Tallinna Linnakohtu 7. juuni 2005.a otsus nr 2/231-1295/04
Kaebuse esitaja d ja kaebuse liik
L.L. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 7. juuni 2005. a otsus ja saata tsiviilasi Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 670 lg 1).
Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 685).
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.10. veebruaril 2004. a esitas L.L. hagi Tallinna Linnakohtusse Ü.-J.P.i vastu au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks summas 300 000 krooni.
2.Hageja on tegelenud ja tegeleb Eestis ja väljaspool Eestit kontserdikorraldajana. Sellega seoses on ta tuntud Eesti avalikkusele ning mitmete välisriikide kontserdikorraldajatele, kellega koostöös on korraldatud erinevate artistide esinemisi Eestis. BBC tootis 2002. a seoses Eestis samal aastal korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlusega režissöör Marina Zenovichi eestvedamisel dokumentaalfilmi „Estonia Dreams of Eurovision“ („Eesti Eurovisiooniunistus“). Selles dokumentaalfilmis intervjueeriti teiste hulgas nii hagejat kui ka kostjat. Intervjuu käigus tegi kostja alljärgneva avalduse: „ L.L. on Eestis väga tuntud petis. Tal on mitmeid erinevaid firmasid. Ta teeb midagi ja siis ütleb: „Ei, see ei ole minu firma, ma ei tea midagi selle kohta.““ Seda dokumentaalfilmi on esitletud mitmetes välistelekanalites (sh BBC 2-s 18. mail 2002. a.) ja Eesti Televisioonis 27. mail 2002. a.
3.5. mail 2002. a avaldati Suurbritannias ilmuvas ajalehes „Independent“ ning selle internetiversioonis artikkel pealkirjaga „Eurovision Song Contest: Estonian Rhapsody“. Ka selles artiklis toodi sõna-sõnalt välja dokumentaalfilmis näidatud intervjuu kostjaga.
4.Selles dokumentaalfilmis ja artiklis kajastatud ning kostja poolt öeldud sõnad on ebaõiged ja hagejat laimavad, solvavad ja tema au teotavad ning mainet oluliselt kahjustavad. Kostja väited on hageja head nime teotavad. Kostja poolt hagejale antud hinnang „petis“ on negatiivse ning halvustava ja hagejat avalikkuse silmis seetõttu kahjustava tähendusega, kuna „petiseks olemine“ ning „petmine“ on ühiskonnas selgelt hukkamõistetav tegevus. Samuti on hagejat halvustav hagejale kostja tsitaadis nimetatud tegevuse omistamine, eriti arvestades asjaolu, et see ei vasta tegelikkusele. Kostja on enda väidetega ja antud hinnanguga rikkunud oluliselt hageja isiklikke õigusi.
5.Isikul, kelle isiklikke õigusi on rikutud, on õigus nõuda muuhulgas au teotavate andmete ümberlükkamist ja moraalse kahju hüvitamist. Kostja on hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitanud hagejale moraalset kahju summas 300 000 krooni. Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb eeldada moraalse kahju tekkimist ning ainsana tõusetub küsimus moraalse kahju hüvitamiseks väljamõistetava rahalise hüvitise suurusest. Arvestades au teotamise vormi, ulatust, viisi ja kostja käitumist ning suhtumist kannatanusse pärast au teotamist, on moraalse kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise väljamõistmine hagis nõutud suuruses põhjendatud.
6.Kostja teadis, et tema väited jõuavad dokumentaalfilmi vahendusel äärmiselt suure auditooriumini. Oli üldteada asjaolu, et hageja oli 2001. a Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud la ulja D.B. i manager ning just nende asjaoludega seoses ka intervjueeriti dokumentaalfilmis D.B.it, hagejat ja ka kostjat. Kostja poolt dokumentaalfilmis antud intervjuu on tervikuna äärmiselt bravuurne ja üleolev.
7.Hageja ja kostja on mõlemad tegevad meelelahutusäris. Seetõttu on kostja taolise käitumise motiiviks kostja soov halvustada hagejat kui konkurenti ning saavutada seeläbi võimalikku konkurentsieelist hageja ja temaga seotud äriühingute ees, suunates olemasolevaid ja potentsiaalseid hageja äripartne reid mitte jätkama või looma ärisuhteid hagejaga ja temaga seotud äriühingutega.
