Kohtulahend

A

J

menetluskulu

2-03-584/34 (ükssada seitsekümmend üheksa) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 42, 50 lg 1, 60 ja 61 palub tuvastada, et sündinud tema poeg K – H O põlvneb sündinud J A J ja kostjalt välja mõista elatise 3400 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt pooltel olid lähedased suhted ning nende kooselust sündis poeg K –H . Kostja ei ole vabatahtlikult isadust vormistanud ja ei ole materiaalselt toetanud. Poja ülalpidamiseks ühes kuus kulub hagejal keskmiselt 3400 krooni. Hageja peab hakkama maksma elatiselt tulumaksu. Kulutusi on vaja teha toidule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, hügieeni tarvetele, ravimitele ja eluasemele. Hageja ainsad sissetulekud on riiklikud toetused, kuna ta on lapsehoolduspuhkusel. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista kohtukulud s.o riigilõivu 60 krooni. Kostja vastuväited Kostja on arvamusel, et K – H O ei põlvne temast. Vastuväiteid elatise suuruse kohta esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja , kohtuistungil kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostja on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik, mida kinnitab kostja allkiri tagasiteatisel. Kuna kohus on 09.06.2005 kohtuistungil kostja ära kuulanud ( nõue kehtiva TsMS § 346 lg-s 2) ja kostja elukoht on välisriigis, siis kohus peab võimalikuks asja sisulist arutelu kostjata nagu hageja taotleb.

2-03-584/34 nõudel ja lõige 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kuna kostja vaidles hagile vastu, siis kohus määras DNA ekspertiisi ning kohtuistungil kohustas kostjat tasuma ekspertiisitasu 3600 krooni kohtu deposiitarvele ja esitama maksekorralduse kohtunikule. Eelnimetatud kohustuse täitmise kohta andis kostja allkirja toimikusse. Kostja ei tasunud ekspertiisi tasu kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem. Kohus käsitleb eelnimetatud ekspertiisi tegemisest keeldumisena, kuna kohus selgitas kostjale DNA ekspertiisi vajalikkusest ja õiguslikest tagajärgedest ekspertiisi mittetegemisel. Vaidlust ei ole, et pooled tutvusid ja pooltel olid intiimsuhted mitme aasta vältel. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et võimaliku eostamise ajal olid hagejaga lähedased suhted lõppenud, mis välistaks võimaluse, et K – H O põlvneks kostjast. Kohus andis kostjale võimaluse DNA ekspertiisi määramisega tõendada oma vastuväiteid, mis seisneb selles, et DNA ekspertiis välistab 100% isiku, kes ei ole eostanud vaidlusalust last. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et tõendid võimaldavad kostjat pidada sündinud K – H O isaks.

2-03-584/34 Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 60,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel põlvnemise nõudes riigituludesse. Hageja on elatise hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest tulenevalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-st 2. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse ja TsMS § 48 lg 1 p 3 ja RlvS § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt välja mõistmisele riigilõiv 3150 krooni. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade ja kohtuotsuse kättetoimetamise kulud summas 179 krooni. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.