Eesistuja Gaida Kivinurm, kohtu liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Kohtuasi
*** hagi *** vastu kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 20. oktoobri 2004. a. otsus tsiviilasjas nr 2/227-1678/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
*** apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
17.01.2006. a. avalikul kohtuistungil Tallinnas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant ***, tema esindaja adv Tiina Mare Hiob, vastustaja ***, tema esindaja adv Madis Saar, kolmas isik***.
Resolutsioon
1.Muuta Tallinna Linnakohtu 20. oktoobri 2004.a. otsust resolutsiooni sõnastuse ja motiivide osas. 2.Sõnastada otsuse resolutsioon järgnevalt: Tuvastada *** kohustus teha tahteavaldus Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosas nr 18462 *** omanikukande kustutamiseks ning *** omanikuna sissekandmiseks.
3.Rahuldada hagi käesolevas otsuses toodud motiividel.
4.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
5.
*** apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Maksta Advokaadibüroole T. M. Hiob riigi arvelt välja 1 354 krooni 64 senti riigi õigusabi tasu kostja *** esindamise eest apellatsioonimenetluses.
7.Maksta Aare Raigi Advokaadibüroole riigi arvelt välja 1 354 krooni 64 senti riigi õigusabi tasu hageja Helve Vabriti esindamise eest apellatsioonimenetluses. Kaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud
1.27.11.2002.a. kinkis *** talle koos abikaasa *** ühisvarana kuuluva kinnistu Tallinnas Lõuna tn ** (Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 18462) oma pojale ***. *** andis nõusoleku kinkeks ja omandi ülekandmiseks. Selle kohta sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, ühtlasi koormati kinnistu tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega *** ja tema abikaasa *** kasuks. *** on alates 07.01.2003.a. kantud kinnistusraamatusse kinnistu nr 18462 omanikuna. 07.01.2003.a. on kinnistusregistri registriosa nr 18462 kolmandasse jakku kantud kinnistu tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus *** ja *** kasuks. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hagi aluseks on asjaolu, et kingisaaja on näidanud kinkija ja tema abikaasa vastu üles jämedat tänamatust (VÕS § 267 p 1). Omandi ülekandmise ajal elasid kinnistul asuvas elamus lisaks ** ja *** nende teine poeg *** koos elukaaslase *** (Jadrikhinskaja) ja tütre ***. Alates 2003. aasta maist on kostja nõudnud korduvalt vanemate ja venna pere lahkumist temale kuuluvast elamust ja ähvardanud vanemad vanadekodusse paigutada. Kõik kinnistuga seonduvad kulutused on kandnud hageja. 17.09.2003.a. taganes *** ühepoolse avaldusega 27.11.2002.a. sõlmitud kinkelepingust, asjaõiguslepingust ja kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise avaldusest ning 03.11.2003.a. taganes kinkelepingust ***. Kinkelepingust taganemise aluseks oli VÕS § 268 lg 1. Kuivõrd hageja ja tema abikaasa on kinkelepingust taganenud, on kehtetu ka selles sisalduv asjaõigusleping Tallinnas Lõuna tn *** asuva kinnistu omandi ülekandmiseks *** ning ***ja *** isiklik kasutusõigus kinnistule. 07.01.2003.a. tehtud vastavate kinnistusraamatu kannete õiguslik alus on ära langenud. Kuna kostja ei ole andnud nõusolekut kinnistusraamatu ebaõigete kannete muutmiseks, palus hageja 20.02.2004.a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses AÕS § 65 lg 1 alusel kustutada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 18462 07.01.2003.a. tehtud kanne *** omanikuna sissekandmise kohta ja 07.01.2003.a. tehtud kanne elamu tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse kohta *** ja *** kasuks ning kanda kinnistusregistri registriossa nr 18462 omanikuna ***. Kostja vastuväited hagile 2(7)
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu, leides, et hagi on tõendamata ja põhjendamata. Kinkelepingust kui võlaõiguslikust lepingust taganemine ei ole kaasa toonud kinkeeseme omandiõiguse üleminekut hagejale ja kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise nõudeõiguse teket. Jäme tänamatus kinkija või tema lähedaste vastu on VÕS § 267 p 1 kohaselt hinnanguline mõiste, mille sisustab kohus. Jäme tänamatus eeldab olulist lepingurikkumist VÕS § 116 tähenduses. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja jäme tänamatus või kinkelepingu rikkumine. Pigem on hageja ise kinkelepingut rikkunud, jättes kostjale üle andmata kinkeeseme otsese valduse. Kohtule esitatud arved näitavad seda, et hageja on maksnud enda poolt Lõuna tn *** elamus tarbitud teenuste eest. Esimese astme kohtu otsus
