Eesistuja Ülle Jänes, Reet Allikvere ja Valdo Lips
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
OÜ V (likvideerimisel) hagi P AS ja T vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Linnakohtu 01.04.2005 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ V (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. jaanuar 2006. a, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ V esindajad R. V. ja adv K. A., kostja P AS esindaja Ü. M., kostja T esindaja A. A., kolmanda isiku AS I. esindaja A. K.
RESOLUTSIOON
Tallinna Linnakohtu 01.04.2005 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ V (likvideerimisel) esitas 23.09.2004 Tallinna Linnakohtule hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ilmus 06.02.2004 P R. N. kirjutis „Ajakirjal Ehituskaar klientide petmise kahtlus“ (tl 10-11) ning sama teemaline lõik 18.02.2004 ETV saates Pealtnägija (tekst tl 165-168), millega kahjustati hageja majandustegevust. Kirjutises ja saates väideti, et ajakiri Ehituskaar petab oma kliente, näidates tiraaži tegelikust kuni mitu korda suuremana, meelitades reklaamikliente tiraažiga 4000. Hageja palus P AS-ilt välja mõista kahju hüvitamiseks 100 000 krooni ja T-lt 300 000 krooni. 15.03.2005 toimunud kohtuistungil vähendas hageja nõuet 389 522 kroonile, paludes P AS-ilt välja mõista 94 761 krooni ja T-lt 294 761 krooni. Kahjutasu arvestuslikuks aluseks on hageja netokäibe vähenemine 393 085 krooni, s.o summa, mis jäi hagejal reklaamitellimustelt saamata (arvutused tl 119). Nimetatud summast arvas hageja maha 3563 krooni kui säästetud kulu.
2.Hagi põhjenduste kohaselt kirjastas hageja ajakirja Ehituskaar ja infoväljaannet Meie Korteriühistu. Kostjad, tuginedes hageja endise töötaja P. R. poolt esitatud kontrollimata andmetele, avaldasid hageja kohta negatiivset ja tegelikkusele mittevastavat teavet, väites et ajakiri Ehituskaar petab oma kliente, näidates tiraaži (trükiarvu) tegelikust kordades suuremana. Hageja arvates kaotasid eelnimetatud väljaanded seetõttu tellijate usalduse, mille tulemusena hageja majandustegevus seiskus ning alustada tuli likvideerimismenetlust. Nimetatud andmete avaldamine oli hageja majandustegevusse sekkumine. Nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 6. Ühtlasi rikkusid kostjad Eesti ajakirjanduseetika koodeksit (VÕS § 25 mõttes tava).
3.11.01.2005 täiendavas hagiavalduses selgitas hageja, et kahju suurust ei saa seostada üksnes vaidlusaluse ajakirja väljaandmisega ja sellest saadava tuluga. Kostjate tegevus halvas kogu hageja tegevuse. 393 085 krooni osas seisneb nõue 2004. a väljaannete reklaamist saamata jäänud tulul. Sellele lisandub võlg tellijatele 57 500 krooni. Hageja ei ole kunagi väitnud, et ajakirja Ehituskaar tiraaž on 4000. Hageja hinnangul oli reaalne, et ajakirja Ehituskaar lugejaskond oli 28 000 inimest, sest ajakirja külastatavus internetis oli kõrge. Ka jagati 100 ajakirja tasuta kõrgkoolidele. Kostjate vastuväited
4.Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata. P AS kontrollis hageja kohta avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega. Reklaamitellijate eksitamine leidis aset. Kahju olemasolu ning selle põhjuslik seos hageja poolt väidetavate asjaoludega ei ole tõendatud. 2004. a ajakirja tiraaž ja eelduslikult ka tellijate arv hoopis suurenes. Samuti on kostja arvetes 2004. a 7 kuu tulu võrreldes 2003. a sama perioodiga suurenenud. Suurenenud on ka käive. Kostja arvates ei ole võimalik, et ajakirja lugejate arv on 28 000 inimest, sest ajakirja realiseeritud eksemplaride hulk ei ole suurem kui 800 eksemplari.