8.Hageja on pärast au teotamist teinud korduvalt (nii suuliselt kui ka kirjalikult) kostjale ettepaneku lükata ajakirjanduses au teotavad andmed ümber ja maksta hüvitust moraalse kahju eest, kuid kostja ei ole hageja ettepanekut täitnud ning ei ole
2(9)
ka hagejale vastanud ega oma keeldumise motiive selgitanud. Seega käitub kostja pahatahtlikult ja heade kommetega vastuolus olevalt. Kostja jätkab hageja halvustamist ajakirjanduses ka pärast ülalviidatud hageja au teotamist ning hageja ettepanekut asi kohtuväliselt lahendada. Seega on ilmne, et kostja on teadlikult ja eesmärgipäraselt teotanud hageja au ja head nime, kusjuures kostja ei kahetse tehtut ning on jätkanud hageja isiklike õiguste rikkumist, vaatamata sellele, et kostja tähelepanu juhiti hageja õiguste rikkumisele.
9.17. mai 2004. a hagiavalduse asjaolude täpsustuse kohaselt on vaidlustatud kostja väited sisult ebaõiged, kuid nendes ebaõigetes väidetes kajastub ühtlasi ka kostja hinnang hagejale. Kostja seisukoht
10.Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Isiku au saab teotada kas faktiväitega või väärtushinnanguga. Kui au on teotatud väärtushinnanguga, siis ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist. Hageja on esindaja kaudu nõudnud kogu tsitaadi ümberlükkamist. Nõude esitamine sellisel kujul näitab, et hagejal puudub selgus, millise õiguse või vabaduse rikkumisele ta õiguskaitset soovib ehk milles tema õiguste väidetav rikkumine seisneb. Faktiväite ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu.
11.Isiklike õiguste rikkumise korral võib a priori eeldada üksnes rahas mittehüvitatava kahju tekkimist. Moraalse kahju eest rahalise hüvitise saamiseks peab hageja tekkinud kahju tõendama tsiviilmenetluses lubatud tõenditega. Isiklike õiguste rikkumise korral rahas hüvitatava moraalse kahju tekkimist ei saa eeldada. Kui hageja leiab, et temale on tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv moraalne kahju, siis peab ta oma väidet tõendama.
12.Hageja nimetamine petiseks ei teota hageja au, kuna ta on andnud kostjale piisavalt põhjust pidada ennast petiseks. Seda nii isiklikult hagejaga kokku puutudes kui meedia vahendusel. Hageja viide 2002. a Eurovisiooni lauluvõistlusele on vale. Kostja pidas „Eesti Ekspressile“ antud intervjuus silmas 2001. a Eurovisiooni lauluvõistlust, mille võitis laul „Everybody“. Samuti ei saa pidada kostja poolt selles intervjuus avaldatud hageja au teotamise jätkamiseks. Kostja avaldas üksnes seda, mida ta vahetult koges. Hagejat ja tema tegemisi kajastatakse meedias sageli ja kajastamine on valdavalt negatiivne.
13.Tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamine on vaid isiku maine kahjustamise eeldus. Seda, kas avaldatu ka tegelikult hageja mainet kahjustas, peab kohtumenetluses tõendama. Kui hageja maine kahjustamine tõendamist ei leia, ei kuulu hagi rahuldamisele. Avaliku elu tegelane peab arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja võimaliku kriitikaga enda tegevuse suhtes. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks.
14.Hageja ei saa nõuda andmete ümberlükkamist Eesti Televisioonis ja veel vähem päevalehes, sest kui tegelikkusele vastavaid andmeid on levitatud massiteabevahendeis, tuleb need tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 23 lõike 2 kohaselt ümber lükata samas massiteabevahendis.
15.Hageja on esitanud hagi üksnes vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil ja ka hageja ise ei leia tegelikult, et kostja on tema au teotanud. Hagi esitamise hetkeks oli väidetavast au teotamisest möödunud praktiliselt kaks aastat. Hagi esitamine pärast nii pikka perioodi näitab ilmekalt, et hageja ei ole varem pidanud vajalikuks oma
3(9)
õigusi kaitsta, sest ta ei ole tundnud, et neid oleks rikutud. Hagiavalduse väide kostja poole kahju hüvitamise ettepanekuga korduva suulise ja kirjaliku pöördumise kohta on teadvalt ebaõige.
