Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.02.2006, Tallinn
Tsiviilasi
H.V.i ja A.V.i hagi AS V. ja H.K.i vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara arestist vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 06.09.2005 otsus nr 2/2767881/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.K.i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
H.V., A.V., nende esindaja adv A.N., AS V. seaduslik esindaja A.V., H.K. ja tema esindaja M.P.
Kohtuistungi toimumise aeg
17. jaanuar 2006. a, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 06.09.2005 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja vara arestist vabastamiseks rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Välja mõista H.V.ilt ja A.V.ilt kummaltki 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni kohtukulu H.K.i kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.H.V. ja A.V. esitasid 15.09.2004 hagi Tallinna Linnakohtusse AS-i V. ja H.K.i vastu, paludes tunnustada hagejate omandiõigust Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri A.P. poolt arestitud varale ning vabastada see vara aresti alt. Hagiavalduse kohaselt arestiti Tallinnas, K***** tn *** asuv vallasvara. Täitemenetluses on sissenõudjaks H.K. ja võlgnikuks AS V.. Vara üleskirjutamine ei toimunud võlgniku ega tema esindaja juuresolekul.
2.Kostja H.K. hagi ei tunnistanud. Hageja H.V. ei teavitanud arestimise käigus kohtutäiturit asjaolust, et vara ei kuulu võlgnikule, mida kinnitab asjaolu, et aktis ei sisaldu tema väidetava vastuväite kohta märget. Samuti kinnitab seda asjaolu kostja esindaja M.P., kes viibis vara arestimise juures. Vara oli võlgniku kasutuses olevates ruumides ja seega võlgniku valduses. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vara kuuluvust neile ning ei saa eeldada, et kaubanduslik inventar, mis pealegi on veel jaekaubandusega tegeleva äriühingu valduses, kuulub kahele füüsilisele isikule.
3.Kostja AS V. tunnistas hagi ning kinnitas, et vaidlusalune vara kuulub hagejatele. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
4.Kohus rahuldas hagi ja tunnustas hagejate ühisomandiõigust heledale puidust köögimööblile 5 istekohaga, heledast puidust lauale, kolmele pruunile puidust toolile, mikrolaineahjule, kaalule ja kolmele külmikule ning otsustas vabastas need asjad aresti alt. H.K.ilt ja AS-ilt V. mõistis kohus välja kohtukulu 1700 krooni solidaarselt A.V.i ja H.V.i kasuks.
5.Hooneregistri tõendist nähtuvalt kuulub A.V.ile 3268/11562 mõttelist osa Tallinnas K***** tn *** asuvast elamust. Arvestades, et ruum, kus asuvad hele puidust köögimööbel 5 istekohaga, heledast puidust laud, kolm pruuni puidust tooli ja mikrolaineahi asuvad hagejatele kuuluvas ruumis ning pidades silmas seda, et ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et nimetatud ruum oleks AS-i V. kasutuses, on A.V.i seletusega tõendatud, et heledast puidust köögimööbel 5 istekohaga, heledast puidust laud, kolm pruuni puidust tooli ja mikrolaineahi on hagejate valduses. Vastupidist käesolevas asjas tõendatud ei ole. AS V. on kinnitanud nimetatud vara kuulumist hagejatele. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et nimetatud asjad kuuluvad hagejatele.
6.Vaidlust ei ole selles, et kaal ja kolm külmikut asuvad AS-i V. valduses. Kuna vaidlus on selle üle, kas nimetatud asjad kuuluvad AS-ile V. või kuuluvad nad hagejatele ning arvestades asjaolu, et nii hagejad kui AS V. kinnitavad, et need asjad kuuluvad hagejatele, siis tuleb lugeda tõendatuks, et kaal ja kolm külmikut kuuluvad hagejatele. Vastupidiseks järelduseks ei anna alust ka asjaolu, et vallasvara arestimise akti kohaselt ei teatanud arestimise juures viibinud H.V., et asjad ei kuulu AS-ile V.. See ei võtnud hagejatelt õigust tõendada oma omandiõigust hagimenetluses. Seega tuleb tunnustada hagejate, kes abiellusid 23.02.1974 ühisomandiõigust vaidlustatud asjadele. Kuna tõendatud on, et need asjad kuuluvad hagejatele, siis tuleb nimetatud esemed arestist vabastada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
7.H.K. esitas apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja mõista hagejatelt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 340 krooni ja õigusabikulu 2950 krooni ning muuta ka kohtukulude jaotust seoses menetlusega esimese astme kohtus, mõistes solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja 4484 krooni.
2(4)
8.Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, sest kohus on valesti hinnanud tõendeid. Samuti ei ole kostjalt väljamõistetud kohtukulude suurus kooskõlas otsuse motiveerivas osas kirjutatuga. AS-i V. esindas seaduslik esindaja A.V., kes on ka hagejaks. Seega ei saa sellistel asjaoludel lugeda usaldusväärseks AS-i V. esindaja seletust. Hagejate valdus vaidlusaluste asjade üle ei ole tõendatud, sest hagejad ei esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit. Asjaolu, et AS V. tegutses väidetavalt A.V.ile kuulunud ruumides ei tõenda iseenesest vastustajate valdust.
