2-03-180/3 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

pärandijätja testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, sest kannatas raskete ja püsivate psüühikahäirete all. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohtu 16.09.2005 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 20 000 kr. õigusabikulu. Otsuse motiividel ei ole tunnistajate ütlustega leidnud piisavalt tõendamist, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Tunnistajate ütlustest ei järeldu üheselt testaatori otsusevõimetus, seega ka tema psüühiline seisund konkreetselt testamendi tegemise hetkel. Tunnistajate M. M., M. U. ja E. T. ütlustest ilmneb küll teatud käitumisjuhtumeid, kuid osaliselt on sel mingi konkreetne põhjus, (nagu palju kasse akna all, häiris veekraani müra jms.), ning see ainuüksi ei anna alust järeldada testaatori otsusevõimetust testamendi tegemise ajal. Tunnistaja E. T. ütluste kohaselt siis, kui testaatori hoog üle läks, „elas rahulikult edasi“. Tunnistajate D. A., S. J. ja K. S. ütluste kohaselt oli testaator tugeva iseloomuga, oma arvamusega, kergelt ärrituv ja tujukas. Testaatori sugulased D. A., S. J. ja A. A. ei olnud teadlikud tema psüühikaprobleemidest. D. A. ja S. J. ütluste kohaselt teadis kogu suguvõsa, et testaator oli terve ja tahtis oma vara kostjale jätta, millest järeldub, et testamendiga fikseeritud soov oli tal kujunenud juba varasemalt. Testaatoril oli kaks korda nädalas abiks hooldaja ja hageja seletuste kohaselt omas ka tema testaatoriga tihedamat kontakti; seega on ebatõenäoline, et hagiavalduses kirjeldatud testaatori käitumise tõttu ei tehtud pöördumist professionaalse abi saamiseks. Kohtule ei esitatud ühtegi testaatori haiguslugu. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole piisava objektiivse ja professionaalse meditsiinilise tõestusmaterjali puudumisel võimalik tsiviiltoimikus oleva materjali põhjal postuumselt anda arvamust testaatori võime kohta saada aru oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Testaatori otsusevõimet ja tema tahet on testamendi tõestamisel kontrollinud notar, kes on tuvastanud, et testamendi tegemise ajal oli testaator teo- ja otsusevõimeline ning testament vastab tema tahtele. Hagi on esitatud 11.04.2003. Vastavalt PärS §-le 94 lg.1 võib testamenti või selle osa vaidlustada alles pärast testaatori surma. Arvestades töö mahtu ja keerukust on õigusabikulu suurus põhjendatud ja vajalik. Hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastus Apellatsioonkaebuses palub hageja linnakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kaebuse põhjendustel tegi hageja testaatori ülesandel 11 aastat tööd viimase õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja testaator lubas selle eest talle maksta hüvitust. Seetõttu pöördus hageja ka käesoleva hagiga kohtusse. Testaatoril olid oma eluajal luulumõtted, märatsus ja lõhkumishood, agressiivsus majaelanike suhtes ja suure tõenäosusega süütas ise oma korteri, mille tagajärjel saadud põletushaavadesse ta ka suri. Linnakohus ei ole sellekohaseid hageja tõendeid, sealhulgas hageja seletusi, hinnanud, ning otsuses viidatud tõendeid hindas ebaõigesti. Ebaõige on järeldus, nagu ei oleks testaatori käitumishäirete tõttu pöördutud professionaalse abi saamiseks. Kohus ei käsitlenud ka hageja väiteid kostja tõendite, seejuures kostja enda seletuse ja tema abikaasa ütluste, ebausaldusväärsusest. Ekspert sisuliselt keeldus ekspertiisi tegemisest; sellisel juhul pidanuks ta koostama mitte ekspertiisiakti, vaid ekspertiisist keeldumise akti. Kui ka ekspert oleks andnud arvamuse testaatoril testamendi tegemise ajal otsusevõime olemasolu kohta, ei oleks see veel piisav alus hagi rahuldamata jätmiseks. Kuna antud asjas ei saa ekspertarvamusele tugineda, tulnuks lähtuda mõnevõrra enam teistest tõenditest ja rahuldama hageja taotlused tõendite osas. Viimasega on eiratud 2(4)

õigusemõistmise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Kohus käsitas ebaõigesti notari tegevust. Testaator ei pruukinud testamendi tegemise hetkel näida notarile otsusevõimetuna, kuigi ta seda tegelikult oli. Otsuses ei ole võetud seisukohta aegumise suhtes. Hagi ei olnud aegunud. Kostja esindaja töö ei olnud niivõrd mahukas ja keeruline, et õigustada 20 000 kr. õigusabikulu väljamõistmist. Kohus jättis kohaldamata hagi õigusliku alusena näidatud materiaalõigusnormid. Kostja oma vastuses palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellant kaebuse rahuldada, vastustaja ja tema esindaja - rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Linnakohus on kogutud tõendeid õigesti hinnanud kogumis ja on põhjendanud oma järeldust selles, et testaatori otsusevõimetus testamendi tegemise ajal ei ole tõendatud. Sisuliselt väidab hageja, et testaator põdes vaimuhaigust või oli nõrgamõistuslik, mis takistas teda kestvalt, seejuures testamendi tegemise ajal, aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Tõendeid kogumis hinnates on kohus tulnud selles suhtes eitavale järeldusele, pidades hageja seletustes ja tunnistajate M M., M. U. ja E. T. ütlustes nähtuvaid testaatori käitumishäireid seletatavaks tema kõrge ea, iseloomuomaduste ja kerge ärrituvusega, ja tõendite hindamisel arvestanud ka asjaoludega, et testaator ei ole psühhiaatrilisel ravil viibinud ning tema otsusevõimet testamendi tegemise ajal hindas oma ametikohustuste tõttu ka notar. Sellega on kohus ka hageja tõenditele hinnangu andnud. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Seetõttu on testamendi kehtetuse vaidluses (otsustusvõimetuse motiivil) mitteasjakohased hageja väited, mille kohaselt tahtis testaator tegelikult pärandada oma vara talle kui testaatorile lähedasele isikule, samuti kui väidetav testaatori lubadus tasuda talle osutatud abi eest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel. Seega on apellatsioonkaebuse vastav põhjendus alusetu. Sellise hagi puhul ei oma tähtsust ka poolte omavahelised suhted ja nende suhted testaatoriga viimase eluajal ja teiste sugulastega, mistõttu linnakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja taotlused sellekohaste tõendite väljanõudmiseks. Kohtupsühhiaatriaekspert on sedastanud, et testaator ei olnud kunagi Tallinna psühhiaatriakliinikus psühhiaatrilist abi saanud ega taotlenud, ning objektiivse ja professionaalse meditsiinilise tõendusmaterjali puudumisel ei ole tsiviiltoimiku materjalide põhja postuumselt võimalik anda ekspertarvamust küsimusele, kas testaator sai testamendi tegemise ajal aru oma teo tähendusest ja suutis seda juhtida. Õige on kaebuse väide, et sisuliselt keeldus ekspert arvamuse andmisest, samuti see, et eksperdi arvamusel ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kuid see ei tähenda, et kohus peaks vastu võtma asjasse mittepuutuvaid tõendeid või et vastava taotluse rahuldamata 3(4)