Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 08.02.2006 , Tallinnas Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei ja koht Tsiviilasja number
2-05-26 (endine tsiviilasja number 2/23129/05)
Tsiviilasi
RK, KKja KM hagi KÜ vastu juhatuse ja üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud
Avalik kohtuistung 18.01.2006, Kentmanni kohtumaja
isikud
Tallinn,
Hagejad: RK(ik XXX) KK (ik XXX) KM(ik XXX) Hagejate esindaja Tiina Ojasalu Kostja KÜ ( XXX), esindajad Larissa Kašnikova, Igor Šablonin
Resolutsioon Hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks KÜ 02.11.2004 toimunud ja üldkoosolekul vastuvõetud otsused: 1) KK ja RK väljaarvamise kohta KÜ juhatuse liikmete seast 2) LK valimise kohta KÜ juhatajaks allkirjaõigusega b-kaardil ja tema volitamiseks lepingute sõlmimiseks, ühistu arvelduskonto kasutamise, kommunaalmaksete teostamise õiguseks 3) ST’i valimise kohta juhatuse liikmeks Tunnistada kehtetuks KÜ 11.10.2004 vastuvõetud otsus p 2, millega volitati VV kütte- ka elektrisüsteemidega seotud töid koordineerima.
Välja mõista KÜ-lt riigilõivu katteks RK kasuks 80 krooni, KK kasuks 80 krooni ja KM kasuks 80 krooni. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole otsuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Nõue ja põhjendused. Hagejad on KÜ liikmed. 28.09.2004 toimus ühistu üldkoosolek, millel hagejad osalesid. Koosolek otsustas valida 3- liikmelise juhatuse ja sinna valiti RK, LK ja KK. LK võttis vastu 28.(30.) septembril 2004.a ja 11.10.2004 otsuse. Protokollid nende koosolekute kohta ei kajastu tegelikult otsustatut. Märgitud kuupäevadel otsustatu kajastab vaid LK ainuisikulisi seisukohti. Märgitud otsuste alusel jagas LK ära juhatuse liikmete vahelise töö, volitas majaelanik VV koordineerima kütte ja elektrisüsteemidega seotud tööde tegemist, lisaks piiras LK RK kui juhatuse liikme õigusi ühistu pangaarve kasutamiseks. Hagejad leiavad, et LK poolt vastuvõetud juhatuse otsused on sisu kui vastuvõtmise korra poolt vastuolus seaduse, põhikirjaga ja rikub hagejate õigusi seaduslikult valitud juhatuse otsustele ja tegevusele. Põhikirja p 6.14.2 järgi on elamu haldamine, majandamine, tehniline teenindamine, remondi korraldamine, jooksvate küsimuste otsustamine juhatuse pädevuses. Nimetatud põhjustel ei saa panna neid ülesandeid VV, mistõttu on otsus vastuolus MTÜS § 28 lg 4. Teiste juhatuse liikmete õiguste piiramine ühistu esindamisel on vastuolus MTÜS § 27 lg 3, sest esindusõigust saab piirata vaid üldkoosoleku otsuse või põhikirjaga. 02.11.2004 pidi toimuma juhatuse koosolek maja fassaadi remondi küsimustes, koosolekule oodati ka arutelust huvitatud majaelanikke. LK teatas, et lisaks fassaadiküsimustele arutatakse ka juhatuse tegevust. Koosolekul arvati juhatusest välja RK ja KKning valiti liikmeks ST. Põhikirja p 6.4 järgi tuleb üldkoosoleku toimumisest ette teatada 15 päeva, selge peab olema koosoleku toimumise aeg ja koht ning põhikirja p 6.9 järgi ei saa üldkoosolekul vastu võtta otsust, millest kokkukutsumisel ei ole teatatud. Hagejatel ei olnud teada, et kavandatavat arutelu käsitletakse ühistu üldkoosolekuna, sest ei olnud välja jagatud üldkoosoleku kutseid ega päevakorda. Juhatuse arutelu toimumine lepiti kokku sama päeva pärastlõunal, samuti plaaniti arutada vaid fassaadiremondi küsimusi. Üldkoosolek kutsutakse kokku p 6.3 järgi juhatuse poolt, kuid juhatuse liikmed RK ja KK ei ole üldkoosoleku kokku kutsumises osalenud, nad ei ole kui juhatuse liikmed ka sellist soovi avaldanud. Koosoleku protokollist nähtub, et koosolekul vastuvõetud otsused ei puuduta maja fassaadi remondi küsimusi ehkki oleks pidanud. Koosolekul ei kontrollitud osalejate volitusi, ettepanekud tehti vene keeles, ei tõlgitud eesti keelde, puudus omane kord küsimuste käsitlemisel. Koosolek oli seega kokku kutsutud vastuolus MTÜS 21 lg 3 ning seega ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtta. Otsused tuleb kehtetuks tunnistada.
