Kohtulahend

tähendatud busse mujal kui hageja juures, järeldub nimetatud bussidele tekkinud rikete ja hageja müüdud kütuse ebakvaliteetsuse vahel põhjuslik seos. TAK töökodade asejuhataja E. R. 06.04.2005 kiri, mille järgi neil remonditud kostja autobusside remondid olid põhjustatud halvast kütuse kvaliteedist, ning samasisuline õiend 14.04.2005 OÜ K. A. töökoja meistrilt R. R. kujutavad endast asja tundvate isikute arvamusi. VÕS § 218 kohaselt peab hageja vastutama müüdud asja lepingutingimusele mittevastavuse eest, mistõttu märgitud arvete järgi busside remondiks kulutatud 37 806,60 kr. ulatuses on kostja vastuhagi nõue põhjendatud. Saamata jäänud tulu nõue on põhjendatud vaid bussi reg.nr. 384 ARU seisakuga, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, et bussi reg.nr. 880 MBD tangiti vaidlusalusel perioodil vaid hageja juures. Tunnistaja V. H. ütlustega on tõendatud, et bussi 384 ARU tangiti vaid hageja juures. OÜ K. A. töökoja meistri seisukohalt oli selle bussi remont tingitud ebakvaliteetsest kütusest ja vastavalt sama firma õiendile oli nimetatud buss remondis 10.04.2003 kuni 29.04.2003. Kostja raamatupidaja poolt koostatud tunnikalkulatsiooni kohaselt oli buss remondis 20 päeva ja selle tagajärjel jäi kostjal saamata iga päeva 8 töötunni eest kokku 21 760 kr. puhastulu (136 kr. tunnis). Hageja ei ole oma kahtlust, et nimetatud summad ei vasta tegelikkusele, millegagi põhjendanud. Seega tuleb kostja vastuhagi nõue nimetatud bussi seisakust tingitud 21 760 kr. suuruse kahju hüvitamiseks rahuldada. Hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastus Kaebuses palutakse otsus tühistada vastuhagi osalise rahuldamise osas ja jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kaebuse põhjendusel ei saa tunnistajate V. H. ja R. V. ütlused selle kohta, et nad vaidlusalusel perioodil võtsid kütust vaid hageja tanklast, olla usaldusväärsed, kuna nad on kostja töötajad ja viimase poolt mõjutatavad. Pealegi on nad väitnud, et viibisid bussidega ka Lätis ja Leedus, kust ostsid samuti kütust. Ei ole ka tõendatud, et nimetatud busse ei kasutanud vaidlusalusel perioodil ka teised töötajad ning et teised bussijuhid oleks kasutanud vaid hagejalt ostetud kütust. Seega ei ole põhjuslik seos tõendatud. Hageja poolt müüdud kütuse ja vastustaja kantud otsese varalise kahju vahel puudub põhjuslik seos ka seetõttu, et seos müüdud kütuse ja remonditöökoja esitatud arvete vahel on tõendamata. TAK-i arvelt bussi 781 MBO remondi eest ei nähtu, millised osad remontimisele või väljavahetamisele kuulusid ning mis oli konkreetse remondivajaduse põhjuseks. Töökodade asejuhataja poolt ligi 2 aastat peale remonti esitatud lakooniline märge remondivajaduse tingitusest halvast kütusest on igasuguse põhjenduse ja tõenduseta. Samas nähtub tema õiendist, et kostja on esitanud pretensioone remondi kvaliteedi kohta. Tähendatud buss viibis remondis ka 2003.a jaanuaris ja juunis, mis viitab sellele, et antud buss on äärmiselt vana ja amortiseerunud. Kohus on otsuses korduvalt rõhutanud, et tõendatud on kostja poolt hageja kütuse ostmine perioodil 03.02.04.04.2003. ja seetõttu tuleb busside remonttööde puhul arvestada sama ajaperioodiga (nagu kohus ka teiste TAK-i arvete puhul. Kui apellant oleks müünud kostja bussile 384 ARU halvakvaliteedilist kütust, oleks remondivajadus ilmnenud kohe, nimetatud buss anti remonti aga 10.04.2003. OÜ K. A. kirjast ei nähtu arve ja bussi 384 ARU vaheline seos. Ka OÜ K. A. töökoja meistri kiri on esitatud alles 2 aastat pärast remonti ja on halvakvaliteedilise kütuse ja remondivajaduse osas põhistamata. Kütusekvaliteedi nõuetekohaseks ekspertiisiks ei saa lugeda tundmatute isikute poolt 2 aastat hiljem pärast remonti esitatud lakoonilisi ühelauselisi seletusi. Puuduvad andmed E. R. ja R. R. hariduse ja tehnilise pädevuse kohta. Kuna apellandi poolt kostjale müüdus kütuse ebakvaliteetsus ei ole tõendatud ja kostja kahju ning hageja müüdud kütuse vaheline põhjuslik seos on tõendamata, ei ole alust rahuldada ka saamata jäänud tulu nõuet. 3(5)