5.Kostja T arvates ei saa VÕS § 1045 lg 1 p 6 tõlgendada hageja poolt osundatud viisil, et ajakirjanduse poolt ettevõtjaga seonduva käsitlemine oleks automaatselt õigusvastane (seega keelatud), sest osundatud sätte eesmärgiks ei saa olla ajakirjandusvabaduse piiramine. Hageja seaduslik esindaja väitis ise telesaates, et manipuleerimine tellija ja tiraažiga toimub üleüldiselt ning eranditult kõik väljaanded on sunnitud võltsima. Sellega esitas hageja ise andmed oma majandustegevuse kohta. Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei ole kostja arvates käsitletav VÕS § 25 mõttes tavana. Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei reguleeri võlasuhteid. Hageja seaduslikule esindajale anti samas telesaates võimalus oma seisukohta selgitada, millega tagati ringhäälinguseaduse § 8 osundatud vastulause esitamise õigus. Samuti on tõendamata kahju ja põhjusliku seose olemasolu. Hageja käive võrreldes 2004. a I poolaastal 2003. a I poolaastaga oluliselt ei vähenenud. 2003. a I poolaasta realiseerimise netokäive oli 296 769 krooni ning hageja poolt esitatud 2004. a I poolaasta realiseerimise netokäive 289 134 krooni. Hageja kahjumi põhjustas kostja arvates kulude suurenemine. Kolmanda isiku seisukoht
6.23.11.2004 kohtumäärusega kaasati protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel AS I., kes toetas kostjate seisukohti. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
7.Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõue ei ole piisavalt tõendatud ja põhjendatud. Vaidlusaluse tiraaži ja lugejaskonna arvu tuvastamiseks võttis kohus aluseks 2003. a andmed, kuna viidatud telesaade Pealtnägija toimus 18.02.2004 ning R. N. kirjutis „Ajakirjal Ehituskaar klientide petmise kahtlus“ ilmus P-s 06.02.2004.
8.Vaidlusaluse telesaate salvestusest nähtuvalt võimaldati oma seisukohta avaldada nii hageja endisel töötajal P. R. kui OÜ V seaduslikul esindajal R. V. P. R. väitis, et ajakirja Ehituskaar tiraaži suuruseks, mida ta klientidele reklaamimüügil teatas, oli 4000, kusjuures tegelikuks tiraažiks oli hiljem selgunud andmete järgi vaid 1000. Viimast kinnitas telesaates ka hageja seaduslik esindaja. Lugejaskonna arv oli P. R. andmetel 28 000 ja R. V. andmetel 22 000. Nimetatud andmeid kasutati telesaates kui näidet, et reklaamitellijaid eksitatakse. Saatejuht seadis seega põhjendatult kahtluse alla hageja poolt väidetud lugejaskonna arvu. Väidetust väiksemat müügiarvu kinnitasid ka trükikojast saadud andmed ning see nähtub ka AS Lehepunkt tagastusarvetest 2003. a tagastatud ajakirjade kohta. Telesaates tõdes hageja esindaja R. V. ka ise, et eranditult kõik väljaanded on sunnitud natuke võltsima ja möönis, et tema töötajad võisid klientidele ajakirja tiraaži tegelikust suuremana näidata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg 2 sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Hageja töötajate sisesuhted (kelle süül tiraažiga manipuleeriti) ei oma antud asjas määravat tähtsust, sest hagejaks on OÜ V.