Hagejad paluvad (täpsustatud nõuded lk 48-49): 1) tunnistada kehtetuks LK poolt ainuisikuliselt vastuvõetud KÜ juhatuse 11.10.2004 otsuse p 2, millega LK otsustas juhatuse liikmete tegevusvaldkondade jagamise ja VV volitamise kütte- ka eetrisüsteemidega seotud tööde koordineerimiseks 2) tühistada KÜ üldkoosoleku 02.11.2004 otsus, millega KK ja RK KÜ juhatuse liikmete seast välja arvati 3) tühistada KÜ üldkoosoleku 02.11.2004 otsus, millega valiti LK KÜ juhatajaks allkirjaõigusega b-kaardil ja tema volitamiseks lepingute sõlmimiseks, ühistu arvelduskonto kasutamise, kommunaalmaksete teostamise õiguseks 4) tühistada KÜ üldkoosoleku 02.11.2004 otsus, millega otsustati valida juhatuse liikmeks ST. Kohtukulud paluvad jätta kostja kanda. Eelmenetluses tõid esile järgmised väited, vastuväited seoses kostja vastusega (lk 64-69). Seadusest ei tulene, et üldkoosolekul oleks pädevus vaadata ümber juhatuse otsuseid. Hagejad tuginevad MTÜS § 24 lg 2, § 29 lg1 ja põhikirja p-6.16. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks peab olema juhatuse liikmete häälteenamus. Juhatus oli 3- liikmeline, seega pidi otsuse vastuvõtmiseks olema 2 poolthäält. LK oli õigus eriarvamusele, mistõttu ei saanud ta ainuisikuliselt võtta vastu otsust 11.10.2004 (p 2). Sellel protokollil ei ole teiste juhatuse liikmete allkirju. Kolmandatele isikutel ei saa juhatus panna ülesandeid, nimetatu tuleneb põhikirja p 6.14.2 ja MTÜS § 28 lg 4, üldkoosoleku otsust selle kohta ei ole. Koosoleku 02.11.2004 sisu ja otsused ei vastanud väidetavale päevakorrale, sest fassaadiremondi küsimusi ei käsitletud, vaid tehti muudatusi juhatuse koosseisus, hageja arvates on kostja ise tunnistanud, et juhatuse liikmete vahetuse küsimus kerkis üles alles koosolekul. KK ei ole soovinud lahkuda juhatusest, ta soovis koosolekult ära minna seoses haigestumisega, RK soov juhatuse töös mitte osaleda oli tingitud tema kohta tehtud negatiivse iseloomuga avaldusest ja sellest tingitud hingelisest seisundist. ST ei osalenud koosolekul, teda esindas VV, kuid volituste kohta märge protokollis puudub, seega ei kontrollitud volitusi. Otsuste vastuvõtmisel ei osalenud kõik ühistu liikmed, puudu oli 4 liiget 12-st, seega osales vaid 1/3 liikmeist, mistõttu ei olnud koosolek otsustusvõimeline. Hagejate huvi juhatuse koosoleku otsuse p 2 tühistamise vastu on seotud ka huviga, et kostja hoiduks edaspidiselt sellistest rikkumistest. Kohus saab tuvastada otsuse tühisust, kui seda ei ole võimalik kehtetuks tunnistada. Mittetulundusühingu liikmel on õigus vaidlustada ka juhatuse otsuseid. Nõue toetub TsÜS § 38 lg 1, KÜS § 1 lg 2, MTÜS § 24 lg
ühistu põhikiri, RK avaldus (originaal) juhatuse liikmetele 03.11.2004, e-posti kiri Mesipuu, ühistu ja Külliki vahel 02.11.2004 koosolekuga seonduvalt, 02.11.2004 toimunud koosoleku protokoll koos osalenute nimekirjaga, LK kiri üldkoosolekule 31.10.2004, kinnistusregistri väljavõte korteriomandite omanike kohta , AKja PP seletuskiri 02.11.2004 koosoleku kohta (lk 13-37). Kostja vastuväited. Hagi ei tunnista (lk 55-56). Ei ole õigust vaidlustada juhatuse otsuseid. Juhatuse üle teostab järelvalvet üldkoosolek. Hagejad ei ole pöördunud üldkoosoleku poole selleks, et viimane teostaks järelvalvet juhatuse tegevuse üle seoses juhatuse otsusega p 2 11.10.2004. Kostja arvates ei ole hagejad põhjendanud, milliseid õigusnorme ja põhikirja sätteid on koosoleku korraldamisel ja läbiviimisel rikutud. Koosoleku