4.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 20.10.2004.a. otsusega täies ulatuses ja mõistis kostja *** riigituludesse 60 krooni riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja ja kolmas isik hageja poolel kasutanud seaduspäraselt oma õigust 27.11.2002.a. sõlmitud kinnistu kinkelepingust taganeda, kuna kostja näitas nende suhtes üles jämedat tänamatust. Hageja ja hageja poolel kaasatud kolmanda isiku seletustega ning tunnistaja *** ütlustega on tõendatud, et kostja nõudis venna ja vanemate majast lahkumist, käitus venna elukaaslase ja ema suhtes vägivaldselt, ähvardas neid ja nõudis ema käest raha. Kolmas isik hageja poolel (kostja isa) on seletanud, et kostja ei suhtle temaga ega aita teda. Kohtu hinnangul väljendub jäme tänamatus selles, et kostja on nõudnud vanemate lahkumist kinnistul asuvast elamust, kuigi kinkelepingu tingimuseks oli elamu tähtajatu ja tasuta kasutamisõigus kinkijatele. Elamu tasuta kasutamisõigusega ei ole samuti kooskõlas asjaolu, et hageja pidi kommunaalteenuste eest tasuma. Eeltooduga on kostja kinkelepingut rikkunud ning hageja nõue kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamiseks tuleb VÕS § 186 p 5, § 270 lg 1 ja AÕS § 65 lg 1 alusel rahuldada. Vastuseks kostja vastuväitele märkis kohus, et hageja ei ole kinnistu kommunaalteenustega varustamiseks sõlmitud lepingute kostja (kingisaaja) nimele ümber vormistamata jätmisega kinkelepingut rikkunud, sest kostja maksejõuetuse tõttu olid vanemad sunnitud ise kommunaalteenuste eest tasuma. Apellatsioonkaebus
6.Tallinna Linnakohtu 20.10.2004.a. otsusega ei nõustunud kostja, kes palub kaevatava kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
7.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus otsuse tegemisel vääralt hinnanud tõendeid, oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Otsus on vastuolus TsMS § 227 mõttega, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
8.Tallinna Linnakohtu oluline eksimus protsessiõiguse normide kohaldamisel väljendub esiteks selles, et kohus ei kuulanud kohtuistungil ära kostja seletust (TsMS § 67) ja käsitas seletusena kostja esindaja kirjalikke vastuväiteid hagile. Kostja *** tuleb võimaldada seletuse andmine ringkonnakohtu istungil. Teiseks ei andnud kohus 07.05.2004.a. kolmanda isikuna hageja poolel kaasatud *** tähtaega hagile ja kostja 3(7)
vastuväidetele vastamiseks, mille tagajärjel kolmanda isiku seletus kohtuistungil tuli kostjale üllatusena. Kolmanda isiku positsiooni eelnevalt teadmata puudus kostjal võimalus oma vastuväiteid ette valmistada ja sellega kuritarvitati kostja protsessiõigusi.
9.Puudulikult ja protsessinormide rikkumisega kogutud tõendeid on linnakohus vääralt hinnanud ning apellandi arvates on kaevatava otsuse järeldused vastuolus kohtuistungil tegelikult selgunud ja tuvastatud asjaoludega. Tõendamisesemeks oli kostja jäme tänamatus kinkijate suhtes (VÕS § 267 p 1), mille osas tõendamiskoormus lasus hagejal. Hageja *** seletusest nähtub, et kostja on ühel korral nõudnud venna *** ja venna elukaaslase lahkumist Tallinnas Lõuna tn ** asuvast elamust. *** ei ole väitnud, et *** oleks nõudnud vanemate lahkumist kõnealusest elamust või vanemaid ähvardanud või neilt raha nõudnud. Kolmanda isiku hageja poolel *** seletuse kohaselt ei käi kostja vanematel külas või neid abistamas ega suhtle nendega üldse. Tunnistaja *** nägi pealt sõnavahetust, kus kostja nõudis venna ja venna elukaaslase majast lahkumist, ja võis selle kohta ütlusi anda. Kostja jämedat käitumist kinkijate suhtes ei ole tunnistaja kordagi pealt näinud, kuid on sellest väidetavalt kuulnud kolmandatelt isikutelt. Selline tunnistaja ütlus ei ole usaldusväärne. Eeltoodu põhjal on apellant seisukohal, et tema jäme tänamatus kinkijate suhtes ei ole kaevatavas kohtulahendis loetletud tõenditega kinnitust leidnud. Samuti ei väljenda kostja jämedat tänamatust asjaolu, et hageja on tasunud AS Eesti Energia ja AS Tallinna Vesi arveid. Kinnistu tasuta isiklik kasutusõigus ei tähenda kingisaaja kohustust võimaldada kinnistu kasutajatele (sealhulgas kinkelepingus nimetamata isikutele nagu *** perekond) tasuta kommunaalteenuseid.