9.Kohtule esitatud andmetes ja ajakirja lühitutvustuses (tl 143) on hageja lugejaskonna arvuna näidatud 28 000. Kohus leidis, et ajakirja kodulehekülje või internetiväljaande külastusi ei saa lugejaskonna määramisel arvestada, sest seal avaldatu ei ole samastatav paberkandjal avaldatuga. Seetõttu ei ole eelnimetatud arv reklaamitellijate suhtes lugejate arvuks. Interneti vahendusel avaldatud reklaam ei kattunud paberkandjal avaldatuga. Esitatud tõenditest järelduvalt müüdi reklaami klientidele reklaamipinnana ajakirjas avaldamiseks (tl 21 ja 23), leppides kokku, millisel lehel või lehepoolel reklaam avaldatakse. Lugejaskond on väljakujunenud mõiste, sõltudes väljaande trükiarvust. Ajakirjade Kirjastuse arvamuses toodud lugejate arvu ja tiraaži suhe näitab, et erialaajakirja Auto Bild puhul oli see 2,1, kodu ja naisteajakirjadel aga oluliselt suurem 3,6 - 4,8 (tl 142). Ajakirja Ehituskaar väidetav suhtarv on seega 22 või 28 ning Ajakirjade Kirjastuse poolt näidatust liialt erinev, et olla usutav. Seda isegi juhul kui 100 numbrit kõrgkoolidele jagati.
10.Linnakohus jõudis järeldusele, et asjas on tõendatud ajakirja Ehituskaar reklaamitellijate eksitamine, mistõttu hageja kohta avaldatud andmed olid lõppjäreldustes õiged. Telesaates Pealtnägija kõrvutati P. R. poolt esitatud andmeid hageja seadusliku esindaja seletustega ning trükikoja andmetega. Kirjutise puhul kasutati lisaks eeltoodule AS Paroc müügiinsener T. P., AS Merx juhatuse liiget P. T., ajakirja Ehitaja peatoimetajat I. P. ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuhi ülesandeid täitvat T. K. Allika kontrollimine oli seega piisav. Kirjutises „Ajakirjal Ehituskaar klientide petmise kahtlus“ väidetakse, et ajakiri meelitab reklaamikliente tiraažiga 4000, samas olevat tegelik tiraaž vaid 1000. Samas osundatakse kirjutises ka hageja seadusliku esindaja andmetele, mille järgi ajakirja tiraaž on 1000 – 10 000 vahel (Avaliku Sõna Nõukogule andis R. V. teistsuguseid andmeid, tiraaži 1000 ta ei maininud). Kohtu hinnangul ei ole oluline, kas reklaamitellijat eksitati lugejaskonna arvu või tiraažiga, oluline on eksitamise fakt.
11.Varalise kahju suuruse arvutamiseks kasutakse diferentsihüpoteesi, mis tuleneb VÕS § 127 toodud kahju hüvitamise eesmärgist, rajanedes eeldusel, et deliktiliselt tekitatud kahju kujutab endast vahet isiku tegeliku varalise olukorra ja selle olukorra vahel, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Nimetatud sätte lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,
ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantud mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sama sätte lõike 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Sellisena esitas hageja ka oma lõpliku nõude. Hageja samastas saamata jäänud tulu netokäibe vähenemisega, mis ei vasta VÕS § 128 lg 4 toodud tulu mõistele.
12.Hageja kasumiaruannetest järelduvalt olid kulutused 2004. a I poolaastal võrreldes 2003. a sama perioodiga oluliselt suurenenud (näiteks ületas 2004. a I poolaasta juhtkonna palgakulu koos sotsiaalmaksuga sama perioodi müügitulu). Asjaolu, et P. R.-le kuuluv äriühing hakkas kirjastama väljaannet, mis oli hageja väljaandega Meie Korteriühistu analoogiline, kasutades selleks hageja andmebaasi, hageja väidetut ei tõenda. Reklaamitellijate arvu ja reklaami mahu vähenemist seoses vaidlusaluse telesaate ja kirjutisega on hageja tõendanud MGI Marketing ja Ecwador Reklaam kirjaga, kus reklaamitellimus tühistati. Tühistamine toimus mõlemal juhul pärast kirjutise avaldamist ja ühel juhul pärast telesaadet. Ajakirja Ehituskaar reklaamikäibe vähenemine kajastub hageja poolt esitatud raamatupidamisdokumentides ning selle seos arvestades telesaate vaadatavust ja P mainet, on siiski järeldatav. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kahju ja selle põhjusliku seose tuvastamine eeldab antud asja kontekstis selle deliktipõhist teket, mis antud juhul tõendamist ei leidnud. Tõenditest nähtuvalt oli hageja majandustegevuse seiskumine seotud muude oluliste põhjustega.
