lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-17158/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.02.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-17158/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.02.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1887
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 61 lg 2, 4, 5, 6PKS § 60 lg 1, 2PKS § 63 lg 1TsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-17158

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-17158

Tsiviilasi

T. hagi M. vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Jõgeva Maakohtu 29. novembri 2005 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant-kostja: M.

esindajad

Vastustaja-hageja: T.

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Jõgeva Maakohtu 29. novembri 2005 otsus muutmata. Apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Edasikaebamise kord

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.T. esitas maakohtule hagi, milles palub välja mõista M. elatise 1345 krooni kuus kuni 2007. aasta juulikuuni. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 01.09.2005 õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse, õpingute kestvusega 2 aastat. Hageja sissetulekuks on elatis 942 krooni kuus isa K. Kuna ema uus abikaasa nõudis väljakirjutamist endisest elukohast, siis puudub hagejal sissekirjutus ja ta ei saa taotleda toimetulekutoetust.
2.Kostja M. tunnistas hagi osaliselt. Alates 2005. aasta septembrist asus kostja õppima Luua Metsanduskooli maastikuehituse erialale. Kuna ta tervislik seisund ei võimaldanud samaaegselt hoolitseda kodu eest, õppida ja töötada, otsustas kostja töösuhte lõpetada. Kostja ülalpidajaks on tema abikaasa ning tema enda ülalpidamisel on veel 16-aastane ja 6-aastane laps. Kostja sissetulekuks on riiklikud peretoetused 600 krooni kuus ja poja T. ülalpidamiseks saadav elatis 1240 krooni kuus. Hagejal on võimalik taotleda seadusest tulenevaid toetusi ja soodustusi. Hagejal oleks võimalik täisealise isikuna asuda tööle osalise tööajaga. Kostja abikaasa on andnud nõusoleku oma vahendite arvelt toetada kostjat igakuiselt elatise maksmisel hagejale summas 500 krooni kuus, millises osas kostja hagi tunnistab.

MAAKOHTU LAHEND

3.Jõgeva Maakohus rahuldas 29. novembri 2005 otsusega hagi osaliselt ja mõistis M. alt välja elatise T. kasuks 830 krooni igas kuus alates 20.09.2005 kuni õpingute lõppemiseni Tartu Kutsehariduskeskuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt õpib hageja täiskoormusega õppes 1. kursusel. Õpinguid alustas ta 01.09.2005 ja õpingute lõpp on planeeritud 01.07.2007. Hageja ei tööta. Jõgeva Maakohtu 25.10.2005 otsusega on hageja isalt K hageja kui täisealise lapse kasuks mõistetud välja elatis 1345 krooni kuus. Kostja majandusliku olukorra kohta on teada, et ta õpib kaugõppes
1.kursusel maastikuehitust ja ei tööta. Kostja ülalpidamisel on kaks last: T ja A. Jõgeva Maakohtu 03.11.2004 otsusega on T isalt K välja mõistetud elatis 1240 krooni kuus, mida K tasub. Kostja on abielus ning elab koos A isa A. A töötab ning peab üleval kostjat, nende ühist last ja kostja last T. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama last, kes õpib kutseõppeasutuses ning jätkab õppimist täisealiseks saamisel. Seega on kostja M. p lapse emana kohustatud T. õpingute ajal ülal pidama. PKS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus täisealisele isikule elatise välja selle täisealise isiku nõudel. Hageja on esitanud nõude kostjalt 1345 krooni väljamõistmiseks. Kostja on pakkunud hagejale võimalust hagejat ülal pidada selliselt, et hageja elaks kostjaga ühes leibkonnas. Hageja ei ole seda soovinud, väites, et tal ei ole emotsionaalselt võimalik kostja ning kostja abikaasaga koos elada. Hageja on valinud oma elukohaks V elukoha. Hageja ja tunnistaja V ütlustest nähtuvalt peab V hagejat ülal, kuigi V majanduslikud võimalused on piiratud. Hageja täisealise isikuna pidi elukohavahetust tehes olema võimeline arvestama, millised on tema poolt tehtud valiku majanduslikud tagajärjed. Täisealisel hagejal on õigus igal ajal tema poolt tehtud elukohavalikut muuta. Hageja õpib täiskoormusega. Hageja selgituse kohaselt toimuvad õpingud kõigil tööpäevadel hommikust õhtuni. Täiskoormusega õppides peab isik paratamatult arvestama, et tema majanduslikud võimalused on piiratumad kui neil, kes õpivad kaugõppes ning samal ajal töötavad. Maakohus arvestas ka asjaolu, et kostja töövõimelise isikuna ei tööta. Kohus ei arvestanud kostja tõendeid tema tervisliku seisundi kohta, kuna käesolevas vaidluses võiks kostja tervisliku

