lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-04-1864/6

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.02.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-04-1864/6
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1181
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-04-1864

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006 Tartu

Tsiviilasja number

2-04-1864

Tsiviilasi

A. hagi D. vastu lapsele elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2005 otsus tsiviilasjas nr 2-2214/2004 D. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

17. jaanuar 2006

Menetlusosalised ja nende

Apellant- kostja: D. Vastustaja-hageja: A.

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2005 otsus tsiviilasjas nr 2-2214/04 täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.A. esitas Tartu Maakohtule hagi D. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks 1345 krooni kuus, kuid mitte vähem seadusega sätestatud elatise alammäärast. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 28.08.1988 Ukrainas. Tartu Maakohus lahutas poolte abielu 15.11.2000. Poolte abielust sündis tütar V. Hagejal puudub kontakt kostjaga. Hageja netopalk on 5000-6000 krooni kuus. Tütar õpib. Kostja ei ole tütart toetanud alates 2004. aastast. Kostjal rohkem lapsi ei ole.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus rahuldas 14. oktoobri 2005 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise V. ülalpidamiseks 1345 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 14.12.2004 kuni V. täisealiseks saamiseni . Kostja on märkinud Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitatud taotluses oma elukohaks X. Maakohus saatis Justiitsministeeriumi kaudu nimetatud aadressile hagimaterjalid ja kohtukutse, kuid dokumente ei õnnestunud kätte anda. Nimetatud aadressil elas kostja ema, kes teatas 14.06.2005 avalduses, et ei tea kostja viibimiskohta Moskvas. Hageja seletuse kohaselt helistas kostja hagejale 17.-l8.06.2005 ja käskis hagi tagasi võtta. Seega on kostja ema edastanud info kohtuasjast kostjale. Maakohus luges TsMS §-de 28 lg 7 ja 31 lg 2 alusel kostjale kohtukutse kätteantuks. Kostja istungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjust ei teatanud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on PKS § 60 lg 1 kohaselt vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eeskostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PKS §-ile 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 24.12.2004 määruse nr 374 kohaselt on alates 01.01.2005 kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni. PKS § 70 lg l kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.D. taotleb Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2005 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud apellandi materiaalset olukorda, millega rikkus PKS § 61 lg 2. Apellant elab Ukrainas, ta on töötu ning seoses maksejõuetusega ei ole ta võimeline lapse ülalpidamiskohustust täitma. Maakohtu poolt määratud elatise suurus 1345 krooni on kõrge ning võrdne Ukraina keskmise töötasuga. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-7-05 rõhutanud, et PKS § 49 järgi on vanematel võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS §-ile 61 lg 6 on kohtul õigus jätta elatis välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada. Vastustaja sissetulek on piisav lapse normaalseks ülalpidamiseks. Ebaõiged on hageja väited, et apellant helistas talle 17-18.06.2005. Apellant ei ole kohtukutset kätte saanud, sest ta töötas maist-oktoobrini 2005 Moskvas. TsMS

§ 28 lg 7 ei saanud maakohus antud juhul kohalduda. Kohtukutse kätteandmise momendil ei elanud apellant emaga koos ja ema tema asukohta ei teadnud. Samuti on ebaõige kohtu viide TsMS §-ile 31 lg 2, kuna apellant ei teadnud algselt, et tema endine abikaasa on Tartu Maakohtusse hagi esitanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et apellandi suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld Eestisse.

4.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ebaõige apellandi seisukoht, et vastustajal on piisav sissetulek ja seetõttu tuleks temalt elatis välja mõista alla seaduses ettenähtud alammäära. Vastavalt PKS §-ile 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Paljasõnaline on apellandi väide, et tal puudub võimalus leida alaliselt ja stabiilselt tasustatavat tööd. Maakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme, kui tugines hageja selgitustele, et kostja oli kohtuistungi toimumisest teadlik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2005 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Vastavalt TsMS §-ile 656 lg 1 p 2 ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Põhiseaduse § 24 lg 2 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. TsMS § 28 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt kirjalik kutse saadetakse postiga, käskjalaga või kohtukordnikuga ja antakse kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka kutse kätteandmise aeg. Teatis tagastatakse kohtule ja see jääb toimikusse. Kohtukutse kätteandmise regulatsiooni tuleb kohaldada ka teiste menetlusdokumentide (hagimaterjalide) kätteandmise korral. Protsessiosalisel on TsMS § 67 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt muu hulgas õigus vaielda vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele ning osa võtta kohtuistungist. Justiitsministeeriumi teatisest Tartu Maakohtule (t.l 40) nähtub, et justiitsministeerium edastas maakohtule Ukraina Justiitsministeeriumi kaudu saabunud dokumendid, mis jäid kätte andmata D., kuna nimetatud isik ei elanud sel ajal dokumentides näidatud aadressil. Nimetatud teatisest nähtub üheselt, et kostja ei saanud hagimaterjale ja kohtukutset kätte ning maakohtul puudus seadusest tulenev alus asja sisuliselt lahendada. Antud juhul eiras maakohus Põhiseaduse §-is 24 lg 2 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ning saada seega ära kuulatud. TsMS §-dest 166 lg 1 ja 167 lg 4 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) tuleneb kohtu kohustus saata kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõendite ärakirjad ning nõuda kostjalt kirjalikku vastust ühes kirjaliku vastuse andmata jätmise või vastuse puudulikkuse või eelistungilt puudumise võimalike õiguslike tagajärgede selgitamisega. Maakohus oleks pidanud pärast hagimaterjalide ja kohtukutse tagastamist tegema täiendavaid toiminguid, et tagada hagimaterjalide ja kohtukutse reaalne kätteandmine. Ukraina Justiitsministeeriumist saadud teabe kohaselt oli D. lahkunud elukohast ajutiselt ning asja materjalidest ei nähtu, et D. sooviks hoiduda kohtupidamisest kõrvale. D. ajutist äraolekut oma elukohast kinnitab ka asjaolu, et vaidlustatud otsuse saatis maakohus samale aadressile ning D. sai kohtuotsuse kätte.

Maakohus leidis ebaõigesti, et TsMS § 28 lg 7 alusel tuleb lugeda kohtukutse kostjale kätteantuks. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtukutse ja hagimaterjalid oleksid olnud allkirja vastu kätte antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Samuti on ebaõige maakohtu viide TsMS §-ile 31 lg 2. Kuna kostja ei olnud kohtukutset ja hagimaterjale kätte saanud (tema jaoks ei olnud menetlus veel alanud), siis ei olnud tal TsMS §-ist 31 lg 2 tulenevat kohustust teatada kohtule oma aadressi muutumisest. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uue arutamise käigus.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.