13.Kohus ei arvestanud tunnistajate K. P. ja T. M. ütlusi, kuna need ei olnud usaldusväärsed, sest olid vastuolus teiste tõenditega. Avaliku Sõna Nõukogu otsused on dokumentaalsed tõendid, kuid ei ole ainumääravad ning õiguslikes hinnangutes kohtu jaoks siduvad. Avaliku Sõna Nõukogu otsus, mille viimane seoses P-s avaldatud kirjutisega vastu võttis, põhines andmetel, kus hageja tegelikku tiraaži varjas. Otsuses, mis seoses telesaatega langetati, märgitakse, et tiraaži ülejääkide hävitamise teema ajakirja Ehituskaar ei puuduta. Kohus eeltoodut ei jaga, sest arvestades müügijääki, oli probleem ka hageja suhtes olemas. Ülejäänud tõendeid hindab kohus kogumis usaldusväärseks, kuid piisava võrdlusmaterjali puudumisel siiski väheoluliseks. Samuti tavaõiguse käsitlemist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista P AS-ilt välja kahju hüvitamiseks 94 761 krooni ja T-lt 294 761 krooni. Kaebuse kohaselt rikkus kohus oluliselt protsessinorme (TsMS § 227 lg 1 ja § 231 lg 4) ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme. Kohtu järeldused on ebaõiged ja põhjendamata. Kaevatav otsus on olulises osas motiveerimata. Kohtu järeldused rajanevad valikulistel ja esmast tähtsust mitteomavatel asjaoludel ja tõenditel. Ühtede tõendite teistele eelistamist kohus ei põhjendanud.
15.Hageja peab tegelikkusele mittevastavaks väidet nagu petaks ajakiri Ehituskaar oma reklaamikliente, väites, et tiraaž on 4000, kuid tegelikult on 1000, ja see on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Selle väite tõendamise kohustus lasub VÕS § 1047 lg 2 alusel kostjatel, kuid kostjad ei ole seda tõendanud. Hageja soovis tõendada tegelikkusele mittevastava teabe avaldamist tunnistajate M. T. ja L. S. ütlustega, kuid kohus jättis hageja taotluse põhjendamatult rahuldamata. Kohus ei põhjendanud, miks on tiraaži tuvastamisel aluseks võetud 2003. a andmed. Ajakirja Ehituskaar kirjastatakse alates 1994. a ja erinevatel aastatel on selle tiraaž ulatunud 1000 – 10 000. Kohus ei põhjendanud, mida kogumina hinnates ta jõudis järeldusele, et reklaamitellijate eksitamine on aset leidnud. Kohus ei
arvestanud, et telesaade on monteeritud ja saatest on välja jäetud R. V. väited, mis kahjustasid saate autorite suundumust ja P. R. valeandmete esitamise motiivide kohta öeldud informatsioon. Kostja ei teatanud R. V.-le enne intervjuud käsitletavast probleemist. Ka kohtuistungil kinnitas T, et R. V. intervjuud ei näidatud vaatajatele täies ulatuses. Kostja ei suutnud selgitada, millisel viisil ta kontrollis P. R. poolt teatavaks tehtud asjaolusid ega tõendanud VÕS § 1047 lg 2 mõttes, et telesaates väidetu vastab tegelikkusele ja seega ka VÕS § 1050 lg 1 mõttes oma süü puudumist. Ainuüksi isikute nimede mainimisest artiklis ei piisa avaldatu tegelikkusele vastavuse tõendamiseks.
16.Kohus ei põhjendanud, miks ei tohiks lugejaskonna arvu määrata paberkandjal lugejate ja veebilehe külastajate arvu põhjal. Apellandil on õigus oma lugejaskonda määrata kõikide avaldamiskohtade põhjal. Otsusest ei selgu, millega on tõendatud reklaamitellijate eksitamine ja milles see väljendus. Kuna tõendamist ei leidnud, et reklaamitellijatele esitati ajakirja tiraažiks 4000 eksemplari, tuleb pidada tuvastatuks, et kostjad esitasid avalikkusele hageja majandustegevuse kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mis on õigusvastane tegevus. R. V. esitas Avaliku Sõna Nõukogule informatsiooni, et ajakirja tiraaž on muuhulgas ka 1000 eksemplari (tl 10). Sellest tulenevalt on põhjendamata ja alusetu kohtu väide, et R. V. eksitas Avaliku Sõna Nõukogu ja varjas tiraaži.
