Kohtulahend

krooni, lisaks kulutas hageja ekspertiisile 1000 krooni. Tekitatud kahju hüvitamast kostja keeldub. Kostja seisukoht Vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on hagi esitanud ebaõige isiku vastu, kostjaks peaks olema torude vahetamist teostav OÜ A.M.. Ka kahjusummaga kostja ei nõustunud. Ekspertiisi tegemise juures oleks pidanud olema kostja juhataja ja torusid vahetanud firma esindaja. Vara kahjustamise avastamisel oleks hageja pidanud kutsuma kostja juhataja ja naabrid akti koostamiseks, seda ta ei teinud. Kuna hageja ei taganud õigeaegselt sissepääsu korterisse remonttööde teostamiseks, nurjas ta torude vahetamise tööde graafiku. Selle tagajärjel esitas torud vahetanud firma kostja vastu pretensiooni. Kostja süü hagejale kahju tekitamises puudub. Otsuse torustiku vahetamiseks võttis vastu kostja üldkoosolek, millest võttis osa ka hageja. Trepikotta oli aegsasti pandud kuulutus remonttööde tegemise aja kohta. Kuulutus sisaldas palvet, et elanikud ei teeks takistusi tööde tegemisel ja tagaksid korteritesse pääsu. Lisaks pandi kõigi elanike postkastidesse täiendavad teated remonttööde ajast. Kõik trepikoja elanikud peale hageja tagasid pääsu oma korterisse. Kostja vahetas torustiku üldkoosoleku otsuse alusel ja alusetu on väide, nagu oleks kostja tegevus olnud õigusvastane. Hageja väidab, et ta vahetas oma korteris torustiku, kuid kas töid on tegelikult tehtud, on tõendamata. Vastavalt kostja põhikirjale peab iga korteriomanik, kes soovib oma korteris teha sanitaarremondi piiridest väljuvat remonti, taotlema eelnevalt kostja juhatuselt vastava loa. Kommunikatsioonide omavoliline ümberehitus on seadusega keelatud. Hageja ei ole esitanud kostjale kinnitamiseks ühtegi taotlust ega projekti, mille põhjal oleks võimalik tuvastada hageja poolt väidetud remonditööde ulatus ja maht. Kui hageja oleks vahetanud oma korteris asuvad torud viisil, nagu ta väidab, et toru otsad ulatusid 150 mm ulatuses ülal ja all asuvate naabrite korteritesse, siis oleks kostjal puudunud vajadus puurida uusi auke torustiku tarvis. Hageja ei ole aga seda tõendanud. Hageja ei vahetanud torusid viisil, nagu ta väidab, seetõttu oligi kostja sunnitud uute torude tarvis puurima auke. Uusi torusid vanade külge ühendada ei saanud. Kui hageja oligi oma korteris torud vahetanud, oli ta oma nn. uue torustiku ühendanud oma korteris ühendanud vanade torude külge. Kuna see toimus hageja korteris, ei saanud kostja liituda hageja väljavahetatud torustikuga. Kui hageja torud vahetas, tuleb tal esitada väljavahetatud torustiku kohta sertifikaatkaart. Tegemist võib olla joogivee jaoks kõlbmatu toruga. Kuna elamus on torustiku jaoks välja ehitatud spetsiaalne 50 mm x 500 mm šaht, siis ei saanud šahti langenud praht tekitada nii suuri ja erinevaid kahjustusi, kui just hageja ei olnud šahti suurust vähendades korteri kasulikku pinda suurendanud. Kahju suurus on tõendamata. Esimese astme kohtu otsus

