Kohtulahend

Tsiviilasi nr 2-04-43

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 10.veebruaril 2006

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

MN hagi TN vastu abielu lahutamiseks. TN vastuhagi MN vastu laste elukoha kindlaks määramiseks ja elatise saamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

27.jaanuaril 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud protsessiosalised

hageja kostja ja kostja esindaja R.A

Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada MN ja TN abielu, mis registreeriti 30.04.1982 ENSV Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonna Nõmme sektoris (kanne nr 238). Lõpetada menetlus vastuhagis. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 30.04.1982 ENSV Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonna Nõmme sektoris. Abielust sündis viis last. Peagi peale esimeste laste sündis selgus, et poolte arusaamad elust ja perekonnast on erinevad. Pooled on aastate jooksul kasvanud lahku ja alates 1998 elavad eraldi. Praktiliselt samast ajast lõppesid ka poolte abielulised suhted. Kostja ei ole nõus abielu lahutama. Eeltoodu alusel palub hageja

poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja soovis jätta riigilõivu enda kanda. II Kostja seisukoht ja nõue Kostja hagi ei tunnistanud, kuna on seisukohal, et abielu lahutamine ei vasta poolte ühiste laste kasvatamise huvidele. Pooled on alati teineteist toetanud ja austanud. Kostja esitas vastuhagi laste elukoha kindlaks määramiseks ja hagejalt elatise välja mõistmiseks. 17.11.2005 toimunud eelistungil tunnistas kostja hagi ja loobus vastuhagist. Kohtuistungil jäi kostja kõige eelöeldu juurde ja nõustus poolte abielu lahutamisega. III Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagiavalduse, vastuhagiavalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagist loobumine ei riku olulist avalikku huvi, mistõttu puuduvad takistused loobumise vastu võtmiseks. Seega võtab kohus juhindudes TsMS § 373 lg-st 3, § 428 lg 1 p-st 3, §-st 429 ja §-st 432 vastuhagist loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 alusel lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Lähtudes PKS §-s 2 sätestatud abielu sõlmimise eeldustest on kohus seisukohal, et sarnaselt abielu sõlmimisega on ka abielu jätkamisel vajalik mõlema poole ühine soov ning vähemalt ühel poolel sellise soovi puudumisel tuleb lugeda, et selle jätkamine on võimatu ning abielu kuulub lahutamisele. Antud asjas on hageja kindlal seisukohal, et ei soovi selle abielu jätkumist. Ka tõdes kostja abielu jätkamise võimatust. Seega kuulub abielu lahutamisele. Hageja muutis abiellumisel oma perekonnanime, mida ta abielu lahutamisel muuta ei soovi. PKS § 31 alusel abiellumisel oma perekonnanime muutnud abikaasa soovile vastavalt jäetakse temale abiellumisel võetud perekonnanimi. Kohtukulude nõudeid pooled ei esitanud.