17.Hageja esitas nii hagiavalduses kui täiendavas seletuses piisavad põhjendused kahju olemuse ja suuruse kohta, kuid kohus ei põhjendanud nendega mittearvestamist. Ka ei selgu, miks kohtu hinnangul ei nähtu hagejale tekitatud kahju, mis väljendub kasu saamise võimaluse kaotamises. Ka asjaolu, et hageja on likvideerimisel, tõendab kahju olemasolu. Hageja väljaannete reklaamitellijate äraütlemine reklaami tellimisest oli tingitud negatiivse imidži kujunemise tõttu artikli ilmumise järgselt. Telesaade võimendas ajalehes ilmunud sõnumit, et ajakiri Ehituskaar on ebausaldusväärne. Kohtuotsusest ei selgu, milles väljendub hageja poolt kahju hüvitamise nõude ebapiisav õiguslik põhjendatus. Otsuses puudub igakülgne tõendite analüüs. Kohus käsitles ebaõigesti kasumiaruannet ja ei selgitanud välja, et kui teiste isikute palgakulu ei sisaldu n.ö juhtkonna palgakulu real, siis millisel real asuvad töötajate ja töövõtulepingu alusel tegutsenud isikute palgaandmed. Apellant leiab, et kahju tekitamine kostjate poolt leidis aset ning see on piisavalt tõendatud ja põhjuslikus seoses kostjate õigusvastase tegevusega. Kostjad ei ole tõendanud, et nad pole kahju tekitamises süüdi. Osundamata ühelegi kostjate poolt esitatud tõendile asus kohus ise väitma, et kostjate väljaandes ja saates esitatu vastab tegelikkusele ja minetas sellega enda objektiivsuse ja erapooletuse. Vastused apellatsioonkaebusele
18.P AS, T ja AS I. ei pea apellatsioonkaebust õigeks ning leiavad, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Vastustajad paluvad jätta kohtukulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ta otsuse põhjendusi kordama. Küll aga vajavad mõned seisukohad apellatsioonkaebuse väidete kontekstis selgitust.
20.23.09.2004 kohtule esitatud hagiavalduse ja 11.01.2005 esitatud täiendava seletuse kohaselt tugines hageja kahju hüvitamise nõudes kostjate õigusvastasele käitumisele ning leidis, et kostjad peavad tekitatud kahju (vastavas proportsioonis) talle hüvitama (VÕS § 1043).
Kostjad väitsid hagejat petvat oma kliente, näidates ajakirja Ehituskaar tiraaži tegelikust mitu korda suuremana, meelitades reklaamikliente tiraažiga 4000. Hageja hindas kostjate tegevust sekkumisena tema majandustegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6), mille puhul on kahju tekitamine õigusvastane. VÕS § 1047 lg-st 1 tulenevalt on isiku majandustegevusse õigusvastase sekkumisena käsitatav isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seega pidi kohus eelkõige kontrollima, kas viidatud artikkel ajalehes ja saatelõik telesaates avaldasid tegelikkusele vastavaid andmeid või mitte. Õige on apellandi seisukoht, et tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 peab avaldatud asjaolu vastavust tegelikkusele tõendama avaldaja. Kuid kolleegium ei nõustu siinkohal väljendatud arvamusega, et kohus ei ole tuginenud järelduste tegemisel esitatud tõenditele, vaid asus erapoolikult kostjate positsioonile. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 95 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõude. Linnakohus on sellest põhimõttest ka juhindunud ning käsitlenud tõendeid üksikasjalikult, ühtlasi põhjendades, miks ta jätab mõne tõendi kõrvale. Kohus ei rikkunud asja menetlemisel protsessiõiguse norme. Taotluse tunnistajate ülekuulamiseks esitas hageja pärast kohtu poolt määratud protsessitähtaega, mistõttu oli selle rahuldamata jätmine õige ning kooskõlas kehtinud TsMS §-ga 42 (pealegi ei omaks nende tunnistajate teave, mida nad hageja väitel omavad, asjas olulist tähtsust).