toimumise ajast ja kohast oli õigeaegselt teatatud kõigile ühistu liikmeile, mida kinnitab asjaolu, et 9 liiget 12-st olid kohal, sh ka hagejad. Selle kohta on võetud allkirjad. Asjaolu, et KK lahkus koosolekult, ei mõjuta koosoleku kvoorumit ja ei anna alust koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Enne üldkoosoleku läbiviimist tekkis ühistus ebaterve õhkkond. RK palus end koosolekul ise vabastada juhatusest, KK lahkus ise koosolekult, avaldades soovi mitte osaleda juhatuse töös, mistõttu arvati nad juhatusest välja ja arvati juhatusse S. T . Koosolekul tegutsesid osavõtjad kooskõlas seaduse ja põhikirjaga. Koosoleku otsus registreeriti registris, muudatused juhatuses kanti registrisse. Eelmenetluses tõi esile järgmised väited, vastuväited (lk 93-98). 11.08.2004 kutsus K. Männasoo kokku erakorralise koosoleku, mille päevakorras oli juhatuse koosseisu muutmine. Koosoleku päeval said ühistu liikmed KM kirja, milles sooviti uueks juhatuse liikmeks ST. 28.09.04 toimus ühistu koosolek, kus tõusetus küsimus K. Männasoo väljaarvamisest. 28.09.2004 valis koosolek uued juhatuse liikmed: R K , L K , K K Uus juhatus tuli kokku 30.09.2004, koosoleku protokoll sai valmis 04.10.04, tegemist oli nõupidamisega, kus pakuti välja, et jagada kohustused juhatuse liikmete vahel. 07.10.2004 sai LK ja RK -postiga kirja K. K 30.09.2004 koosoleku kohta. Põhikirja p 6.19 järgi jõustub juhatuse otsus 10 päeval alates päevast, mil oli vastuvõetud isikliku allkirjaga või teatatud kõigile ühistu liikmetele kirja saatmise teel. 11.10.2004 ei olnud juhatuse 30.09.2004 toimunud koosoleku protokoll veel valmis. 15.10.2004 kinnitas äriregister LK volitusi ja andmed kanti registrisse. Pank kinnitas, et dokumendid olid vormistatud õigesti. 02.11.2004 toimus üldkoosolek, mille käigus tõstatas LK küsimuse koosoleku staatusest. Koosolekul oli 9 liiget 12-st. 02.11.2004 toimus koosolek sama päevakorraga, mis 28.09.2004 ja otsustati samu küsimusi. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: teade ühistu liikmetele 11.08 toimuva koosoleku kohta, mille päevakorras oli juhatuse koosseisu muutmine, selle koosoleku protokolli, juhatuse 19.08.04 kirja LK, korteriomanike kiri 07.09.2004 juhatusele eesti ja vene keeles, e-posti teel tehtud kirjavahetuse remonditööde kohta, hagejate avaldus 06.09.2004 M. D 14.09.2004 toimuva erakorralise koosoleku kohta, 28.09.2004 toimunud erakorralise üldkoosoleku protokoll, protokolli lisa sellel koosolekul osalenute nimekirja kohta, juhatuse 11.10.2004 koosoleku protokoll, millel LK allkiri, aga puudu KK kui protokollija allkiri, RK03.11.2004 avaldus juhatusele ja liikmetele, pangadokumendid, 17.10.2004 juhatuse koosoleku protokolli koopia, millele ei ole allkirju, 28.09.2004
juhatuse koosoleku protokolli ning 11.10.2004 juhatuse koosoleku protokolli, millel on K. K RK ning LK allkiri ning mittenõustumine dokumendiga, 24.10.2004 juhatuse koosoleku protokoll, LK protestikiri korteriomanikele ning R kiri, ning LK kiri 31.10.2004 (venekeelne) üldkoosolekule, kolme korteriomaniku volikirjad nende esindamiseks ajavahemikul 25.08.2004-25.08.2005 ja 10.09.2004-10.068.2005, 02.11.2004.a. ühistu üldkoosoleku protokoll (lk 99-153). Kohtu põhjendused. Vaidlust ei ole selles et KÜ-s on 12 liiget ja et hagejad RK, KM, KK on KÜ liikmed ja seda, et 11.10.2004 olid RK ja KK koos LK ühistu juhatuse liikmed. KÜ üldkoosolekul 02.11.2004 vastuvõetud otsuste kehtivusest. Vaidlust ei