10.Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud kostjapoolset olulist kinkelepingu rikkumist VÕS § 116 tähenduses, ei ole eelnevast tulenevalt kohaldatav AÕS § 65 lg 1, mille alusel kohus kustutas Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosast nr 18462 kande *** kandmise kohta 07.01.2003.a. kinnistusraamatusse kinnistu nr 18462 omanikuna ja samal kuupäeval registriosa nr 18462 kolmandasse jakku kantud elamu tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse *** ja *** kasuks ning taastas *** omanikukande kinnistusregistri registriosas nr 18462. Apellant on seisukohal, et kinnistusraamatu kande õiguslik alus ei ole AÕS § 57 lg 1 tähenduses ära langenud.
11.Samuti vaidleb apellant vastu kohtukulude jaotusele ja leiab, et *** hagi tuleb jätta rahuldamata ning kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Vastuväited apellatsioonkaebusele
12.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palub vastustaja jätta Eesti Vabariigi kanda. Kõrgema astme kohtute varasemad lahendid
13.Tallinna Ringkonnakohus 14.04.2005 otsusega tühistas Tallinna Linnakohtu 20.10.2004 otsuse ja jättis *** hagi *** vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks rahuldamata ja mõistis *** ***kasuks kohtukulu 60 krooni.
14.Riigikohtu 01.12.2005 otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osas millega jäeti rahuldamata hageja nõue kustutada kostja kinnistusraamatust kinnisasja omanikuna ja 4(7)
kanda omanikuna sisse hageja ja hagejalt kostja kasuks kohtukulu väljamõistmise osas. Riigikohus muutis ringkonnakohtu otsuse põhjendusi osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kustutada kinnistusraamatust kanne tähtajatu isikliku kasutusõiguse kohta He***ja *** kasuks. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15.Ringkonnakohus vaatab asja uuesti läbi üksnes osas, milles Riigikohus tühistas samas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2005 otsuse, see on osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kustutada kostja kinnistusraamatust kinnisasja omanikuna ja kanda omanikuna sisse hageja, samuti hagejalt kostja kasuks kohtukulu väljamõistmise osas.
16.Kolleegium leiab, et kohtuotsus hagi rahuldamise kohta on lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb muuta resolutsiooni sõnastuse ja põhjenduste osas.
17.Poolte vahel on kesksena vaidluse alla jäänud küsimus, kas kostja on käitunud sellisel viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Hagi aluseks olevate asjaolude järgi väidab hageja, et ta taganes juba täidetud kinkelepingust VÕS § 268 lg 1 järgi põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust. Selle põhjendusena on ta toonud kostja vastuvõtmatu käitumise kinkija ja tema pere suhtes.
18.Vaidluse all ei ole, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Hageja on tuginenud VÕS § 267 p-le 1, mis annab kinkijale lepingust taganemise õiguse, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
19.Kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta oli "kingi vääriline". "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 lg 1 järgi seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. "Lähedane" on sättesse hõlmatud esmajoones seetõttu, et kinkija huve paremini kaitsta. Vastasel juhul võiks sätet kitsalt tõlgendades väita, et kingisaaja ei tohi rünnata kinkijat, küll aga tema perekonnaliikmeid, ilma et see õigustaks kinkijat kinkelepingust taganema. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust kahelda, et vanematega koos elav laps on vanematele lähedane VÕS § 267 p 1 tähenduses ning ründed tema vastu võivad tähendada jämedat tänamatust vanemate vastu. Asjaolu, et kingisaajaks ja ründajaks on hageja teine poeg, ei muuda VÕS § 267 p 1 tõlgendust ega rakendust. Kingisaajaks on tihti või koguni enamasti kinkijale lähedane isik.
20.Linnakohus kuulas tunnistajana üle *** Tunnistaja ülekuulamise protokollis ( tl 92) sisalduvad muu hulgas järgmised tunnistaja ütlused: "Ta (s.o kostja) nõudis oma venna ja vanemate lahkumist, ähvardas, et kaebab kohtusse. Ta käitus vägivaldselt ema vastu ja 5(7)
Toomase elukaaslase vastu, kui ema kaitses teda. Ta nõudis ema käest raha. /- - -/ Palun minge siit ära, ütles ta oma emale". Seega on õige linnakohtu järeldus, et kostja on nõudnud ka oma vanemate lahkumist elamust.