21.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kohus jättis tähelepanuta hageja põhilise väite, et tegelikkusele mittevastavaks teabeks on kostjate vahendusel avalikkusele esitatud väide, nagu meelitaks ajakiri Ehituskaar reklaamikliente tegelikkusest suurema tiraažiga. Kostjate vastuväidete tõendamiseks ei pidanud kohus tuvastama, kes konkreetselt, millal ja millisele reklaamitellijale on ajakirja tiraaži kohta valeandmeid esitanud. Kohus pidi esitatud tõendite põhjal jõudma järeldusele, kas meedias esitatud andmed vastasid tõele või mitte. Kohus leidis õigesti, et reklaamitellijate eksitamine on aset leidnud ning hageja kohta avaldatud andmed olid lõppjäreldustes õiged. Asja materjaliga kooskõlas ei ole apellandi väide, et tema seaduslik esindaja R. V. selgitas saatelõigus V. K.-le allikaga seonduvaid probleeme ja tiraažiga seotud faktilisi asjaolusid, kuid need jäid tähelepanuta. See, et hageja esindaja poolt küsitluses antud arvamus hageja endise töötaja P. R. ebaväärika käitumise ning info lekitamise madala ajendi kohta ei ole saates kajastamist leidnud, ei ole käsitatav faktide moonutamisena. Saatelõigus püstitati probleem – trükiväljaannete tiraažide suurusega manipuleerimine – ning otsiti sellele lahendust. See, et samas saatelõigus tõstatati ka probleem n.ö „tuulde trükkimisest“, näidates hävitamisele kuuluvaid trükiseid, ei olnud seostatud hageja tegevusega. Pealegi püstitas saates selle probleemi („paberihunti minevate trükiste“ probleemi) R. V..
22.See, et hageja reklaamiosakond levitas tiraaži suuruse kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid, on kohtule esitatud tõenditega tõendatud. TsMS § 91 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded või vastuväited tuginevad. Kohus ei tuginenud järelduste tegemisel kostja taotletud tunnistajate ütlustele, pidades neid ebausaldusväärseiks, vaid hindas ülejäänud tõendeid kogumis. Hageja seaduslik esindaja ütles telesaates, et tiraaže tegelikust suuremaks väidavad eranditult kõik väljaanded ning möönis, et tema töötajad võisid reklaamiklientidele ajakirja tiraaži tegelikust suuremana näidata. Ka Avaliku Sõna Nõukogule esitatud kaebuses P-s avaldatud artikli kohta ei ole hageja esindaja välistanud, et andmeid ajakirja väidetava trükiarvu kohta võidi levitada („Nagu hilisemad küsitlused kinnitasid, saab tiraažipettusega seostada eelkõige P. R....“). Linnakohus on õigesti märkinud, et asjaolu, kes konkreetselt
trükiarvu kohta ebaõigeid andmeid klientidele edastas, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja ekslikku suhtumist meedias avaldatu hindamisel kajastab ka tema esindaja kaebus Avaliku Sõna Nõukogule telesaate kohta, milles viimane pöörab olulist tähelepanu andmete allika isikule (P. R. kui reklaamimüüja halbadele isikuomadustele ja ebaväärikale käitumisele). Tähtsust ei oma ka asjaolu, kas P. R. rääkis õigust selle kohta, kust ta sai teada ajakirja tegeliku tiraaži suuruse (kas trükikojast või mujalt) ning millised olid tema ajendid saadud andmete avaldamiseks (väidetav kättemaks tema kohta hageja interneti koduleheküljel avaldatud süüdistuse eest). See, kas P. R. nimetas reklaamiklientidele ajakirja tiraažiks 4000 hageja esindaja soovil või tegi seda omal algatusel, saamaks reklaami müümisel paremaid tulemusi, ei mõjuta samuti käesoleva vaidluse lõppjäreldust.
