Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Reet Allikvere, Ülle Jänes
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
9. veebruar 2006.a Tallinn Ringkonnakohtu kantselei
Tsiviilasja number
2-04-112
Tsiviilasi
S. S. hagi Ä AS vastu andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 26.oktoobri 2005.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ä AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. jaanuar 2006. a
Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Ä AS (reg kood 10145981), esindaja adv Toomas Liiva Vastustaja S. S. (IK 36307280322), esindaja Aleksei Smelov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 26. oktoobri 2005.a otsus S. S. hagis Äripäeva Kirjastus AS vastu.
2.Jätta rahuldamata S. S. hagi Ä AS vastu andmete ümberlükkamiseks.
3.Ä AS apellatsioonkaebus rahuldada.
Kohtukulude jaotus
Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kätteandmisest arvates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud
1.21.01.2004 avaldas Ä AS ajalehes Delovõje Vedomosti artikli „Nefjanõje vosmožnosti rossiiskoi Baltiki“ ning selles artiklis kirjutas autor järgmist: „Nii näiteks räägib firma Eurodek finantsdirektor S. S., et tema ei tunne hirmu Venemaa kui konkurendi ees. „Meie mahud kasvavad ning venelasi ei maksa karta, vaid tuleb kiiresti ehitada Muuga sadamas kai valmis 120 000 tonnise mahutavusega tankeritele. See lubab meil vastu pidada igasugusele konkurentsile“, arvab S.. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palus kohustada kostjat ümber lükkama andmed: „Nii näiteks räägib firma Eurodek finantsdirektor S. S., et tema ei tunne hirmu Venemaa kui konkurendi ees. „Meie mahud kasvavad ning venelasi ei maksa karta, vaid tuleb kiiresti ehitada Muuga sadamas kai valmis 120 000 tonnise mahutavusega tankeritele. See lubab meil vastu pidada igasugusele konkurentsile“, arvab S..
3.Hageja ei ole vestelnud ajakirjanikuga teemal, mis on kirjeldatud ajalehes ega artiklis ega ole suhelnud ajakirjanikuga OÜ Eurodek töötajana, sest tal ei ole selleks õigust. Hageja ei nõustunud, et tema nimelt kirjutatakse seda, mida ta ei ole kunagi rääkinud. Hageja maine on artiklis avaldatu tõttu rikutud.
4.Hageja on suhelnud Delovõje Vedomosti ajakirjaniku A. T. ja seda kommunaalteemadel, kuid ei ole suhelnud vaidlusaluse artikli autori A. A. Kostja pidi kontrollima, kas hageja andis tõepoolest intervjuu Eurodek töötajana või mitte ja juhul, kui ta andis sellise intervjuu, siis, kas ta oli nõus tema arvamuse avaldamisega ajalehes või mitte. Artiklis on avaldatud hageja nimelt arvamus, mis ei vasta hageja tegelikule arvamusele ning sellega on rikutud hageja isiklikke õigusi vabalt levitada oma arvamust ning teotati au ja head nime. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja rääkis ajakirjanikuga sellest, mis on avaldatud artiklis. Tähtsust ei oma, kas hageja rääkis kui Eurodek töötaja või mitte. Viidatud artikkel ei tekitanud kahju ega ole hageja au teotav. Isegi kui kahju tekkis, on see tõendamata ning see ei kuulu automaatselt hüvitamisele, üksnes solvumine ja hageja enda arvamus ei tähenda kahju automaatset hüvitamist. Hageja ei tõendanud, et tema maine on kahjustatud. Ajakirjanikule räägitud jutt ei saa sellist hingelist valu tekitada. Kui intervjueeritav hiljem taganeb varem väljaöeldust ja sellele järgneks vabandus ajakirjanduses, siis kannataks ajakirjanduse usaldusväärsus ning ajakirjanikud peaksid kõike lindistama. Juhul, kui Eurodek töötajate suhtes kehtib keeld suhelda ajakirjandusega, siis on see inimõigusi piirav ja põhiseadusega keelatud ning selle rikkumisest ei saa tuletada VÕS § 1047 rikkumist. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
6.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja kohustas Ä AS-i ümber lükkama ajalehes Delovõje Vedomosti N3 (361) artiklis „Neftjanõje vosmožnosti Baltiki“ S. S. nimelt öeldu „Nii näiteks räägib firma Eurodek Finantsdirektor S. S., et tema ei tunne hirmu Venemaa kui konkurendi ees. „Meie mahud kasvavad ning venelasi ei maksa karta, vaid tuleb kiiresti ehitada Muuga sadamas valmis kai 120 000 tonnise mahutavusega tankeritele. See lubab meil vastu pidada igasugusele konkurentsile, arvab S.. Kohus mõistis Ä AS-ilt välja S. S. kasuks 4780 krooni kohtukulude katteks.