16.Hageja ei ole oma positsioonis järjekindel. Algselt hindas hageja tekitatud kahju 1 000 000 kroonile, hagiavalduses 300 000 kroonile. Selline muutus peaks olema põhjendatud. Hagiavalduses olev viide võlaõigusseaduse (VÕS) §- le 1047 on ebaõige, kuna ei sätesta au teotavate andmete ümberlükkamise ja moraalse kahju hüvitamise nõudeõigust.
Esimese astme kohtu otsus
17.7. juuni 2005. a otsusega jättis Tallinna Linnakohus L.L. hagi Ü.-J.P.i vastu andmete au teotavaks tunnistamiseks ja ümberlükkamiseks, moraalse kahju hüvitamiseks summas 300 000 krooni rahuldamata ning mõistis hagejalt kostjale õigusabikulude katteks välja 15 000 krooni.
18.Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause on käsitletav kohtupraktikas faktiväitena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning sellisel juhul saab kohustada kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Samas aga peavad andmed, mida ümber lükata, olema ka au teotavad. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu saab kohus lugeda isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise.
19.Moraalse kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama ja näitama, milles mittevaraline kahju seisnes ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Hinnates vaidlustatud ja tsitaadis kostja poolt öeldut, tuleb nõustuda kostja väitega, et tsitaadis sisalduv kajastab hageja kohta nii väärtusotsustust kui ka andmeid.
20.Ü.P.i seletuse kohaselt on temal tekkinud hagejast ajalehtedes avaldatud artiklite kaudu kui ka isikliku kontakti pinnalt negatiivne arvamus. Sellisele hinnangule ja arvamusele on kostjal õigus ja see on tema sisemine veendumus ja seega on tema poolt dokumentaalfilmis öeldu „L.L. on Eestis väga tuntud petis“ hinnatav hagejat negatiivselt iseloomustava väärtusotsustusena, mida ei ole aga võimalik TsÜS § 23 lõike 1 mõtte kohaselt ümber lükata. Samas Ü.P.i poolt öeldu (s.o jätkule tema hinnangust L.L. kohta): „Tal on mitmeid erinevaid firmasid. Ta teeb midagi ja siis ütleb: „Ei, see ei ole minu firma, ma ei tea midagi selle kohta.““, kajastab ka andmeid L.L. kohta. Nimelt nähtub esimesest lausest, et L.L. l on erinevaid firmasid, mis kajastab andmeid temale võimaliku vara kuulumise kohta. Samas ei ole kohtu arvates kostja poolt hagejale vara omistamine kuidagi hageja isikliku au teotav ning seega ei ole võimalik neid ka kui au teotavaid andmeid ümber lükata.
21.Järgmisest lausest nähtub, et L.L. teeb midagi, kuid mida ta teeb, seda ei nähtu, kuid Ü.P.i teada ütleb L.L. n.ö „tegemise“ kohta seda, et see pole tema firma ja ta ei tea midagi sellest. Hinnates märgitud lauseid taganeb L.L. Ü.P.i arvates oma firmade
4(9)
tegevusest. Nõustuda saab kostjaga, et öeldu on kostja põhjendus selle kohta, miks tal on kujunenud negatiivne arva mus L.L.st ja seda väljendas kostja ka vaidlusaluse tsitaadi kõige esimeses lauses oma väärtusotsustusega. Samas ei ole Ü.P. vaidlusaluses kahes lauses kirjeldanud konkreetselt ühtegi L.L.le kuuluva firma konkreetset tegu, millest hiljem oleks L.L. taganenud (väitnud, et pole tema firma ja et ta ei tea sellest midagi). Seega on Ü.P.i poolt väidetu ebamäärane ega sisalda konkreetseid au teotavaid andmeid L.L. ja tema tegevuse kohta. Eeltoodu tõttu ei saa Ü.P.i poolt väidetu selle kohta, nagu L.L. oleks öelnud midagi sellist („Ei, see ei ole minu firma, ma ei tea midagi selle kohta.“) ja mida ei ole hageja seletuste kohaselt kunagi aset leidnud, hageja isiklikke õigusi ja au rikkuda ja seetõttu tuleb hageja nõue au teotavate andmete ümberlükkamiseks jätta rahuldamata.
22.Vaidlust ei ole selle üle, et Ü.P.i hinnang – väärtusotsustus L.L. kohta on negatiivse sisuga, mida avaldati meedias nii televisiooni kui ajalehe vahendusel ajal, mil Eestis pidi toimuma Eurovisioon ja mis seetõttu pidi pälvima enama laiema auditooriumi tähelepanu ning pidi jätma L.L.st negatiivse mulje. Samas on Eestis märgitud filmi näidatud vaid korra.