olnud selles, et 02.11.2004 võeti üldkoosolekul vastu järgmised otsused: 1) arvati välja KK ja RK KÜ juhatuse liikmete seast 2) valiti KÜ juhatajaks allkirjaõigusega b-kaardil LK 3) valiti uus juhatuse liige ST Kooskõlas KÜS § 1 lg 2 kohaldatakse korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seadust. MTÜS § 20 lg 5 järgi peab juhatus ette teatama üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. KÜ põhikirja p 6.4 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumist pannakse välja trepikojas. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Vastavalt MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid ning lg 3 järgi kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. MTÜS § 24 lg 1 alusel võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Kostja poolt kohtule esitatud ja ülalpool kirjeldavas osas nimetatud tõenditest nähtub küll asjaolu, et ühistu liikmeid on kutsutud 11.08 toimunud koosolekule, peetud on koosolek 14.09.04, 28.09.2004 ja 02.11.2004, et peetud on kirjavahetust juhatuse ning ühistu liikmete vahel, et on esitatud erinevaid avaldusi, peetud juhatuse koosolekuid, ent nendest tõenditest ei nähtu, et ühistu juhatus oleks teavitanud kooskõlas põhikirja p 6.4 kõiki ühistu liikmeid teatega trepikojas vähemalt 15 päeva enne 02.11.2004 toimunud üldkoosolekut, et selline üldkoosolek üldse toimub, selle koosoleku toimumise aeg ja koht ning milline on selle koosoleku päevakord. Hagejad sellist asjaolu eitavad. Ka ei nähtu 02.11.2004 toimunud üldkoosoleku protokollist, et vastav teade oleks olnud avaldatud trepikojas. Protokolli kohaselt oli kohal 9 korteriomanikku 12-st, mis ei kinnita aga asjaolu, et kõiki liikmeid oleks teavitatud põhikirjas sätestatud korras ja ajal üldkoosoleku toimumise asjast, kohast, päevakorrast. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et kõiki korteriomanikke oleks teavitatud põhikirja p 6.4 sätestatud korras ja ajal üldkoosoleku toimumise asjast, kohast, päevakorrast ning kohal ei olnud kõiki liikmeid, ei olnud üldkoosolek vastavalt MTÜS § 21 lg 1 ja 3 õigustatud otsuseid vastu võtma ja seetõttu on kohtul õigus kooskõlas MTÜS § 24 lg 1 tunnistada
hagejate kui ühistu liikmete avalduse alusel 02.11.2004 vastuvõetud otsused kehtetuks. Avaldus kohtule on esitatud 05.01.2005, seega seaduses sätestatud 3-kuulise tähtaja jooksul arvates otsuste vastuvõtmisest. Hagejate poolt kohtule esitatud A. K ja P. P seletuskirjad, et nad ei teadnud 02.11.2004 toimuvast koosolekust, ei oma käesoleva asja lahendamisel tõenduslikku tähendust, kuivõrd tõendamata on kostjal asjaolu, et koosoleku kokkukutsumise korda oleks põhikirja kohaselt järgitud. Kostja väide, et tegemist oli justkui sama koosolekuga, mis oli 28.09, ei oma asjas tähtsust, sest 02.11.2004 üldkoosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud. Eeltoodu tõttu tuleb tunnistada kehtetuks 02.11.2004 KÜ üldkoosolekul vastuvõetud otsused, millega KKj a RK arvati KÜ juhatuse liikmete seast välja, samuti millega valiti LKKÜ juhatajaks allkirjaõigusega b-kaardil ja tema volitamiseks lepingute sõlmimiseks, ühistu arvelduskonto kasutamise, kommunaalmaksete teostamise õiguseks ja millega otsustati valida juhatuse liikmeks ST. Mis puutub kostja vastuväitesse, et äriregistris tehti kanne 02.11.2004 vastuvõetud otsuste alusel, siis nimetatu ei oma tähendust otsuste kehtivusele, kuivõrd juhatuse liikmete kohta tehtud kanne ei ole õigustloova tähendusega