Saamata jäänud tulu ei ole ka nõuetekohaselt tõendatud. Kostja esitatud tunnikalkulatsioonis lähtutakse küttekulude arvestamisel tunnist, mitte läbisõidu kilomeetritest. Kohtu arvestatud 20 remondipäeva sees on üksnes 14 tööpäeva, lähtuma peaks aga läbisõidust ja eelneval perioodi saadud tulust. Kostja oma vastuses palub jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb rahuldada. Maakohus on tuvastanud, et hageja müüs kostjale perioodil 03.02. kuni 04.04.2003 lepingutingimustele mittevastavat ebakvaliteetset kütust, mis tingis kostja busside 781 MBO ja 384 ARU remondivajaduse remondimaksumusega 37 806,60 kr. ja tõi kostjale kaasa bussi 384 ARU seisakuaja tõttu 21 760 kr. saamata jäänud tulu. Kohus ei ole otsuses nimetanud tõendeid, mis kinnitaksid hageja müüdud kütuse ebakvaliteetsust, rääkimata sellest, milles see ebakvaliteetsus seisnes. Kostja on lähtunud oma vastuhagis ja ka kohus oma otsuses põhjusliku seose tuvastamisel põhimõttest: „pärast seda, järelikult selle pärast“. Tunnistajate ütlusi on kohus hinnanud ainult tuvastamaks, et kostja busse tangiti perioodil 03.02.- 04.04.2003 ainult hageja kütusega, mitte aga kütuse kvaliteedi tuvastamisel. Hindamata on jäänud hageja esitatud tanklalehed, millistel on kostja busside tankimise aeg ja bussijuht kirjas. Viimasest nähtub, et perioodil 03.02. kuni 04.04.2003 ei ole kostja bussi 383 ARU hageja juures tangitud. Tankimislehtedelt nähtub, et nimetatud bussi on hageja juures tangitud 8. ja 9. aprillil, kuid bussijuhiks on olnud E. Seetõttu ei saa usaldusväärseks pidada ka tunnistaja V. H. ütlusi, mille kohaselt oli buss 384 ARU tema kasutuses ja et ta tankis bussi veebruari lõpus- märtsi alguses 2003.a. hageja tanklas ja buss vajas seejärel remonti, ega saa põhjendatuks lugeda kohtu järeldust, et nimetatud bussi remondivajadus oli tingitud hageja juures 03.02. kuni 04.04.2003 tangitud kütuse ebakvaliteetsusest. Tanklalehtede järgi on bussi 781 MBO õepoolest hageja juures kohtu näidatud perioodil pidevalt tangitud, seejuures 17., 19. ja 21. veebruaril. TAK-i 19.02.2003 arve 340084 on esitatud 16 tunni remonditeenuse, varuosade, tosooli ja materjalide eest kokku 7375 kr. ulatuses, kusjuures arvelt ei nähtu, mis töid teostati. TAK-i 13.04.2005 õiendi kohaselt on nad teinud perioodil jaanuar kuni juuni 2003 kostja seitsmele bussile küttefiltrite vahetust ja küttesüsteemi puhastust, pihustite kontrolli, reguleerimist ja pihustiotsade vahetust, kütusepumpade diagnostikat ja remonti, õli ja õlifiltrite vahetust ning mootori remonti kahele bussile, seejuures bussile 781 MBO. Õiendis on märge, et autobusside remondid olid põhjustatud halvast kütuse kvaliteedist ning et kostja on suusõnaliselt esitanud pretensiooni remonditöö kvaliteedi osas. Kolleegium leiab, et nimetatud tõendite alusel ei saa teha tõsikindlat järeldust, et bussi 781 MBO remont kuskil 19.02.2003 paiku oli tingitud hageja poolt tangitud kütusest. Õiendist ja arvest ei nähtu, millal bussi remonditi ja mis operatsioone tehti. Arve 340027 31.01.2003 tõendab, et sama bussi remonditi ka enne 02.02.2003 20 remonditunni ulatuses. Nimetatud TAK õiendi märget, samuti OÜ K. A. 14.04.2005 õiendi märget teostatud remondi vajaduse tingitusest ebakvaliteetsest kütusest on kohus hinnanud asja tundvate isikute arvamusena, arvestamata, et õiendites toodud 4(5)

kategoorilised järeldused ei ole millegagi põhjendatud ega põhistatud. Kolleegium leiab, et asja tundva isiku arvamus on dokumentaalse tõendina arvestatav vaid siis, kui selle järeldused on põhjendatud, põhistatud ja seeläbi kontrollitavad ning hinnatavad: arvamus, mis sellele ei vasta, on võrdne tunnistaja kirjaliku seletusega, milline aga enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 90 lg.2 sätetest tulenevalt ei kujutanud endast üldse kohtukõlbulikku tõendit. Seega kolleegium nõustub kaebuse järeldustega, et nimetatud busside remondivajaduse ja hageja poolt kostja bussidele tangitud kütuse vaheline põhjuslik seos ja seega ka kostjale perioodil 03.02. kuni 04.04.2003 müüdud kütuse ebakvaliteetsus on tõendamata, mistõttu oli vastuhagi osaline rahuldamine vastuolus VÕS §-dega 217 lg.1 ja 218 lg.1. Seetõttu kolleegium tühistab vastuhagi osas kohtuotsuse ja jätab vastuhagi tervikuna rahuldamata. Hagi rahuldamise ning kohtu järelduse osas hageja poolt müüdud kütuse perioodi kohta ei ole apellatsioonikorras vaidlust tõstatatud. Apellant ei ole tuginenud asjaolule, et kostja vastuhagi põhjenduste kohaselt ostis kostja teadvalt ebakvaliteetset kütust, mistõttu kolleegium ei saa tugineda VÕS §-le 218 lg.4, mille kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Seoses vastuhagi rahuldamata jätmisega tühistab kolleegium maakohtu otsuse ka kohtukulude osas ja mõistab varem kehtinud TsMS §-de 60 lg.1 ja 61 lg.1 alusel kostjalt välja hageja hagi esitamisel tasutud 11 000 kr. ja apellatsioonkaebuselt tasutud 4000 kr. riigilõivu ja õigusabikulu hagi ja vastuhagi hinnalt 395062 kr. 5% 19 753 kr., kokku 34 753 kr.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Gaida Kivinurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.