23.Mõlemad nii hageja kui kostja on tegevad muusikaäris ning seega kostja muusikaäris tegutseva isikuna negatiivne hinnang võib omada kaalu hageja tegevusele samas valdkonnas. Hageja seletuse kohaselt on tal usalduslik vahekord mitmete välisriikide artistiagentuuridega ning filmi avaldamisele järgnesid mitmed järelpärmised. Selgitusi tuli anda selle kohta, miks tema kohta nii väideti ning uuriti ka andmeid kostja kohta, sh kes ta on ja millega tegeleb. Samas ei ole hageja oma seletustega tõendanud, et tema usalduslik vahekord agentuuridega ülalmärgitud põhjustel muusikaäris lõppes. Hageja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega, millega kaasneb kõrgendatud taluvus kriitika suhtes ning seega hagejale moraalse kahju tekkimine kostja negatiivse väärtusotsustusega ei ole leidnud tõendamist. Sellel põhjusel tuleb hagi moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
24.Apellant leiab, et linnakohtu otsus on ebaõige ja seetõttu taotleb ta selle tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldataks hageja hagi.
25.Kohus on põhjendamatult eraldanud üksikud laused kontekstist ning neid seeläbi analüüsides jõudnud lõpptulemusena ebaõigetele järeldustele. Hagis viidatud kostja väited koos sisaldavad endas nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid ja neid ei ole võimalik eraldi käsitleda ega teineteisest sõltumatult analüüsida. Neid väiteid tervikuna analüüsides on ilmne, et need on ebaõiged ja sisaldavad samaaegselt negatiivseid väärtushinnanguid, mis teotavad hageja au.
26.Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, mille kohaselt on kostja väide ebamäärane ning ei sisalda seetõttu konkreetseid au teotavaid andmeid hageja kohta. Kostja on sisuliselt esitanud väite selle kohta, et hageja ei täida enda firmadega võetud kohustusi või et hageja keeldub tunnistamast oma seost firmadega, kellel on kolmandate isikute ees kohustusi. Selline väide on konkreetne faktiväide ja see saab tugineda konkreetsetel faktidel. See kas on nii või ei ole nii, nagu kostja väidab ja kuna see on negatiivse iseloomuga, peab kostja tõendama, et tema sõnad vastavad tegelikkusele. Seega, kui kostja ei suuda tõendada, et hageja selliseid tegusid sooritab, on kostja esitanud faktiväite. Sellise väite on kostja kohustatud vastavalt TsÜS § 23 lõikele 1 ümber lükkama. Oluline on ka asjaolu, et arvestades kostja väidete sõnastust, on hageja selliseid tegusid sooritanud korduvalt, s. t vähemalt kahel korral ja seega ei piisaks antud juhul isegi sellest, kui kostja tõendaks ühe
5(9)
taolise hageja teo toimumise. Faktiväite puhul ei oma tähtsust see, millistel asjaoludel või infoallikal see põhines. Oluline on faktiväite ja selle ümberlükkamise kohustuse puhul üksnes see, kas see oli õige või mitte.
27.Kostja poolt hageja „Eestis tuntud petiseks“ nimetamine ei ole üksnes väärtushinnangu küsimus, vaid see on ka faktiväide. Objektiivselt on võimalik kontrollida ja kindlaks teha, kas isik on pannud toime pettuse ja on seetõttu petis või mitte. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks toime pannud kasvõi ühegi pettuse, mis annaks alust nimetada teda petiseks. Seega on kõiki hagis viidatud kostja väiteid nii koos kui eraldi võttes võimalik käsitleda faktiväidetena ning kostja poolt nende väidete tõele vastavuse mittetõendamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt nende väidete ümberlükkamist kohu kaudu.
28.Hagis viidatud kostja väited on samaaegselt ka väärtusotsustused ja hinnangud. Ka kohus on leidnud, et vähemalt osaliselt on need väited käsitletavad hinnangutena, kusjuures need hinnangud on hageja suhtes negatiivse tähendusega.