ühistu liikmete ja juhatuse vahelistes suhtes. Nimetatu omab tähendust ühistu ja kolmandate heausksete isikute vahelistes õigustoimingutes. Ka ei oma tähendust, kuidas suhtus pank märgitud dokumentidele, sest nimetatu ei saa kinnitada otsuste kehtivust. Õige on kostja vastuväide, et osade liikmete lahkumine koosolekult ei saa mõjutada otsuste kehtivust, ent tegelikult ei ole otsused kehtivad selle tõttu, et rikutud oli üldkoosoleku kokkukutsumiseks põhikirjas sätestatud korda ning koosolek ei saanud selle tõttu otsuseid vastu võtta. KÜ juhatuse 11.01.2004 otsuste kehtivusest. MTÜS § 24 lg 1 alusel võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest ning lg 2 kohaselt võib lg 1 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 31 lg 1 järgi on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mittetulundusühingute seaduses ega korteriühistuseaduses ei ole sätestatud, et ühistu organiks ei ole juhatus. Ka KÜ põhikirjast p 6.1 sätestab, et juhatus ja üldkoosolek on ühistu juhtorganiteks. Eeltoodust tulenevalt on hagejatel kui ühistu liikmeil õigus nõuda seadusest tulenevalt juhatuse kui mittetulundusühingu organi otsuse kehtetuks tunnistamist ning õige ei ole kostja väide, et juhatuse otsuste üle teostab kontrolli vaid üksnes üldoosolek ning hagejal ei ole õigust juhatuse otsuseid vaidlustada. Asjaolu, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse otsuste tühistamine vastavalt p 6.2.8, ei tähenda ega võta ühistu liikmeilt õigust nõuda kohtu kaudu MTÜS § 24 lg 1, 2 järgi juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist. Poolte poolt on kohtule esitatud kaks 11.10.2004 juhatuse koosoleku protokolli, millest ühel on RK ja KK allkiri ning LK allkiri koos märkustega sisu kohta, ja teine 11.10.2004 koosoleku protokoll, millel on LK ja korteriomanike allkiri, KK kui protokollija allkiri puudub. Esimese protokolli kohaselt on arutatud R saadetavat kirja seoses fassaadi renoveerimisega ning lepingust tulenevate sanktsioonide rakendamisega R suhtes ja millise kirja sisu arutati ning lepiti kokku, et Riina annab kirja edasi. Samuti konstateeriti fakti korterite liigsest soojusest ja suurtest küttearvetest ning et Riina kutsub uurima asjatundja küttesüsteemi töid tegevast firmast. Samuti arutati, et Külliki koostab oktoobris dokumendipaketi K
renoveerimistaotluse jaoks ning lisaks teavitas L , et ta on muutnud 28.09 toimunud juhatuse koosoleku protokolli 6 korteriomaniku soovil põhjusel, et tööd oleks jaotatud nagu muudetud protokollis kirjas, mida aga ei nõustunud muutma Külliki ja Riina. Teisest protokollist (millele ei ole KK kui protokollija allkirja) nähtub, et päevakorras oli juhatuse tegevuse algseisu fikseerimine, uue juhatuse tegevuse planeerimine ning selle protokolli järgi on otsustatud usaldada VVle küttesüsteemi reguleerimine, ühekordsete sh avariiliste tööde koordineerimine, tehnilise kontrolli vastuvõtmine jm. Võrreldes kahte protokolli nähtub, et tegemist on erinevate koosolekute protokollidega, kuivõrd kajastavad erinevaid teemasid ja otsustusi. MTÜS § 29 lg 1 järgi võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui sellel koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmeist ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Põhikirja p 6.16 järgi võetakse juhatuse otsused vastu häälteenamusega ja kõik eriarvamused protokollitakse, juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed. Põhikirja p 6.1 järgi on ühistu