2(6)
7.Hinnates tunnistaja ütlusi vestlusest hagejaga 2003.a. detsembris, esitatud teatist ning hageja seletusi selle kohta, et ta helistas pärast tunnistajale ja küsis, miks ta sellise artikli avaldas ning tegi hagejast oma tööandja ees nö sisekorra rikkuja, leidis kohus, et kostja on tõendanud hagejaga 2003.a. detsembris enne artikli avaldamist aset leidnud kõneluse Eesti sadamatest, tankerite võimsusest ning konkurentsist eri riikides asuvate sadamate vahel. Hinnates tunnistaja ütlusi sellest, et ta ei mäleta, mida hageja ütles, sest hageja oli vaid kommenteerinud sündmusi ning arvestades hageja seletusi tema arvamusest mainitud teemast, siis ei ole kostja tõendanud, et vaidlusaluses artiklis avaldatu tsitaadina vastab tegelikult sellele, mida hageja rääkis ja arvas ning intervjuu käigus avaldas, et kostja ei ole tõendanud, et avaldatu kajastaks hageja poolt öeldut õigesti. Hageja nimelt antud arvamus artiklis ei vasta tegelikkusele ning kooskõlas VÕS § 1047 lg-ga 4 tuleb need andmed ümber lükata. Ebaõigete andmete avaldamine isiku kohta on ka temale sellise arvamuse omistamine, mis ei kajasta tema arvamust õigesti ja on selle tõttu isiklike õiguste rikkumine ja isikule endale kahju tekitamine ning hageja on õigustatud nõudma märgitu ümberlükkamist. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas hageja soovib kahju hüvitamist rahas, sest isiklike õiguste rikkumine ei eelda ega kohusta rahalises väärtuses hüvitise nõude esitamist. Isiklike õiguste taastamiseks on seadusandja näinud ette VÕS § 1047 lg 4 järgi võimaluse õiguskaitsevahendina kohustada andmete avaldajat andmeid ümber lükata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Ä AS esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
9.Ümber ei pea lükkama väiteid, millega ei ole sekkutud isiku majandus- või kutsetegevusesse või millega ei ole rikutud isiklikke õigusi. Kohtu tõlgendus VÕS § 1047 lg-st 4 on väär. VÕS § 1047 käsitleb üksnes selliste ebaõigete andmete avaldamist, millega kas rikutakse isiklikke õigusi või sekkutakse isiku majandus- või kutsetegevusse, seega, kas pannakse toime õiguste või vabaduste riive või kahju tekitamine. VÕS § 1047 paikneb VÕS-i 53. peatükis, mis käsitleb kahju õigusvastast tekitamist. Hageja möönis 05.10.2005 istungil, et kahju ei tekitatud. Hageja koondati tükk aega pärast vaidlusaluse artikli ilmumist, puudub põhjuslik seos artikli ja hagejale tekitatud hüpoteetilise kahju vahel. Samuti ei ole kahju tõendatud. Ka juhul, kui kahju oleks olemas, ei ole hüvitis automaatselt eeldatav. Esmalt peab kohus kontrollima, kas on rikutud isiklikke õigusi või sekkutud isiku majandus- või kutsetegevusse, teiseks peab kohus otsustama, kas rikkumise raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on avaliku elu tegelane ja tema valulävi peab olema kõrgem tavakodanike valulävest VÕS § 134 lg 2 mõistes. Õigustamatu on peaaegu olematu õigushüve kaitsmine olukorras, kus hüvitise väljamõistmisega võib löögi alla sattuda palju suurem õigushüve – vaba diskussiooni ja demokraatia kaitse – mis on väljendatud Põhiseaduse § 45 lg-s 1. Väärtushinnangutega ei ole üldjuhul võimalik isiklikke õigusi rikkuda, välja arvatud kui väärtushinnangud ei ole ebasündsad. Käesolevas asjas ei ole kasutatud ebasündsaid väärtushinnanguid. Faktiväide Muuga sadamasse ehitatava kai kohta vastab tegelikkusele.