29.Hageja kirjeldas kohtuistungil detailselt neid asjaolusid, mis järgnesid kostja poolt esitatud väidete avaldamisele. Muuhulgas väljendus moraalne kahju selles, et mitmete tuntud välismaiste artistiagentuuride esindajad (aga ka Eesti äripartnerite esindajad), kellega hagejal oli varemalt kontsertide korraldamisel olnud pidev ja hea koostöö, võtsid hagejaga pärast nende väidete avaldamist ühendust ning nõudsid selgitusi, milliste pettustega hageja on tegelenud. Selliste järelpärimiste põhjusteks olid nendes isikutes kostja poolt avaldatud väidete alusel tekkinud kahtlus hageja usaldusväärsuses ja seaduskuulekuses. On ilmne, et hageja äripartnerid ei oleks pöördunud taoliste kahtlustuste ja järelepärimistega hageja poole, kui nendes ei oleks kostja väited tekitanud tõsiseid kahtlusi hageja suhtes. Seega on ilmne, et kostja poolt esitatud väidete tulemusena sai kannatada hageja maine ja usaldusväärsus nende hageja äripartnerite silmis, aga ka kogu avalikkuse silmis, mis põhjustas hagejale põhjendamatuid kannatusi ja ebamugavusi. Samuti tõi see kaasa muudatusi hageja suhetes nende äripartneritega, kuna nende isikute silmis jäi vaatamata hageja selgitustele püsima hageja suhtes teatud kahtlus ja ettevaatlikkus.
30.Hageja ja kostja tegutsevad mõlemad meelelahutustööstuses ja mõlemad on selle kaudu tuntud ka üldsusele. Meelelahutustööstuses nagu igas teiseski ärivaldkonnas on oluline osa koostööl äripartneritega ning selline koostöö saab põhineda ainult vastastikkusel usaldusel. Kostjaga tehtud intervjuu oli suhteliselt lühike, mistõttu moodustasid hagis viidatud kostja väited olulise osa sõnavõtu sisust, mistõttu kujutas kostja sõnavõtt peamiselt hageja au teotamist. Kostja on 22. jaanuaril 2004. a antud intervjuus „Eesti Ekspressile“ kinnitanud, et enne Eurovisiooni ta hagejat ei tundnud, kuid sellele vaatamata pidas kostja võimalikuks ja vajalikuks oma lühikeses intervjuus keskenduda peamiselt hageja au teotavatele avaldustele. Kostja pidi olema teadlik intervjuud andes sellest, et valmistakse dokumentaalfilmi Eesti kohta seoses Eurovisiooni lauluvõistlusega ning pidi seetõttu eeldama, et seda filmi näidatakse Eurovisiooni toimumisega ühel ajal või vahetult enne või pärast seda. On üldteada Eurovisiooni lauluvõistluse suur populaarsus ning laiaulatuslik huvi sellega seonduva vastu. Seega pidi kostja aru saama, et tema väited jõuavad dokumentaalfilmi vahendusel äärmiselt suure auditooriumini. Üldteada oli ka asjaolu, et hageja oli 2001. a Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud laulja D.B. i manager ning just nende asjaoludega seoses ka intervjueeriti dokumentaalfilmis D.B.it, hagejat ja kostjat. Selles samas intervjuus, milles olid hagis viidatud kostja väited, esitles kostja ennast eelnevalt maailma suurima plaadifirma omanikuna, mis andis ja pidi andma kostja sõnadele ja kostja sõnade usaldusväärsusele erilist kaalu.
6(9)
Seega on kostja hinnangud ja väited hageja kohta kahjustanud silmnähtavalt ja oluliselt hageja mainet.
31.Lisaks sellele on hageja mainet kahjustavad väited avaldatud massimeedias, mis annab alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse oluliselt. Kuna eeltoodud põhjustel on kostja oluliselt kahjustanud hageja mainet, on kostja hagejale tekitanud sellega sellist kahju, mille eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmine on põhjendatud. Oluline on siinjuures veel see, et vaatamata sellele, et kostja on möönnud oma hageja suhtes antud hinnangute negatiivsust, ei ole kostja pidanud vajalikuks hageja ees vabandada selliste hinnangute eest. Hageja tegi pärast kostja poolt au teotamist korduvalt kostjale ettepaneku lükata ajakirjanduses au teotavad andmed ümber ja maksta hüvitust moraalse kahju eest, kuid kostja ei ole sellele reageerinud.
