AS M. hagi AS R. E. vastu 267 539,97 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/1-753/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS M. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31. jaanuar 2006, avalik kohtuistung
Menetlusosalised esindajad
ja
nende AS M. esindaja S. T., AS R. E. esindaja advokaat
R. L.
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 17.10.2005 otsus muutmata.
2.AS M. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.AS M. kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja EVR K. AS (praegu AS R. E.) 01.01.2003 raudtee järelevaatuse, hooldus- ja remonditööde tööettevõtulepingu nr 2/03, mille alusel kohustus kostja teostama Maardu-Viimsi haruraudtee ning terminalisiseste raudteede järelvaatus ja hooldustöid. 24.12.2003 toimus hageja valduses oleva raudtee haruteel 8 tühja tsisternvaguni rööbastelt mahaminek koos tsisternvagunite ja raudtee kahjustustega. Sellega tekkis hagejale varaline kahju suurusega 267 539,97 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kahju koosneb: Tallinna ja Tapa päästerongide avariigruppide kulud - 61 508,40 krooni, kaablirikke ja valgustuse remont - 18 027,64 krooni, kohalik vedu - 1939,20 krooni, vagunite remondikulud 145 253,55 krooni, käibemaks 18 % - 40 811,18 krooni. Raudteeameti 07.01.2004 teatise kohaselt võis tsisternvagunite mahamineku eeldatavaks põhjuseks olla pöörangute puudulik lumetõrje. Hageja leiab, et kostja jättis täitmata oma lepingulise kohustuse - puhastada sulgrööpad lumest ja jääst, mille tulemusena toimus tsisternvagunite rööbastelt mahaminek ja hagejale tekkis varaline kahju.
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited, mille kohaselt põhjustas tsisternvagunite rööbastelt mahamineku pöörangu nr 16 nõuetele mittevastavusest seoses kostjapoolse puuduliku lumetõrjega, ei ole tõendatud. Tegelikult põhjustas vagunite mahamineku ühe vaguni vigane pöördvanker, mille eest kostja ei vastuta. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Lepingu lisa nr 4 p 3 kohaselt pisipuuduste kõrvaldamine (sh lukupoltide pingutamine, sulgrööbaste puhastamine lumest talveperioodil tavatingimustes jt) toimub järelevaatuse käigus. Kogu haruteed hõlmav kontrollkäik toimub vastavalt graafikule 2 korda nädalas, ülejäänud päevadel tegeleb kostja konkreetsete teelõikudega. Kostjal ei olnud kohustust 23.12.2003 teostada kogu haruteed hõlmavat kontrollkäiku, mistõttu kostja ei saanud ka avastada pöörangu nr 16 väidetavat nõuetele mittevastavust. 23.12.2003 ei olnud tegemist tavatingimustega ja sellisel juhul oleks tulnud teostada lumetõrjet avariitööna hageja eritellimuse alusel. Arvestades ilmastiku- ja lumeolusid pakkus kostja hagejale välja võimaluse tellida vastav lumekoristustehnika, kuid hageja keeldus sellest. Kostja ei rikkunud järelevaatuse ega avariitööde teostamise kohustust.
3.Hageja peadirektori poolt 26.02.2002 kinnitatud AS E. R. Maardu jaamaga liituvatel hageja haruteedel liiklusohutuse tagamise ja manöövritöö korraldamise juhendi p 5 kohaselt oli rongikoostaja kohustatud enne vahetuse algust kontrollima kõigi pöörangute seisundit. Kui pöörangu seisund ei vasta nõuetele, peab ta pöörangu sulgema ja tarvitusele võtma abinõud puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatust tuleneb, et kui pöörang nr 16 oli lumest ja jääst puhastamata, mis ei taganud sulgrööpa tihket surutust vastu raamrööbast, oli rongikoostaja kohustatud sulgema selle pöörangu liikluseks ja mitte alustama manöövritöid. Seda AS M. R. rongikoostaja ei teinud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Kohus jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei väideta Raudteeameti 07.01.2004 teatises nr 20-1/35 kindlalt, et tsisternvagunite mahamineku põhjuseks oleks olnud pöörangute puudulik lumetõrje. Raudteeameti protokolliga nr I-38-03 fikseeritu ei kinnita, et selles loetletud puudused oleksid olnud tsisternvagunite mahamineku põhjuseks.
5.Tunnistaja B. S. ütlused omavad olulist kaalu, kuna ta on raudteel töötanud üle 40 aasta. Poolte seletustest ja tunnistajate B. S., A. T., A. N. ja A. S. ütlustest nähtub, et
16.pöörangul pidi rongikoosseis juhitama teelt nr 5 teele nr 2. Kõik vagunid nii enne kui ka pärast ühte mahaläinud vagunit selliselt ka liikusid. Üksnes ühe vaguni pöördvankri esimene rattapaar ei pööranud teele nr 2, vaid liikus otse, mistõttu läks kõnealune vagun roobastelt maha. Kõik ülejäänud rongikoosseisu kuuluvad vagunid liikusid aga õigesti teele nr 2 ega läinud sellel pöörangul rööbastelt maha. Nimetatud fakt osundab, et vagunite mahamineku põhjuseks ei olnud pöörangu nr 16 nõuetele mittevastavus ega puudulik lumetõrje. Viga pidi olema ühe vaguni pöördvankris, mistõttu vagun liikus pööramise asemel otse edasi.