Töid tehti kostja üldkoosoleku otsuse alusel. Kuna hageja tööde tegijatele 1. veebruaril 2001. a. oma korterisse sissepääsu ei võimaldanud, siis otsustati torud viia hageja korterist läbi tema juuresolekuta, puurides lakke ja põrandasse avad. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg. 4 kohaselt on ühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ühistu liikmetele kohustuslikud. Seega ei saanud ka hageja kui ühistu liige keelduda täitmast ühistu otsust torude vahetamiseks. Samas nähtub hageja seletusest, et hageja oli juba eelnevalt oma korteris torud vahetanud ning seal puudus vajadus torusid vahetada. Hageja on ise süüdi talle võimaliku kahju tekitamises, kuna ta ei ilmutanud küllaldast hoolsust remondi teostajatele juurdepääsu võimaldamiseks oma korterisse. Torude vahetamise töödest majas oli hageja tema enda kinnitusel teadlik. Tunnistaja N.I. ütlustega on tõendatud, et elanikke oli tööde teostamise ajagraafikust ja vajadusest kindlustada juurdepääs torustikule teavitatud teatega trepikodade teadete tahvlitel ning teadetega, mis pandi postkasti. Tunnistaja S. ütluste kohaselt teostas omanikujärelevalvet tööde teostamise üle ühistu juhatuse esimees K., kes ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja oli oma korteris varasema remondi käigus veetorud juba vahetanud. Tunnistaja S. ütluste kohaselt ühendati endine püstik korrus kõrgemal plastiktorudest püstikuga, seega oli tehniliselt võimalik hageja korteris oleva torustikuga ühendada plastiktorustikku ning tööde teostajal puudus vajadus torustikku hageja korterist läbi viia. Juhatuse esimees on seega võimaldanud tööde teostajatel tegutseda omal äranägemisel ning nähtava põhjuseta kahjustanud hageja eluruumi. Kahju on hageja tõendanud vaid OÜ Epertiisibüroo N.K. arvamusega. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada tõendeid tegeliku varalise kahju suuruse kohta, kostja on sellekohased vastuväited esitanud. Tunnistaja S. ütluste kohaselt oli hageja korteri laes ca A4 suruune auk ja kild Cyprocit oli ära tulnud kilbilt, mis varjas püstikut. Kuna kilp oli kaetud tapeediga, siis oli ka tapeet sellel osaliselt vigastatud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on eelkõige asetada kannatanu olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui talle kahju ei oleks tekkinud. TsK § 448 lg. 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses, lg. 2 kohaselt vabaneb kahjutekitanu selle hüvitamisest, kui tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süül. Kui hageja kõrvaldas tema korterile tekitatud tehnilised kahjustused – auk laes, vigastatud kilp püstikul, 2 – 3 kg raskuse betoonitüki kukkumisel põrandale võidi vigastada ka parkettpõrandat – , siis kandis hageja ilmselt ka mingeid kulutusi, kuid nende suurust ei ole hageja tõendanud. Kuna ekspertiis tehti hageja tellimusel ja selle tegemise juurde ei kutsutud kostja juhatuse liikmeid või nende poolt volitatud isikut, siis ei saa ekspertiisiakti käsitleda tõendina hagejale tekitatud kahju suuruse kohta. Asjas ei ilmnenud tunnistajate ütlustest asjaolu, et ka hageja korteri põrandasse raiuti avad, samas on hageja esitatud ekspertiisiaktis osundatud ka nendele. Ekspertiisiaktis märgitud tööde mahud ja maksumus ei ole vastavuses tõendamist leidnud asjaoludega. Ekspertiisiaktis on hinnatud ka asjas täiesti tähtsuseta kulutusi, nagu signalisatsiooni valehäire summas 500 krooni, prussakatõrjetööd summas 500 krooni. Ainsat ekspertiisiaktis märgitud kulutuste kandmist tõendavat dokumenti ei ole hageja kohtule esitanud. Aega tõendite esitamiseks on hagejal olnud küllaldaselt.