10.Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses. Kohus usaldas tunnistaja A. A. väiteid S. S.ga aset leidnud vestluse teema kohta ent samas põhjendamatult ei usalda tunnistaja väidet, et see, millest räägiti, sai artiklisse pandud. Kohtus eelistas hageja seletusi põhjendamatult tunnistaja A. A. ütlustele. Kostja positsiooni toetab ka telefonikõnede väljavõte, hageja oma väiteid tõendanud ei ole.
11.Kohus kostja väiteid ei analüüsinud. TsÜS § 4 lg 1 ei võimalda kohtusse pöördumist kolmandate isikute õiguste kaitseks. Hageja üritas esitatud hagiga lahendada kolmandate isikute probleeme. Kui OÜ-s Eurodek töötajate suhtes eksisteerib keeld suhelda ajakirjandusega, siis selline keeld on inimõigusi piirav. Põhiseaduse § 19 rikkumisest ei saa tuletada VÕS § 1047 3(6)
rikkumist. Hageja on avaliku elu tegelane ja see mõjutab õiguslikku hinnangut käesolevas asjas. Protsessiõiguse normide rikkumise tõttu tegi kohus asjas ebaõige lahendi. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
13.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et linnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning protsessiõigusnormi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning teha uus otsus ilma asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
14.Linnakohus on rajanud otsuse VÕS §-le 1047, mille lõike 1 kohaselt loetakse õigusvastaseks isiklike õiguste rikkumist või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumist isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg 4 tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada koosmõjus § 1047 lõikega 1 selliselt, et ebaõigete andmete ümberlükkamist võib nõuda juhul, kui andmete avaldamisega kaasnes mingi kahjulik tagajärg (s.o kas kannatanu isiklike õiguste rikkumine või majandus- või kutsetegevusse sekkumine). See tuleneb eeskätt seaduse süstemaatikast (§ 1047 paiknemine VÕS 53. peatükis, mis reguleerib kahju õigusvastase tekitamise küsimusi); ka § 1047 lg 4 sõnastuses kasutatakse mõistet „kannatanu“; pealegi oleks põhjendamatu näha ette õiguskaitsevahendeid juhuks, kui isiku õigusi ei ole rikutud.
15.Eeltoodust tulenevalt vajab selgitamist, mil viisil 21.01.2004.a ajalehes Delovõje Vedomosti ilmunud tsitaat hageja õigusi rikkus, s.o kas kõnealune tsitaat kujutas endast hageja (a) isiklike õiguste rikkumist või (b) majandus- või kutsetegevusse sekkumist. Hageja ise on leidnud, et avaldatu kahjustas tema mainet ettevõttes (s.o tööandja juures – hagiavaldus, t lk 5-6), samuti tuginenud vaba eneseteostuse ning sõnavabaduse õigusele ning leidnud, et avaldatuga teotati tema au ja head nime (t lk 46-47). Hageja on asunud seisukohale, et tema õigusi rikuti sellega, et ei kontrollitud tema nime all avaldatud tsitaadi pärinemist temalt ning et hageja sattus tsitaadi tõttu ebameeldivustesse suhetes oma tööandja OÜ-ga Eurodek, sest OÜ-s Eurodek kehtiva korra kohaselt ei võinud töötajad suhelda ajakirjanikega ilma juhtkonna kooskõlastuseta. Hageja väitel ei ühti 21.01.2004.a avaldatud tsitaadi sisu tema enda tegeliku arvamusega.
16.Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega (faktiväidetega) ja/või väärtusotsustustega. Au riivav väärtusotsustus saab väljenduda isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Kolleegium märgib, et 21.01.2004.a avaldatud tsitaadi näol ei ole tegemist hageja isiku kohta käiva väärtusotsustusega, kuna sellega ei ole antud hinnangut hageja kohta.