21.Ringkonnakohus ühineb esimese astme kohtu järeldusega, et hageja ja kolmanda isiku seletuste ning tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud, et kostja on oma ema ja tema perekonnaliikmete suhtes käitunud viisil, mida saab pidada jämedaks tänamatuseks VÕS § 267 p 1 mõttes. Seega on kinkelepingust taganemine kehtiv.
22.Linnakohus ei ole hageja nõuet kostja omanikuna kinnistusraamatust kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks õigesti kvalifitseerinud. Hageja nõuet ei saa pidada AÕS § 65 järgseks nõudeks ebaõige kande kinnistusraamatust kustutamiseks. Kinnistusraamat ei ole ebaõige, kuna kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe kinkelepingust taganemisega.
23.Hageja on nii hagi kui taganemisavalduse kohaselt taganenud lisaks kinkelepingule ka kinnisasja omandi ülekandmise asjaõiguslepingust. Asjaõiguslepingu sisu on vaidlusalusel juhul omandi tagasikandmine. Selle kokkuleppe sisu on seadusega määratud (AÕS § 120) ning sellest ei saa taganeda ega seda üles öelda. Ka näeb VÕS § 268 lg 1 ette üksnes kinkelepingust taganemise võimaluse. Seega saab, vaatamata notarite poolt ebaõigesti sõnastatud taganemisavaldustele, tulla kõne alla vaid võimalus, et selle taganemisavaldusega taganeti üksnes kinkelepingust.
24.Kuna taganemine on kehtiv, on kinkeleping VÕS § 188 lg 2 järgi lõppenud. See ei mõjuta aga iseenesest TsÜS § 6 lg-te 3 ja 4 järgi omandi ülekandmise asjaõiguslepingu kehtivust. VÕS § 268 lg 1 viitab kinkelepingust taganemise korral tagasitäitmisele alusetu rikastumise sätete järgi. Seega tuleb kinkelepingust taganemise puhul tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028-1036 sätestatut. Kuna kinge on tasuta leping, on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. Käesolevas asjas on kostja saanud hagejalt kinkelepinguga kinnisasja omandi, otsest valdust kostjale asja materjalide järgi üle antud ei ole. Hageja nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi. Tegemist on võlaõigusliku nõudega. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Seega saab hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks. Kuna kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanikuna, on ta puudutatud isikuks, kelle nõusolek on asjaõiguse üleandmisel vajalik kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p 3 järgi. Kolleegiumi arvates on võimalik käsitleda hageja nõuet selliselt, et see on suunatud kostja kinnisomandi tagasikandmise tahteavalduse kohtuotsusega asendamisele.
25.Mõlemale poolele oli määratud tsiviilasjas esindaja riigi arvel. Apellant *** esindas apellatsioonimenetluses adv Tiina Mare Hiob ja vastustaja *** esindas apellatsioonimenetluses adv Madis Saar. Adv T. M. Hiob on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 2 984 krooni, millele lisandub käibemaks. Adv M. Saar on esitanud
6(7)
õigusabikulude hüvitamiseks tegevusaruande, mille kohaselt ta on kulutanud tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumiseks 3,9 tundi ning esindanud vastustajat ringkonnakohtu istungil, mille eest palub tasu välja mõista vastavalt justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 §-le 12. Advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane.
26.Kohus lahendab riigi õigusabi osutamise eest tasu määramise küsimuse vastavalt 01.03.2005.a. jõustunud riigi õigusabi seadusele ja nimetatud seaduse alusel antud Eesti Vabariigi justiitsministri 26.01.2005.a. määrusele nr 2, kuivõrd TsMS §-st 2 tulenevalt tehakse tsiviilasja menetluses protsessitoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning kohtukulude jaotamine on protsessuaalne küsimus. Poolte esindajate taotlused riigi õigusabi tasu määramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 1 ja § 23 lg 1 ning justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 1, § 12 lg 1 ja 2 ning § 14 alusel tuleb kummagi poole esindajale määrata tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest tasuks 900 krooni (tasumäär 1 125 krooni, korrutatuna apellatsioonimenetluse koefitsiendiga 0,8) ning 30.03.2005.a. Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemise eest kestusega 1 tund tuleb esindajatasuks määrata 248 krooni, arvestades koefitsienti 0,8. Kokku 1 148 krooni suurusele riigi õigusabi tasule lisandub 18 % käibemaksu summas 206,64 krooni, kuivõrd mõlemad advokaadibürood, mille kaudu poolte esindajad õigusabi osutavad, on käibemaksukohustuslased. Tasu maksab tulenevalt justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 §-st 6 välja Eesti Advokatuuri juhatus advokaadibüroo pidaja arvele.
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.