6.Raudtee tehnokasutuseeskirja p 30 kohaselt ei või kasutada pöörmeid ja teeristmeid, mille sulgrööpa eemalseis raamrööpast on 4 mm ja enam. Eelloetletud tõenditega on leidnud tõendamist, et pöörme nr 16 parema sulgrööpa riiv võimaldas sulgrööpa eemalseisu raamrööpast üle 4 mm. Tunnistaja AS-s M. vanemdispetšerina töötanud H. T. kinnitas, et kontrollis pärast avariid koos AS E. R. esindajatega pöörangut 16. Pöörangut liigutati käsitsi 5-6 korda, pöörangu liigutamisel tõusis lukk üles. Seega pööre ei vastanud kehtestatud nõuetele, milline asjaolu fikseeriti ka Raudteeameti protokollis nr I-38-03 ja ettekirjutuses nr I-1-04. Samal ajal leidis tõendamist, et
nimetatud puudus esines pöörmel vaid juhul, kui selle mehhanismi vastukaal viidi avarii toimumise ajal olnud asendist teise asendisse. Kõik tunnistajad kinnitasid, et pöörme mehhanismi vastukaal oli õiges asendis, selles asendis oli riiv kinni ja sulgrööpa eemalseisu raamrööpast ei fikseeritud. Järelikult selles asendis puudus ei ilmnenud ega saanud olla vagunite mahamineku põhjuseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et hagejal tekkinud kahju seoses tsisternvagunite rööbastelt mahaminekuga oleks põhjustatud pöörangu nr 16 nõuetele mittevastavusest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 39 kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskirja pde 170 ja 179 kohaselt pöörangute juhtimise, lukustamise ja käsitsemise täpne kord, samuti rongikoostaja kohustused ja täpne tegevuse kord manöövritööl määratakse manöövritöö juhendis. AS M. peadirektori poolt 26.02.2002 kinnitatud AS M. haruteel liiklusohutuse tagamise ja manöövritöö korraldamise juhendi p 2.1 kohaselt seavad manöövrite ajal pööranguid ümber ja kinnitavad pöörmeriividega rongi koostajad. Sama juhendi p 5 kohaselt kontrollib rongikoostaja enne vahetuse algust kõigi pöörangute seisundit kahes asendis. Juhul, kui sulgrööbas on raamrööpa riivist või lukukeelest eemale surutud üle 4 mm, siis pöörang suletakse liikluseks ja dispetšer peab võtma meetmed vea kõrvaldamiseks. Manöövritöid AS M. haruteel teostas M. R. AS vastavalt nende ja hageja vahel 20.12.2000 sõlmitud lepingule. Seega oli M. R. AS rongikoostaja kohustus enne vahetuse algust 23.12.2003 kell 20.00 kontrollida 16. pöörme korrasolekut ja puuduse ilmnemisel sellel liiklus sulgeda. Juhendi kohaselt on ka vagunite kinnitamine pidurkingadega ja pidurkinga eemaldamine koostaja ülesanne. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist hagejal kahju tekkimine kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel, ei kuulu võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 100 ja 101 kohaldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.AS M. palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning hindas vääralt tõendeid.
8.Kohtu järeldus, et vagunite mahamineku põhjuseks oli viga vaguni pöördvankris, on oletuslik. 24.12.2003 toimunud avarii põhjuste tutvustamiseks kutsus hageja välja Raudteeameti spetsialistid A. L. ja B. S., kes samal päeval tegid kindlaks, et pöörang nr 16 ei vastanud TKE p-s 16 ja 30 nõuetele ja mille kohta koostati protokoll nr I-3803. Protokolli p 6 alapunkti 1 kohaselt oli pööre nr 16 lumest ja jääst puhastamata ning parema sulgrööpa riiv võimaldas sulgrööpa eemalseisu raamrööpast üle 4 mm. Seoses sellega tegi Raudteeamet 07.01.2004 hagejale ettekirjutuse nr I-1-04 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks ja samal kuupäeval andis hagejale teatise avarii põhjuse kohta, kus märgiti, et Raudteeameti hinnangul võib tsisternvagunite rööbastelt mahamineku eeldatavaks põhjuseks olla pöörangute puudulik lumetõrje, mis võimaldas pöörangu nr 16 sulgrööpa riivi liikumise sulgrööpa kinnitusasendist tsisternvagunite liikumisel üle pöörangu, mis tõi omakorda kaasa sulgrööpa nihkumise raamrööpast eemale üle 4 mm ja tsisternvaguni ühe pöördvankri rattapaaride mahamineku. Iga mahaläinud vaguni kohta on AS E. R. M. R. jaama poolt 24.12.2003 koostatud üldvormiaktid (vorm KA-23) ja aktid vaguni vigastamise kohta (vorm VU25M), kus on märgitud, et vaguni vigastamise põhjuseks on pöörangu nõuetele mittevastavus lumest ja jääst koristamata jätmise tõttu, mitte vaguni vigane pöördvanker. Aktid on koostatud M. R. jaamaülema ja Tapa vagunidepoo ülema poolt. Nimetatud dokumente ei ole vaidlustatud ja need on kehtivad. Seega kohe pärast avarii toimumist vaatasid raudteespetsialistid sündmuskohal teed ja vagunid üle ning asusid seisukohale, et vagunite mahamineku põhjuseks on pöörangu puudused.
