.K. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 kohaselt tuleb linnakohtu otsus jätta muutmata. Linnakohus on vaidlustatud otsusega hagi osaliselt rahuldanud ja välja mõistnud 8 724,29 krooni, milles ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Samuti ei ole apellant vaidlustanud kohtuotsust osas, millega kohus jättis välja mõistmata 18 100 krooni. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus eeltoodud osas linnakohtu otsuse õigsust. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. 12.10.2002 on poolte vahel sõlmitud leping, mille kohaselt hageja müüs kostjale omandireservatsiooni tingimusega sõiduauto Opel Omega 2,5V6 numbrimärgiga 946 MBF. Hageja kohustus kostjale auto omandi üle andma peale viimase makse laekumist. Kuna kostja jättis kaks järjestikust osamakset tasumata, siis tuginedes lepingu p-le 2 ütles hageja 03.07.2003 lepingu üles. Lepingu p 3 kohaselt oli kostja kohustatud hoolikalt jälgima auto seisukorda ja säilimist ning teostama vajalikud tehnilised toimingud ning tasuma kohustuslikud maksed. Vaidlust ei ole selles, et auto oli kostja valduses alates 12.10.2002 kuni 22.04.2002. Hageja väitis, et kostja ei ole olnud piisavalt hoolas ja selle tõttu on autoga tehtud mitu avariid ja auto viidud tehniliselt seisukorda, kus ta vajas remonti, samuti tuli vahetada talvekummid ning osta uued suvekummid ja kanda kulutusi auto ümberregistreerimisele. Kolleegium leiab, et linnakohus on õigesti jätnud rahuldamata nõuded 9 000 krooni avariidega tekitatud kahju, 4 088 krooni 18.10.2002 toimunud avarii tagajärgede taastusremondi ja varuosade eest ja 950,05 krooni 22.08.2003 teostatud tehnilise kontrolli ja remondi eest väljamõistmiseks. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega selles osas ega korda neid. Kolleegium märgib, et lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisel VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama nõude aluseks olevaid asjaolusid, seega seda, et kostja on lepingulist kohustust rikkunud, kahju suurust ja põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kohustuse rikkumise vahel. Linnakohtu järeldus, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud, on õige. Hageja müüs kostjale 1996 a väljalastud auto. Auto valduse üleandmisel pooled auto tehnilist seisukorda ei fikseerinud. Kostja ütluste kohaselt oli auto enne temale üle andmist läbi sõitnud 70 000 km. Kasutatud auto puhul ei saa eeldada, et see oleks samas tehnilises seisundis kui uus auto. Selle tõttu pidi hageja tõendama, et vigastused tekkisid just sellel ajal kui auto oli kostja valduses. Kostja on tõendanud, et autol oli tehnilisi probleeme vahetult peale valduse üle andmist ja kostja pidi 02.11.2002 kasutama autoabi teenuseid ( tl. 86). Õige on apellandi väide, et tõendatud on auto kerel vigastuste olemasolu (A.T. AS 28.04.2003 kiri, AS I.K. 25.04.2003 ülevaatuse akt ja fotod), kuid tõenditest ei tulene, millal on vigastused tekkinud. Just sellel põhjusel jättis linnakohus nõude avariidega tekitatud kahju väljamõistmise osas rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et konditsioneeri täitmine ja remont teostati 01.09.2003 ja selle eest tasuti 950,85 krooni, kuid esitatud arvest ei selgu, et remonttööde tegemine oleks olnud kostja