32.Kostja jätkas hageja halvustamist avalikult ajakirjanduses ka pärast ülalviidatud hageja au teotamist ning hageja ettepanekut asi kohtuväliselt lahendada. Kohus jättis ülaltoodud asjaolud arvesse võtmata ning tegi sellest tulenevalt ebaõige järelduse kahju tõendamatuse kohta. Moraalse kahju hüvitise väljamõistmine hageja poolt hagis nõutud suuruses on sellistel asjaoludel põhjendatud. Vastustaja seisukoht
33.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, kuna linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
34.Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu vaidlustatud otsus tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p- le 3 tühistada ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Linnakohus on tsiviilasja menetlemisel rikkunud oluliselt protsessiõigusnorme (kuni 1. jaanuarini 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 p- i 1 ja 2 ning § 171 lg-t 1) ja neid rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
35.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja avaldas Eesti Televisiooni eetris 27. mail 2002.a olnud BBC dokumentaalfilmis „Estonia Dreams of Eurovision“ järgmised väited: „L.L. on Eestis väga tuntud petis. Tal on mitmeid erinevaid firmasid. Ta teeb midagi ja siis ütleb: „Ei, see ei ole minu firma, ma ei tea midagi selle kohta.“. Hageja leiab, et need kostja poolt avaldatud andmed teotavad hageja au. Vastavalt kuni 1. juulini 2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 23 lg- le 1 on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist.
36.Nimetatud sätte tõlgendamisel on kohtupraktika jõudnud järeldusele, et kui au on väidetavalt teotatud tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega (ehk kui au teotamine seisnes faktiväites), siis peab andmete avaldaja tõendama, et andmed vastavad tegelikkusele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2004.a otsus nr 3-2-1-11-04 ja Riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 1. detsembri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97). Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on kostja vaidlusaluse väite puhul tegemist mitme faktiväitega. Kõigi nende faktiväidete tegelikkusele vastavust pidi tõendama kostja. Kui kostja tõendab, et tema poolt väidetu vastab tõele, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.
7(9)
37.Kõigepealt väitis kostja, et „L.L. on Eestis väga tuntud petis.“ Kolleegium nõustub apellatsioonkaebusega, et antud kontekstis võib nimetatud väidet lugeda nii faktiväiteks kui ka väärtushinnanguks. Seega kuna tegemist on ka faktiväitega, siis pidi kostja tõendama, et hagejat tunnevad Eestis paljud inimesed petisena või teisiti öeldes, pidi kostja tõendama, et paljude inimeste jaoks Eestis on L.L. petis. Muu hulgas pidi kostja ka tõendama, kuidas ja keda L.L. on petnud (nt valetanud, pannud toime kelmuse, pettuse vms). Nende tegude kohta ei ole aga kostja sisuliselt kohtule mingeid konkreetseid väiteid ega tõendeid esitanud. Kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 90 lg 2 järgi võis tõendiks olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdiarvamus. Kostja poolt esitatud tõendid on valdavas enamuses väljavõtted ajalehe artiklitest (tl 61-78). Kolleegium leiab, et ühegi toimikule lisatud ajalehe artikliga ei ole võimalik tuvastada ühtegi hageja konkreetset tegu, mida saab lugeda valetamiseks, petmiseks või kelmuseks. Seetõttu tuleb need kostja poolt toimikusse esitatud artiklid jätta tähelepanuta. Ülejäänud tõenditena on kostja oma väidete tõendamiseks andnud kohtule seletuse, esitanud „Ülevaate Vabariigi Valitsusele autoriõigusealasest olukorrast Eesti Vabariigis“ (tl 89-101) ja eellepingu (tl 86-88). Viimati nimetatud dokumentaalsete tõenditega ei ole võimalik samuti tuvastada, kas L.L. on kellelegi valetanud, pannud toime kelmuse, pettuse vms. Samuti ei ole võimalik tuvastada nende dokumentide alusel seda, kas hageja on inimene, kes on üldiselt tuntud petisena. Kuna hageja on esitanud hagi au teotavate andmete ümberlükkamiseks, siis ei nõustu järelikult hageja ka kostja seletusega. Seega ei piisa ainuüksi kostja seletusest kostja väidete tõendamiseks ning kostjal on selleks vaja esitada täiendavaid tõendeid (vrdl Riigikohtu 13. septembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-05). Vastavalt TsMS § 164 lg 1 p- le 1 pidi kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas ka kostja vastuväited. Vastavalt TsMS § 171 lg- le 1 pidi kohus tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kolleegium leiab, et kohus ei ole välja selgitanud seda, milliseid tegusid on hageja kostja arvates toime pannud, mis teeb hageja petiseks. Kõik kostja vastuväited on umbmäärased. Samuti ei nähtu istungi protokollist, et kohus oleks kostjalt või kostja esindajalt küsinud konkreetseid tegusid, mida on hageja kostja arvates toime pannud (nt kellele, mida ja kus on hageja valetanud, petnud, kelmuse toime pannud vms). Asja uuel arutamisel tuleb kohtul vastavad kostja konkreetsed väited välja selgitada. Pärast seda tuleb välja selgitada tõendid, mis kostjal on oma vastuväidete tõendamiseks esitada (alates 1. jaanuarist 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustik § 392 lg 1 p-d 3 ja 4), kusjuures tõenditena tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lg-s 2 nimetatud teabeallikaid. Kuna konkreetse väite kvalifitseerimine faktiväiteks või väärtushinnanguks on õiguse kohaldamise küsimus, siis on asjakohatud vastustaja viited sellele, et hageja ei ole tuginenud esimese astme kohtus sellele, et ha geja petiseks nimetamine on faktiväide.