seisundi iseloomustamisel olla tähtsus kostja töövõimetusel. Kostjat ei ole aga tunnistatud töövõimetuks, talle on näidustatud füüsilise koormuse piiramine. Kostja väide, et hageja peaks taotlema soodustusi ja toetusi, ei ole asjakohane. Kostjal on kohustus hagejat ülal pidada ning kostjal on hagejaga sarnane võimalus halva majandusliku seisundi korral taotleda toetusi. Kostja ei ole oma õigust toetusi taotleda kasutanud. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal ei või elatis olla väiksem kui 1345 krooni kuus. Hageja on nõude esitanud alammääras, oma tegelikke kulutusi on hageja hinnanud summas 4050 krooni kuus. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Arvestades, et teised lapsed elatise nõutud suuruses väljamõistmisel võivad jääda vähemkindlustatuks võrreldes hagejaga, tuleb elatis välja mõista alla seaduses ettenähtud alammäära.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.M. taotleb apellatsioonkaebuses Jõgeva Maakohtu 29. novembri 2005 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetakse temalt välja elatis T. ülalpidamiseks 500 krooni kuus alates 20.09.2005 kuni õpingute lõppemiseni Tartu Kutsehariduskeskuses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus elatise väljamõistmisel arvestanud kostja majanduslikku olukorda. Kostja tervislik seisund ja kahe alaealise lapse kasvatamine ei võimalda tal tööle asuda. Kostja töötamise korral jääks laste eest hoolitsemiseks vähem aega ning kostja vaimne ja füüsiline koormus kasvaksid oluliselt. Eelnimetatud asjaolud on käesoleval juhul eriti arvestatavad, kuna hageja on täiskasvanud isik. Hageja on valinud endale õppimiseks päevase õppevormi, mis on kahtlemata tunduvalt kergem õhtusest õppevormist ning noorel inimesel jääb muudeks huvideks palju rohkem aega; 2) on põhjendamatu seisukoht, et täiskasvanud isiku poolt koolist antavate soodustuste mittekasutamine ei ole asjassepuutuv. Kui täiskasvanud inimene soovib õppida, siis oma äraelamise kindlustamiseks kooli poolsete võimaluste kasutamata jätmine on asjassepuutuv; 3) ei ole maakohus arvestanud, et PKS § 61 lg 2 kohaselt elatise määramisel tuleb lähtuda vanema varanduslikust seisust. Kostjal puudub sissetulek peale kahe alaealise lapse riikliku toetuse ja ühele lapsele saadava elatise (1840 krooni kuus). Kostja ning kostja kahe alaealise lapse ülalpidajaks on töötav abikaasa; 4) ei selgu kohtuotsusest, kas kostja juures elavad lapsed jäävad 830 krooni väljamõistmisel varaliselt kindlustatuks samas ulatuses kui hageja. PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Apellandi tervislik seisund (südamehaigus), on oluliseks takistuseks kahe lapse eest hoolitsemise ja kaugõppes õppimise kõrval tööl käimiseks ja seda tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse vähendamiseks. Kostja on nõustunud elatise suuruse määramisega 500 krooni kuus. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kostja poolt pakutud elatise suurus ei ole põhjendatud; 5) ei ole maakohus põhjendanud, miks poolte kohtukulusid ei ole välja mõistnud vastavuses TsMS §-is 61 lg 1 sätestatule, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kohtukulud mõistetakse hagejale välja võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti.
5.T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei või vastavalt PKS §-ile 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 2 järgi

määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Apellant ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mis oleks aluseks elatise väljamõistmise vähendamiseks. Apellandil on võimalik töötada ning seega tema haigus ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks PKS § 61 lg 6 alusel alla seaduses sätestatud alammäära.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Vastavalt TsMS §-ile 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust üksnes väljamõistetud elatise suuruse osas. Tulenevalt sellest kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas apellandilt väljamõistetud elatise suurus 830 krooni on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Jõgeva Maakohtu
29.novembri 2005 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida eelnimetatud kohustust vabatahtlikult, siis on täisealisel lapsel PKS § 63 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Apellandi väide, et maakohus ei ole arvestanud elatise väljamõistmisel tema majanduslikku olukorda, ei ole põhjendatud. PKS §-is 61 lg 4 on sätestatud, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohtu otsuse tegemise ajal oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni ja sellest tulenevalt ei saanud üldjuhul väljamõistetav elatis olla väiksem kui 1345 krooni. Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimusest „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ nähtub, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14-19 aastat on 3412 krooni. Kuivõrd ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal, siis seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäär vastab statistilise uurimuse tulemustele ning apellandilt väljamõistetud elatis 830 krooni katab lapse minimaalsed vajadused. PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Asja materjalidest ei nähtu, et apellandi suhtes esineksid PKS §-is 61 lg 6 sätestatud asjaolud ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Perearsti tõend (t.l 48) kinnitab, et apellandil esinevad südame ülekoormuse tunnused, kuid see ei tõenda, et ta oleks töövõimetu. Samuti puuduvad tõendid, et apellandi tervislik seisund ei võimalda tööle asuda. Töölepingu koopia (t.l 50-52) tõendab, et apellant lõpetas töösuhte poolte kokkuleppel 05.10.2005, s.o peale elatishagi kohtusse esitamist. Apellandi väide, et tööle asudes jääks laste hoolitsemiseks vähem aega ning tema vaimne ja füüsiline koormus kasvaks üleliia, et ole põhjendatud, kuna asja materjalidest nähtub, et laste kasvatamise kõrvalt suudab ta õppida Luua Metsanduskoolis. Seega puuduvad muud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks PKS § 61 lg 6 p 3 mõttes. Seda, et apellandi ülalpidamisel on veel kaks last, kes võivad elatise väljamõistmisel PKS § 61 lg 4 sätestatud määras jääda vähem kindlustatuks, on maakohus arvestanud ja seetõttu ongi

maakohus mõistnud apellandilt välja elatise mitte 1345 krooni, vaid 830 krooni. Elatise väljamõistmine apellandi poolt taotletud ulatuses, s.o 500 krooni kuus, ei ole põhjendatud. Apellandi väide, et vastustaja ei ole kasutanud võimalust kasutada kooli poolt antavaid soodustusi, võib olla õige, kuid see ei vabasta teda kui vanemat seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest. Apellant on jätnud arvestamata, et riigipoolseid toetusi antakse eelkõige nendele õpilastele, kellel ei ole vanemaid või esinevad muud mõjuvad põhjused. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja õigusabikulu oli 1180 krooni. Hagi rahuldamata jäetud osa oli 6180 krooni (12x134512x830= 6180) ja sellelt summalt on viis protsenti 309 krooni. Seega oleks kostjal õigus nõuda hagejalt 309 krooni väljamõistmist. Kuna hagi rahuldati 9960 krooni ulatuses ja sellelt summalt on viis protsenti 498 krooni, siis arvestades hageja õigusabikulu suurust 400 krooni, oleks hagejal olnud õigus nõuda kostjalt 400 krooni väljamõistmist. Eeltoodud arvutus kinnitab, et maakohus ei rikkunud TsMS § 61 lg 1 p 1 sätteid, kui jättis poolte õigusabikulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.