Kuna hageja ei ole tõendanud kantud kulutusi, puudub kohtul õiguslik alus endal varalise kahju suurust kindlaks määrata. Kostja poolt esitatud ekspertiisiakt tuleb jätta tähelepanuta, kuna ei puuduta seda tsiviilasja. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palub hageja linnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega tema hagi rahuldada. Kohus tuvastas õigesti, et kostja teadis, et hageja oli oma korteris torustiku vahetanud. Seega pidi kostja sellega ka arvestama. Kostja poolt 28. veebruaril 2005. a. esitatud täiendavaid vastuväiteid ei tohiks arvestada, sest need erinevad kostja poolt varem esitatutest. Kostja tekitas hagejale kahju 8025 krooni ulatuses, lisaks sellele maksis hageja ekspertiisi eest 1000 krooni. Ehitustööde teostaja pretensioonis (tl. 36) ja tunnistaja O. S. ütlustes on fikseeritud korteris tekkinud kahjud, ekspertiisiaktis (tl. 7 – 10) on märgitud samad kahjustused. Ükski seadus ei sätesta, et ekspertiisi tegemise juures peaks kohal olema ka kahju tekitanu. Seda enam, et hageja palus, et kostja juhatuse esimees K. tuleks ekspertiisi akti koostamisele, kuid nimetatu jäi tulemata. Uue ekspertiisi tegemist ei ole kostja palunud, nõustudes seega ekspertiisi aktiga. Seda, et praeguseks on kahjud likvideeritud, ei ole kostja vaidlustanud. Kostja tegu oli õigusvastane: vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 33, mille kohaselt kodu on puutumatu, tungiti kostja käsul ebaseaduslikult korteri lakke ja põrandasse avade tegemise teel hageja korterisse. See ei olnud kooskõlas ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lõikega 1, seda enam, et ehitustööde tegemisel ei olnud tagatud planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 44 sätestatud ehitusnorme ja –standardeid ning ehitustööde kvaliteeti. Ka puudus järelevalve teostatud puurimistööde üle. Kostja teo ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos: kahju tekkis kostja poolt tellitud puurimistööde tagajärjel, mis tehti ebakvaliteetselt; kostja tööde teostamist ei kontrollinud. Kostja on kahju tekitamises süüdi, sest ei kontrollinud tööde teostajat. Hageja ei ole rikkunud kostja töösisekorraeeskirja ega põhikirja sätteid. Kui kostjal oli pretensioone hageja poolt oma korteris tehtud ehitustööde kohta, siis pidi ta esitama hagi kohtusse, mitte aga lõhkuma hageja korterit. Kostja väited, nagu oleks ta teavitanud hagejat korraldatavatest töödest, on paljasõnalised, toimikus ei ole dokumente, mis seda kinnitaksid. Esitatud kuulutusel ei ole ühegi korteriomaniku allkirja, selle võis kostja valmistada menetluse käigus. Tunnistaja N.I. ütlusi ei tuleks arvestada, kuna tunnistajal tekiks hagi rahuldamise korral solidaarne vastutus. Pealegi on tema ütlused vasturääkivad ega ole usaldusväärsed (tunnistaja ei teadnud, millal võeti vastu otsus veetorustiku väljavahetamise kohta). Kui kostja oleks hagejale remonditöödest teatanud, siis ei oleks kahju tekkinud, sest hageja oleks taganud sissepääsu tema korterisse. Isegi siis, kui kostja oleks hagejale töödest teatanud ja hageja ei oleks sissepääsu oma korterisse taganud, ei õigustaks see kostja tegu, sest ei esine PS §-s 33 sätestatud erandeid. Kostja ei ole tõendanud, et majas vahetatavaid torusid ei olnud võimalik ühendada hageja korterit läbiva torustikuga kahju tekitamata. Vastavalt ekspertiisiaktile oli hageja korteris teostatud kapitaalremont, sealhulgas välja