38.Teise faktiväitena avaldas kostja vaidlusaluses filmilõigus, et hagejal on mitmeid erinevaid firmasid. Kohus ei ole välja selgitanud, kas selle väite tõepärasuse üle on poolte vahel üldse vaidlus. Hageja ei ole kordagi selle väite tõepärasust kahtluse alla seadnud. Kui hageja leiab siiski, et see väide on vale, siis tuleb kostjal antud intervjuus avaldatud and mete olemasolu tõendada. Kui kostja väide vastab tõele, siis ei saa selle väitega olla hageja au teotatud ning seda väidet ei pea kostja ümber lükkama. Õige on kohtu järeldus, et iseenesest väide mitmete firmade olemasolu kohta ei saa hageja au teotada. Samas ei ole kohus hagejalt nõudnud selgitust, miks tema arvates see väide hageja au teotab. Ka selles osas peab kohus asja uuel
8(9)
läbivaatamisel lähtuma kehtivast TsMS 392 lg 1 p-st 1 ning nõudma hagejalt selgitust, millist hageja isiklikku õigust rikub kostja väide mitme firma omamise kohta.
39.Kolmanda vaidlusaluse faktiväitena avaldas kostja: „L.L. teeb midagi ja siis ütleb: „Ei, see ei ole minu firma, ma ei tea midagi selle kohta.““ Et hageja on niimoodi käitunud, peab hagi rahuldamata jätmiseks tõendama samuti kostja. Kohus leidis oma otsuses, et viimati nimetatud faktiväide on ebamäärane ega sisalda konk reetseid au teotavaid andmeid hageja ja tema tegevuse kohta. Kolleegiumi arvates ei saa see järeldus kaasa tuua hagi rahuldamata jätmist. Linnakohus oleks pidanud ka selle küsimuse lahendamisel juhinduma TsMS § 164 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning § 171 lg-st 1, andes kostjale võimaluse konkretiseerida, millal ja kus ja kelle suhtes on hageja niimoodi käitunud. Pärast seda oleks pidanud kohus välja selgitama tõendid, mis kostjal on oma konkreetsete vastuväidete tõendamiseks esitada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb juhindud a kehtivast tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 392 lg 1 p-dest 3 ja 4. Samuti tuleb ka siin kõigepealt nõuda hagejalt selgitust ja hinnangut, kuidas see väide üldse hageja au teotab.
40.Alles pärast kostja poolt filmilõigus avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tuvastamist saab vastata küsimusele TsÜS § 23 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamise viisist ja ulatusest.
41.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et ebaõige on eraldada hagis viidatud väited üksteisest. Toimiku materjalide kohaselt ei ole võimalik tuvastada, et kõik hagis viidatud faktiväited moodustaksid ühtse terviku. Samas ei välista kolleegium seda võimalust pärast kostja konkreetsete vastuväidete väljaselgitamist.
42.Kolleegium ei nõustu ka selle apellatsioonkaebuse väitega, et pettuseks tuleb käesolevas asjas pidada üksnes õigusnormides sätestatud tegevust (TsÜS § 72; KrK § 143). Petmine ja pettus on ka moraalis kasutatavad mõisted. Seega võib hagi rahuldamata jätmise aluseks olla ka see, kui kostja tõendab, et hageja on pannud toime teo, mida saab moraalinormide kohaselt lugeda petmiseks või pettuseks.
M. Merimaa
M. Seppik
V. Lips
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.