juhatus valitud ühe-kuni kolmeliikmeline. Vaidlust ei olnud selles, et 11.10.2004 oli juhatus kolmeliikmeline. Seega pidi juhatuse otsuse vastuvõtmiseks olema vähemalt 2 poolthäält. Vaidlusalusest protokollist, millele protokollija KK ei ole alla kirjutanud nähtub, et kõik juhatuse liikmed on justkui kohal olnud, ent otsuste vastuvõtmisel ei nähtu, kuidas on liikmed hääletanud, kas oli eriarvamusi, samuti ei ole sellele protokollile alla kirjutanud teine koosolekul osalenud juhatuse liige RK. Hagejad eitavad selliste otsuste, mis kajastuvad vaidlusalusel 11.10.2004 koosoleku protokollis, vastuvõtmist ja seda enam selliste otsuste ühehäälset vastuvõtmist. Vastupidiselt vaidlusalusele protokollile, on 11.10.2004 juhatuse protokollile (tlk 18), milles kajastatakse R saadetavat kirja, Kredexi toetust, küttesüsteemi muresid ja 28.09.2004 juhatuse koosoleku protokolli parandamist, alla kirjutanud kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed ja sinna on kantud ühe juhatuse liikme, LK eriarvamus. Hinnates märgitud protokolle omavahel, leiab kohus, et see 11.10.2004 toimunud juhatuse koosolek, mille protokollil on korteriomanike allkirjad, LK allkiri ja ei ole protokollija KK allkirja ja millisel koosolekul on otsustatud V. V anda teatud tööd teha, ei olnud pädev vastu võtma otsust, kuivõrd protokollist ei nähtu, et otsus oleks tehtud juhatuse liikmete häälteenamusega. Nimetatud põhjusel ei vasta mainitud juhatuse 11.04.2004 otsus MTÜS § 29 lg 1, 2 ja põhikirja p 6.16 sätestatule ning otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Kostja viited sellele, et ühel või teisel juhul ei olnud veel varasem juhatuse (30.09) otsus valmis, ei oma vaidluses tähtsust, samuti ei oma tähtsust vaidluse lahendamisel, milline õhkkond oli juhatuses liikmete vahel ning ühistu liikmete vahel. Mis puutub hagejate väitesse, et juhatuse pädevusse antud ülesandeid ei saa anda üle kolmandatele isikutele ja seetõttu on otsus V. V tööde andmise kohta olemuslikult põhikirjaga vastuolus, siis on nimetatud väide iseenesest pädevuse jagamise seisukohast õige, küll aga ei tähenda nimetatu, et juhatusel puuduks õigus sõlmida töölepinguid ja muid lepinguid ning kasutada kolmandate isikute abi juhatuse pädevusse antud tööde täitmisel. Vastasel korral ei saaks juhatus teostada juhtimisõigust ja -kohustust ning teha õigustoiminguid, milleks tal MTÜS § 27 lg 1 järgi õigus on. Vaidlustatud juhatuse otsus V. V antud tööde kohta ei ole oma olemuselt juhatuse pädevuse jagamise küsimuse ega juhatuse liikmete töö ümberjagamise küsimus, mistõttu ei ole kohtu arvates otsus sisult vastuolus põhikirja p 6.14 p 2 sätestatuga, küll aga on mainitud otsus vastuolus põhikirja p 6.16 sätestatuga varemnimetatud motiividel.
Hagi kuulub rahuldamisele ülalmärgitud motiividel ning kohtul puudub vajadus anda hinnang teistele poolte poolt esitatud tõenditele. TsMS RakS § 3 järgi rakendatakse kohtukulude kindlaksmääramisele ja jaotamisel enne 01.11.2006 esitatud asjades kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Hagejad tasusid hagi esitamisel riigilõivu 240 krooni /60 krooni igalt, so 4 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudelt/. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb kostjalt välja mõista hagejate kasuks tasutud riigilõivu eest 240 krooni igale hagejale vastavalt 80 krooni. Õigusabikulude taotlus hagejad ei esitanud.
M. Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.