vahetatud torustik ning torustiku otsad viidud välja ülemisele ja alumisele korrusele, seega ei olnud takistusi nende ühendamiseks hagejale kahju tekitamata. Täiendava vastuse kohta ei ole kostja esitanud täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole esitanud väljavahetatud torustiku projekti, millest nähtuks, et hageja korteri kohal tuleb teha auk sellisel viisil nagu see tegelikult tehti ja et hageja poolt vahetatud torude otstega ei olnud võimalik kostja poolt vahetatud torustikku ühendada. Samuti ei ole esitatud kostja poolt vahetatud torustiku üleandmise-vastuvõtmise akti. Kuna kostjal ei ole sellist projekti esitada, siis tähendab see, et hageja poolt vahetatud torustik vastas kõikidele tingimustele. Kuna kostja võttis tööde teostajalt tehtud tööd vastu, siis tähendab see, et tal ei olnud pretensioone hageja poolt vahetatud torustiku osas. Maja torustikusüsteem funktsioneerib praegu laitmatult. Kostja üldkoosoleku otsus ei andnud alust hageja korteri lõhkumiseks. Vastustaja seisukoht Vastuses apellatsioonkaebusele ei nõustu kostja kaebusega. Kostja jääb oma kohtumenetluses esitatud vastuväidete juurde. Enne ega pärast ringkonnakohtu otsust ei esitanud hageja dokumente, mis oleksid võimaldanud kahju suuruse kindlaks teha, juba ainuüksi seetõttu tuli hagi jätta rahuldamata. Vastuses esitas vastustaja taotluse apellandilt kohtukulu väljamõistmiseks summas 4240 krooni. Apellandi seisukoht vastustaja kohtukulude hüvitamise taotluse kohta Apellant leiab, et arvestades hagisummat, ei saa vastustaja nõuda õigusabikulu rohkem kui 451, 25 krooni ulatuses. Samas ei ole vastuses esitatud kohtukulude nimekiri selge. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju olemasolu. Isik, kes kahju hüvitamist taotleb, peab TsK § 448 lõikest 1 ja kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lõikest 1 tulenevalt muuhulgas tõendama, et talle on kahju tekkinud, samuti peab ta tõendama kahju suurust. Hageja on väitnud niisuguse kahju olemasolu (asja kahjustamine), mille puhul saab kahju suurust tõendada. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuse järeldusega, mille kohaselt hageja ei ole talle tekitatud kahju suurust tõendanud. Kolleegium ei pea võimalikuks kahju suuruse kohta esitatud tõendeid hinnata teisiti, kui seda tegi linnakohus. Hageja poolt esitatud ekspertiisibüroo N.K. koostatud dokument, mis on pealkirjastatud kui ekspertiisiakt ja mida kohus saab hinnata kui asja tundva isiku arvamust (tl. 7 – 10), ei ole kahju suuruse kohta usaldusväärne tõend. Nii on dokumendi koostanud isik kajastanud selles mitte üksnes kahju tuvastamiseks vajalikke asjatundlikkust eeldavaid andmeid, vaid ka neid andmeid, millel ei ole sellega puutumust. Näiteks on akti märgitud andmeid, mis oma sisult võiksid olla tunnistaja ütlused (et ülevalt avast tulid tarakanid), kuid mida ei saa esitada dokumentaalses tõendis. Samuti sisaldab akt järeldusi, mis ei ole seotud kahju