9.Kohtutäituri poolt arestitud hele puidust köögimööbel, kolm pruuni puidust tooli, heledast puidust laud ja mikrolaineahi asusid ruumides, kus pidas poodi AS V.. Nn sauna eesruum, kus asusid arestitud asjad ning mis olid kohtu arvates hagejate valduses, ei olnud kaupluseruumist eraldatud muul moel, kui uksega, mis ei olnud lukustatud. Tegemist oli müüjate puhkeruumiga. Seda kinnitab kaudselt ka see, et selles ruumis oli mikrolaineahi, kus kaupluse töötajad ilmselt lõunatasid.
10.Kuna kostja vaidles hagile täielikult vastu ja hagejad tõendasid endi väiteid ainult seletustega, siis lasus hagejatel hagi alusesse kuuluvate asjaolude täiendava tõendamise kohustus. Kostja ei pidanud tõendama, et arestitud vallasvara ei olnud hagejate valduses.
11.Arestitud kaalu ja kolme külmiku valdaja osas vaidlus puudus, sest hagejad nõustusid, et need olid AS-i V. valduses. Kohus luges ka nende asjade osas hagejate omandiõiguse tunnustamise nõude tõendatuks seetõttu, et hagejad väitsid seda ja kostja AS V. kinnitas sama. Kostja AS V. seletus ei tohiks olla usaldusväärseks tõendiks asja lahendamisel. Seega ei ole hagejad tõendanud ka oma omandiõigust kaalule ja kolmele külmikule. Mõistlikult ja loogiliselt ei saa eeldada, et kaubanduslik inventar, mis on jaekaubandusega tegeleva äriühingu valduses, kuulub kahele füüsilisele isikule. Eraisikud ei osta endale kaubanduslikku kaalu ja kolme poekülmikut. Sellised asjad ostetakse kaubandustegevusega tegelevale ettevõttele, kes ostult ka käibemaksu tagasi saab.
12.Kui H.V.ile oleksid kuulunud arestitud vallasasjad, siis oleks ta arestimise juures isiklikult viibides sellest kohtutäiturit teavitanud ja selle kohta ka akti märke teinud. Seega tõendab vastava märke puudumine hagejate seletuse ebausaldusväärsust ja soovi kohut eksitada. Vastustajate A.V.i ja H.V.i seisukoht
13.Vastustajad ei pea kaebust õigeks ja vaidlevad sellele vastu. Kostja AS-i V. seisukoht
14.Kostja AS V. ei pea apellatsioonkaebust õigeks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
15.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on endal võimalik teha uus otsus.
16.Kohus pidi asja läbivaatamisel juhinduma otsuse tegemise ajal 2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust, kuna praegu kehtiva TsMS §-st 6 tulenevalt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
17.Tsiviilasjas on tuvastatud järgmised asjaolud: - A.V.ile kuulub 3268/11562 mõttelist osa elamust K***** tn ***. - A.V. andis K***** tn *** keldris asuvad ruumid AS V. kasutusse kaupluse pidamiseks - A.V. on AS V. ainuaktsionär ja seaduslik esindaja
3(4)
-
Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur A.P. menetluses on täiteasi, milles sissenõujaks on H.K. ja võlgnikuks AS V. Kohtutäitur arestis võlgniku asukohas K***** tn *** Tallinnas seal asuva vallasvara.
18.TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejad paluvad tunnustada nende omandiõigust arestitud varale ja vabastada see aresti alt. Hagejad väidavad, et nemad on vara omanikud. Oma väiteid tõendasid hagejad ainult enda seletusega. Kuna kostja H.K. vaidles hagile vastu, ei piisa hagi rahuldamiseks üksnes hagejate seletusest.
19.Kohus tugines hagi rahuldamisel ka kostja AS V. seadusliku esindaja seletusele, kes oli samaaegselt ka hageja. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja A.V. pidas õigeks oma hagejana antud seletust, ei tõenda hageja nõuet suuremal määral kui hageja enda seletus.
20.Vaidlus puudub selles, et kaal ja kolm külmikut asusid kaupluse tööruumis ja tegemist oli kaupluse inventariga. Hagejad ei ole tõendanud oma väidet, et ruum, kus asusid köögimööbel, kolm tooli, laud ja mikrolaineahi, ei olnud võlgniku valduses, mistõttu täitur ei oleks tohtinud selles ruumis asuvaid esemeid arestida. Täitur teostas arestimist võlgniku asukohas, kaupluse töö ajal ja nendes ruumides, kuhu kaupluse töötajad võimaldasid tal juurdepääsu. Arestimise juures viibis ka hageja H.V. ise, kes oli kaupluse müüja. H.V. täituri tegevuse suhtes mingit kaebust ei esitanud. Seega tuleb eeldada, et täitur toimis vara arestimisel seaduspäraselt ja arestis võlgniku valduses olevad asjad. Asjaõigusseaduse § 90 kohaselt vallasasja valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
21.Käesoleva hagi lahendamisel ei ole tähtsust sellel, et võlgniku valduses olevaid ruume kasutasid ka hagejad. Hagi rahuldamiseks pidid hagejad tõendama, et tegemist on nende isikliku omandiga. Kuna hagejad seda ei teinud, tuleb hagi jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
22.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel hagejatelt kostja kasuks välja mõista nii esimese kui teise astme kohtukulud. Kostja soovib välja mõista õigusabikulu esimese astme eest 4484 krooni ja apellatsiooniastme eest 2950, kokku 7434 krooni. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning seda, et tegemist on nii varalise kui mittevaralise nõudega, peab kolleegium põhjendatud õigusabikulu suuruseks 3500 krooni. Samuti tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 340 krooni.
G. Kivinurm
M. Seppik
U. Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.