9.Puuduvad tõendid selle kohta, et vagunite mahaminek toimus vaguni vigastatud pöördvankri tõttu. Tunnistaja B. S. ei ole kindlat seisukohta avarii põhjuse kohta. Ta väitis, et ei mäleta vagunite mahaminekut. Tunnistajad A. N. ja A. S. on M. R. AS ja AS R. E. töötajad, kelle ütlused ei ole antud juhul objektiivsed. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja H. T. ütlused. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 227 lg-t 1 ja § 231 lg-t 4. Tõendite ebaõige hindamise tõttu jättis kohus kohaldamata VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 3, mille alusel hageja nõuab tekitatud kahju hüvitamist.
10.Kohus kõrvaldas 03.02.2005 määrusega kolmanda isiku - M. R. AS - menetlusest, leides, et hageja ja kolmanda isiku suhted ei ole kohtuliku uurimise objektiks. Samas kohus otsustas ilma M. R. AS menetluses osalemiseta, et tema töötaja käitumises oli hagejaga 20.12.2000 sõlmitud lepingu rikkumisi. Vastus apellatsioonkaebusele
11.AS R. E. leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning ta palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
13.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel võlgnikult muu hulgas nõuda kahju hüvitamist. Seega tuli kohtul vaidluse lahendamiseks teha kõigepealt kindlaks, kas kostja on rikkunud 01.01.2003 sõlmitud raudtee järelevaatuse, hooldus- ja remonditööde tööettevõtulepingut nr 2/03 ja kas see põhjustas hagejale kahju tekkimise.
14.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist kostja kohustuse rikkumise tagajärjel. Sellest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et hagejal puudub alus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi kahju hüvitamist ning hagi ei kuulu seetõttu rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eeltoodud järeldused on piisava põhjalikkusega motiveeritud.
15.Kohus on otsuses märkinud, millistele tõenditele ta oma järeldused rajas. Kohus hindas otsuse tegemisel muu hulgas Raudteeameti protokolli nr I-38-03 ja ettekirjutust nr I-1-04 ning tunnistaja H. T. ütlusi. Kohus ei jätnud nimetatud tunnistaja ütlusi tähelepanuta, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Kohus tuvastas nimetatud tõendite alusel, et pöörang nr 16 ei vastanud kehtestatud nõuetele, kuid see ei põhjustanud tsisternvagunite mahaminekut. Kohtu hinnangul võis seda põhjustada viga ühe vaguni pöördvankris. Sellise hinnangu andis kohus asjas ülekuulatud tunnistajate ütluste alusel. Kohus leidis otsuse tegemisel põhjendatult, et erilist kaalu omavad asja lahendamisel tunnistaja B. S. ütlused, kes on raudteel töötanud 40 aastat ja kes viis Raudteeameti töötajana 24.12.2003 läbi hageja raudteeinfrastruktuuri kontrollimise, mille kohta koostati Raudteeameti protokoll nr I-38-03 ja ettekirjutus nr I-1-04 (t/lk 49-52). Asjaolu, et tunnistajad A. N. ja A. S. on M. R. AS ja kostja töötajad, ei tähenda iseenesest seda, et nende ütlused ei ole objektiivsed, nagu hageja
apellatsioonkaebuses väidab. Kohtul ei olnud alust kahelda nimetatud tunnistajate ütluste tõelevastavuses. Raudteeameti 07.01.2004 kirjas (t/lk 20) ei anta kindlat hinnangut sellele, mis põhjustas vagunite rööbastelt mahamineku. Selles on märgitud üksnes eeldatav põhjus - pöörangute puudulik lumetõrje, mis asja kohtuliku arutamise käigus tõendamist ei leidnud. Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna alust ka üldvormiakt KA-23 (t/lk 35), milles ei ole õnnetuse põhjust märgitud, ega akt vaguni vigastamise kohta (vorm VU-25M – t/lk 36-37). Viimatinimetatud aktist ei nähtu, milliste andmete alusel on tehtud märge vaguni vigastamise põhjuse kohta. Pealegi on selles märgitud, et vaguni vigastamises on süüdi hageja ja sellele on süüdioleva ettevõtte vastutava esindajana alla kirjutanud hageja vanemdispetšer H. T. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus vastavuses kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 95 kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei olnud kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
16.Maakohus ei otsustanud M. R. AS õiguste ja kohustuste üle, teda asjasse kaasamata, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Kohtu tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused ei mõju tema õigustele või kohustustele kummagi poole suhtes.
17.Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad hageja apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda. Kostja kohtukulude hüvitamise taotlust ei esitanud.
Ü. Jänes
T. Kollom
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.