23.Apellandi seisukoht, et telesaates oleks pidanud näitama kogu salvestatud materjali, ei ole õige. Tõenäoliselt ei ole mõistlik kajastada kõike, mida intervjueeritavad väidavad, kuid oluline oli antud juhul esitatud: saatelõigu alguses rõhutati, et P. R. on hageja endine töötaja. Asjaolu, et hageja seadusliku esindaja kommentaar lülitati saatesse vaid osaliselt, ei võimalda teha hageja soovitud järeldust. Et meedial, eriti kui tegemist on suure vaatajaskonnaga telesaatega, on võimalik vaatajaga manipuleerida ka õigete faktide esitamisel, on meediaeetiline probleem. Kohtul ei olnud alust lähtuda vaidlusaluse meediateksti kui terviku oletatavast mõjust avalikkusele ega selle osast hageja äripartnerites võimaliku negatiivse hoiaku kujundamisel. Pealegi jäi saatest kajama hageja esindaja väidetud tiraaž 1000, mis juhul, kui sama väideti ka reklaami müües, ei saanud hageja äripartnereid märgitud viisil mõjutada.
24.Kolleegium ei nõustu apellandi hinnanguga kohtuotsuses sisalduvale viitele Avaliku Sõna Nõukogu arvamuse kohta. Asjaolu, et Avaliku Sõna Nõukogu on sõltumatu analüüsikeskus, mis arutab avaliku meedia peale esitatud kaebusi, ei võimalda järeldada, et nimetatud organi poolt isiku tegevusele antud taunitav hinnang võimaldab üheselt järeldada selle isiku õigusvastast käitumist, mida võiks seostada kahju tekitamisega. Hagi aluseks olevatele asjaoludele õigusliku hinnangu andmine on kohtu pädevuses. Saatelõigus esinenud ajakirjandusliku üldistuse ja vihjete kaudu võidi tekitada küll näilikke seoseid hageja kui kirjastaja tegevusega, kuid eksitamist VÕS § 1047 tähenduses, mida võiks käsitada sekkumisena isiku majandustegevusse ja mis võis kaasa tuua kahju, ei ole võimalik järeldada. Et saatejuht ei pidanud usutavaks hageja esindaja poolt nimetatud lugejate arvu, ei ole hinnatav ebaõigete andmete avaldamisena. Selle arvu õigsuse suhtes oli avaldajal põhjendatud kahtlustus, sest võrreldes tiraažiga ja kontrollides teiste väljaannete vastavaid andmeid, ei olnud see usutav. Ka kohus on piisavalt põhjendanud, miks ta kahtleb hageja nimetatud lugejate arvus ning miks ei saa arvule 28 000 (või 22 000) tugineda reklaami müügil (hagi aluseks olevate asjaolude kindlakstegemisel kohus sellele ei tuginenud). Kui hageja arvestas nimetatud arvu hulka nii trükise lugejaid kui veebilehe külastusi, siis tulnuks seda ka märkida (telesaates tugines esindaja selle arvu nimetamisel küll vaid trükiste lugejatele). Priit Tilgale adresseeritud meilis (tl 143-144) on hageja müügijuht eraldanud ajakirjas reklaami avaldamise internetireklaamist, kuid vaatamata sellele on nimetanud esimese puhul lugejate arvuks 28 000 (teise puhul kodulehekülje külastatavuseks 350-1125 kontakti päevas). Kolleegium nõustub apellandiga, et kohtuotsuses sisalduv viide tema esindaja poolt Avaliku Sõna Nõukogu eksitamise kohta ei ole korrektne. Samas tuleb märkida, et nimetatud organile esitatud kaebuses ei ole hageja seaduslik esindaja ajakirja tiraaži suuruse osas end sõnaselgelt väljendanud, mistõttu tegelikku trükiarvu ei olnud kaebusest üheselt järeldada võimalik.
25.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tulenevalt kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda.
Ü.Jänes
R.Allikvere
V.Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.