17.Faktiväitena käsitatakse tavapäraselt isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset, mille tõesus või ebatõesus on põhimõtteliselt kontrollitav. Käesoleval juhul on faktiväitena käsitatav ajalehe Delovõje Vedomosti 21.01.2004.a numbris N3 (361) avaldatu, mille kohaselt andis S. S. ajakirjanikule oma seisukoha naftatransiidi olukorra ja arengute kohta Eestis ning et tema seisukohavõtt vastas ajalehes avaldatud tsitaadile.
4(6)
18.Seisukohavõttu vajab küsimus, kas niisugune faktiväide rikkus hageja isiklikke õigusi. Isiklike õiguste rikkumine võib VÕS § 1046 lg 1 kohaselt seisneda isiku au teotamises, aga ka muus rikkumises. Isiku au teotamisena on käsitatav ebaõigete andmete avaldamine, mille tagajärjel kahjustub isiku maine või hea nimi. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja maine kahjustumine tõendamist leidnud. Hageja on viidanud probleemidele ning usalduse kaotusele suhetes oma varasema tööandja OÜ-ga Eurodek, kuid need väited on jäänud paljasõnalisteks. Avaldatud tsitaat oli oma sisult neutraalne ega saanud iseenesest kahjustada hageja head nime. Eeltoodu põhjal lasub kolleegium seisukohale, et 21.01.2004.a ajalehes Delovõje Vedomosti hageja nimel avaldatud tsitaat ei olnud hageja au teotav.
19.Linnakohus on põhimõtteliselt õigesti leidnud, et isiklike õiguste rikkumisena ning kahju tekitamisena on käsitatav ka isikule üldsuse ees niisuguse arvamuse omistamine, mida isik ei ole tegelikult väljendanud. Linnakohus on aga eksinud VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel. Esiteks on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja teiseks on kohus põhjendamatult leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 kuulub kohaldamisele sõltumata sellest, kas kostja andmete ümberlükkamiseks kohustamine on mõistlik ning aitab saavutada hageja poolt soovitud tagajärgi.
20.Vastavalt VÕS § 1047 puhul on keskse tähendusega küsimus, kas avaldatu oli õige või mitte; nimetatud paragrahv on kohaldatav vaid juhtudel, kui avaldatud on ebaõigeid (sh ka mittetäielikke või eksitavaid) andmeid. Asjaolu, et avaldatud andmed olid ebaõiged, pidi otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 91 lg 1 (alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS § 230 lg 1) kohaselt tõendama hageja. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt on andmete avaldajal võimalik kõrvaldada teise isiku au teotavate või teisele isikule majanduslikult kahjulike andmete avaldamise õigusvastasuse eeldus tõendades, et nimetatud teave vastas tegelikkusele, kuid see erisus ei muuda üldist tõendamiskoormust, ka ei ole käesoleval juhul tegemist hageja au teotavate ega majanduslikult kahjulike asjaolude avaldamisega.
21.Kohus luges vastupidiselt hageja poolt väidetule tõendatuks, et 2003.a detsembris enne vaidlusaluse artikli avaldamist leidis aset telefonikõnelus hageja ning kostja ajakirjaniku (tunnistaja A. A.) vahel Eesti sadamate, tankerite võimsuse ning sadamatevahelise konkurentsi teemal. Seejärel aga asus kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluses artiklis avaldatu vastas tsitaadina sellele, mida hageja rääkis ning et avaldatu kajastas hageja poolt öeldut õigesti. Kolleegium leiab, et linnakohus on teinud tunnistaja ütlustest ebaõiged järeldused ning rikkunud protsessiõiguse normi. Otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 91 lõikest 1 tulenes, et kohus ei võinud asetada kostjale tõendamiskoormust asjaolu osas, mida seadusest tulenevalt pidi tõendama hageja. Kolleegiumi arvates pidanuks hageja tõendama, et avaldatu ei vastanud tema poolt väljendatule, s.o et avaldati ebaõiged andmed. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid peale oma seletuste. Tunnistaja A. A. ütlustest (t lk 86-87) nähtuvalt kirjutas ta artikli hagejaga peetud telefonivestluse põhjal. Asjaolust, et tunnistaja ei mäletanud üksikasjalikult vestluse sisu, ei saa kolleegiumi arvates järeldada, et tsitaat ei vastanud hageja poolt vestluse käigus räägitule. Arvestades ajavahemikku vestluse toimumisest (detsembris 2003.a) kuni tunnistaja ülekuulamiseni kohtuistungil (oktoobris 2005.a) ei pidanud ega saanudki tunnistaja vestlust sõnasõnalt mäletada. Puudub alus kahelda selles, et tunnistaja kirjutas artikli telefonivestlusele tuginedes. Tunnistaja ütlusi ei lükka ümber hageja väited, et vestluse sisu oli tegelikult erinev sellest, kuidas vestlust hiljem ilmunud artiklis oli kajastatud. Nii väitis hageja korduvalt sedagi, et ta ei ole ajalehe Delovõje Vedomosti ajakirjanikega kunagi vestelnud 21.01.2004.a artiklis käsitletud teemadel, kuid selle väite on linnakohus õigesti lugenud kummutatuks järgmiste tõenditega: (a) teatis, mille kohaselt on Ä AS telefoninumbrilt 6670094 on 19. detsembril 2003.a kell 15:51:02 võetud kõne mobiiltelefonile nr 05187186 kestusega 1383 sekundit; nimetatud perioodil kasutas telefoni nr 6670094 ajakirjanik A. A. (t lk 42);
5(6)
(b) hageja kinnitus, mille kohaselt mobiiltelefon nr 05187186 kuulub temale; (c) tunnistaja ütlused, mille kohaselt ta vestles hagejaga telefoni teel 2003.a detsembris seoses ilmunud vaidlusaluse artikliga ning et tema sai hageja mobiiltelefoni numbri kas kostja andmebaasist või kolleegilt; (d) hageja seletus, mille kohaselt ta helistas pärast artikli ilmumist tunnistajale ja küsis selgitusi artikli avaldamise kohta ning viitas tööandja keelule ajakirjandusega suhelda, mis langeb kokku ka tunnistaja ütlustega (t lk 86).
22.Eeltooduga on tõendatud esimene pool faktiväitest, mille kohaselt andis hageja ajakirjanikule oma seisukoha naftatransiidi olukorra ja arengute kohta Eestis. Tõendamist ei ole aga leidnud see, et hageja poolt ajakirjanikule väljendatud seisukoht erines artiklis kajastatust. Seega ei ole tõendatud, et 21.01.2004.a ajalehes Delovõje Vedomosti ilmunud tsitaadi näol olnuks tegemist ebaõigete andmete avaldamisega VÕS § 1047 lg 4 mõttes.
23.Kolleegium märgib, et ka juhul, kui oleks tuvastatud avaldatud tsitaadi erinevus hageja poolt tegelikult väljaöeldust, tuleks VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel kaaluda, kas rikkumise ulatus õigustab õiguskaitsevahendi kohaldamist. Rikkumise hindamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sh seda, missuguses olukorras leidis rikkumine aset, missugused olid selle kahjulikud tagajärjed hageja jaoks ning kas kostjale hüvitamiskohustuse panemine aitab taastada rikkumiseelse olukorra. Mõistlik ega põhjendatud ei ole kohustada kostjat rikkumist kõrvaldama olukorras, kus hageja isiklikesse õigustesse (erasfääri) on sekkutud tühisel määral, sekkumine leidis aset pikka aega tagasi ning kostjale pandav kohustus ei leevendaks ilmselt hageja olukorda.
24.Pooled taotlesid teineteiselt kohtukulude väljamõistmist. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 3 kohaselt võis pool nõuda kohtukulude hüvitamist eeldusel, et ta esitas enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid. Apellant ringkonnakohtule kohtukulude nimekirju ega kuludokumente ei esitanud, mistõttu tuleb apellandi taotlus jätta rahuldamata. Vastustaja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata TsMS § 61 lg 1 alusel, mille kohaselt õigusabikulud on võimalik välja mõista sellele poolele, kelle kasuks otsus tehti. Käesolevas asjas teeb ringkonnakohus otsuse apellandi kasuks, mistõttu puudub alus mõista apellandilt vastustajale välja viimase poolt kantud õigusabikulu.
Kohtunikud:
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Kullerkupp
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.