suuruse kindlakstegemisega, mis ei ole tuvastatavad korteri ülevaatusega või mille tegemine ei kuulu asja tundva isiku pädevusse (näiteks, et puurimistöödel lülitus sisse signalisatsioon, ilmusid kohale korteriomanik ja politsei jmt. – akti punktis 6; et korteri omanik ei ole ülemise ja alumise korteri omanikelt või korteriühistu esimehelt saanud kirjalikku teadet puurimistööde kohta – akti punktis 7; et korteri omaniku nõusolek avade sissepuurimiseks puudub – akti punktis 8 jmt.). Pealegi ei nähtu aktist, mille alusel on nimetatud andmed akti märgitud, kuid arvestades asjatundlikkust mittenõudvate andmete iseloomu, said need pärineda üksnes hagejalt. Aktist ei nähtu selle koostanud isiku kvalifikatsiooni, töökogemust ega eriala. Akti on märgitud, et selle koostanud isik on lisaks visuaalsele vaatlusele ka pildistanud, fotosid ei ole aga lisatud. Akti kohaselt on koostaja kasutanud elamute hoolduse ja remondieeskirju Tallinnas, kuid ebaõigesti on märgitud eeskirjade kehtestaja, pealegi tunnistati osundatud eeskirjad juba 1999. a. kehtetuks. Aktis ei ole põhjendust, millel põhinevad aktis märgitud tööde mahud ja hinnad, sellest tulenevalt ei ole aktis märgitud andmed kontrollitavad. Eespoolkirjeldatust nähtub, et akt on koostatud asjatundmatult ning selles avaldatud andmed on mõjutatud hageja seisukohtadest. Peale selle ei ole akt kooskõlas asjas esitatud teiste tõenditega. Hageja ise on tuginenud OÜ A.M. poolt kostjale esitatud pretensioonile (tl. 36), kinnitades, et selle isiku töötajad käisid tema korteris vahetult pärast puurimistöid ja just selles dokumendis on tema korterile tekitatud kahjustused õigesti märgitud. Selles pretensioonis on aga hageja korterile tekitatud vigastustena märgitud üksnes, et laest on ära krohvitükk suurusega 15 x 15 cm, sisseehitatud kapi uks on ülemisest otsast rikutud, seinal on tapeedikahjustus suurusega 20 x 15 cm ja põrandal on peenikest prahti (kivikilde). Hageja esitatud aktis (tl. 7 – 10) on korterile tekitatud kahjustusi märgitud oluliselt rohkem ning oluliselt suuremas ulatuses. Kirjeldatud pretensioonis esitatud andmed ei võimalda tuvastada hagejale tekitatud kahju suurust. Hageja ei ole aga vaatamata talle korduvalt tehtud ettepanekutele esitanud täiendavaid tõendeid, mille alusel oleks kahju suurust võimalik tuvastada. Samas on hageja väitnud, et on tekitatud kahjustused kõrvaldanud. Mis takistab teda esitamast kuludokumente, ei ole hageja selgitanud. Peale selle tuli kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg. 1 punkti 5 kohaselt hagejal hagi aluseks olevad faktilised asjaolud esile tuua hagiavalduses. Hagiavalduses märkis hageja aga üksnes, et kostja on tekitanud talle kahju korteri lae lõhkumisega. Et lisaks lae kahjustamisele oleks kostja tekitanud talle veel muud kahju, hageja ei väitnud. Ka kostjale esitatud pretensioonis (tl. 6) on hageja väitnud sõnaselgelt vaid lae kahjustamist. Linnakohtul ei olnud andmeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada laest 15 x 15 cm suuruse krohvitüki lahtipuurimisega tekitatud kahju suurus, hagi on juba ainuüksi sellest tulenevalt jäetud õigesti rahuldamata ja apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad kostja teo õigusvastasust ja põhjuslikku seost kahju tekkimisega, ei olegi vaidluse lahendamiseks olulised. Vastuses apellatsioonkaebusele taotles vastustaja, et kolleegium mõistaks apellandilt tema kasuks välja kohtukulu 4240 krooni suuruses summas. Taotluse kohaselt moodustab 700 krooni kohtukulu, mille Tallinna Ringkonnakohus samas asjas tehtud varasema otsusega temalt apellandi kasuks välja mõistis, ülejäänud 3540

krooni moodustab aga õigusabikulu. Kolleegium leiab, et vastavalt TsMS § 60 lõigetele 1 ja 8 ning § 61 lg. 1 punktile 1 tuleb taotlus rahuldada 401 krooni ulatuses. Ülejäänud osas taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Vastustajal oli võimalus vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a. otsusega kohtukulude väljamõistmine temalt kassatsiooni korras; kuna ringkonnakohtu otsus on jõustunud, ei ole selles osas kohtukulude ümberjaotamiseks alust. Vastustaja ei ole esitanud linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust, vaidlustamaks hagejalt tema kasuks kohtukulude välja mõistmata jätmist, apellatsioonimenetluses ei saa vastustaja seega taotleda talle esimese astme kohtu menetluse õigusabikulu hüvitamist. Apellatsioonimenetluse õigusabikulu ei saa ületada 5% hagisummast (8025 krooni), seega 401 krooni. Selles osas tulebki vastustaja taotlus rahuldada.

Reet Allikvere

Kai Kullerkupp

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.