Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2006, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ V.H. hagi KÜ P19 vastu 321 315, 38 krooni saamiseks Tallinna Linnakohtu 15. juuni 2005. a otsus nr 2/29-1003/02
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalisedja nende esindajad Menetluse liik
OÜ V.H. apellatsioonkaebus Apellandi OÜ V.H. esindaja A.A., vastustaja KÜ P19 seaduslik esindaja V.B. ja lepinguline esindaja A.O., kolmanda isiku AS T.V. esindaja H.S. kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Linnakohtu 15.06.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ V.H. esitas 08.02.2002 hagi Tallinna Linnakohtusse KÜ P19 vastu 321 315, 38 krooni saamiseks.
2.02.02.2000 asutasid Tallinnas, P19 asuva elamu korteriomanikud KÜ P19 ning 09.03.2000 akti alusel andis eluruumide erastamise kohustatud subjekt hageja eelkäija AS E. EEV elamu haldamise ja majandamise üle korteriühistule. Lepingut elamu haldamiseks
ei ole P19 asuvate eluruumide omanikud peale 09.03.2000 hagejaga sõlminud. Kommunaalteenuste saamiseks oli kostja kohustatud sõlmima tarnijatega otselepingud. Kostja AS-iga T.V. otselepingut õigeaegselt ei sõlminud, kuigi tarbis pidevalt veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuseid, mistõttu pidas AS T.V. kostjat alltarbijaks ning kuni 05.10.2001 esitas arveid tasumiseks kostja endisele haldajale. Kuna kostja keeldus edastatud arvete tasumisest, maksis need kinni hageja 321 315, 38 krooni suuruses summas. Seega on kostja alusetult säästnud vara AS E. EEV arvel ning tekitanud hagejale varalist kahju. Kostja ei maksnud tarbitud vee eest talle esitatud arvete alusel, vaid maksis lähtudes korterisiseste veemõõtjate näitudest. AS T.V. esitas aga arveid P27 soojussõlme paigaldatud üldise veemõõturi näitude alusel. Veemõõturi näidud fikseeris ja edastas AS K., kellega oli hagejal sõlmitud vastav leping.
3.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahelise lepingu kehtimise ajal tekkisid eriarvamused arvete summade osas, mida vee tarbimise eest esitati. Kuna hageja pidas tasumisele kuuluvaid summasid põhjendamatult suurteks, soovis ta, et majja paigaldataks veemõõtja. Hageja ettepanekuga ei nõustunud ning kostja paigaldas omal kulul 25.08.2000 veemõõtja. Pärast seda saatis kostja hagejale igakuiselt maja üldmõõtja näidud, kuid hageja jätkas ebaseaduslike arvete esitamist peaveemõõtja alusel, mis asub majas P27 ja mis mõõdab veetarbimist neljas majas. Kostjale ei edastatud kordagi peaveemõõtja näitusid ega ka üldise veekoguse jagamise metoodikat. Kuna poolte vahel olid eriarvamused elumaja P19 elanike poolt tarbitud vee hulga osas ja arvetel olevate tasumisele kuuluvate summade osas, siis tasus kostja hagejale summad, millega ta nõustus. Kostja on kohustatud tasuma ainult tegelikult osutatud teenuste eest.
4.16.02.2005 esitas hageja taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna AS T.V. protsessi kaasamiseks kostja poolele, mille kohus rahuldas 15.03.2005 määrusega. Kolmas isik väljastas hagejale arved viimase poolt esitatud andmete alusel. Eraldi veeühenduse väljaehitamisel sõlmiti 18.09.2001 kostjaga veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste leping. Esimese astme kohtu otsus
5.Kohus jättis hagi rahuldamata.
6.Tõendamist on leidnud, et hageja on esitanud kostjale arveid hilinemisega, arvetel ei nähtu, millise perioodi eest ja millises mahus veetarbimise eest tuleb tasuda, puuduvad veearvesti näidud. Tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et ta väljastas kostjale arveid AS T.V. arvete põhjal. Arved nr 10716 ja 20194 on väidetavalt koostatud ja väljastatud kostjale juba enne kui AS-ilt T.V. arve saadi. Vastuolusid arvestusperioodide ja nendest tulenevate summade osas hageja selgitada ei oska, kinnitab vaid, et hageja tasus AS-ile T.V. vastavalt nende esitatud arvetele.
7.Kostja on vee tarbimise eest hagejale tasunud konkreetse kuu eest vastavalt veemõõtja näidule, näidud on kostja hagejale edastanud.
8.AS T.V. poolt esitatud arved hõlmavad mitut kuud, kusjuures arvestusperioodid kattuvad. Hageja ei ole tõendanud veemõõturite näitude olemasolu iga kuuliselt, nende õigsust, tarbitud vee hulka, sellest tulenevalt kostjale esitatud veearvete õigsust.
9.Hageja poolt võla aluseks esitatud arved on ebaselged ja vastuolulised, ei ole tõendatud väidetava võla suurus, arvestus ja arvestuse metoodika kuude lõikes. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.OÜ V.H. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada linnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi.
2(4)
11.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga selles, et kostja ei ole oma seadusjärgset kohustust nõuetekohaselt täitnud. Sellega on kohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõiget 4.
12.Hageja korraldas vastavalt eluruumide erastamise seaduse (EES) § 151 lõikele 1 ja § 152 lõikele 1 ka elamu P19 haldamist ja majandamist 2000. a märtsini. 09.03.2000 andis hageja elamu haldamise ja majandamise üle kostjale. Pooled elamu haldamise lepingut ei sõlminud, kuid ka AS-iga T.V. ei ole kostja otselepingut õigeaegselt sõlminud. Seetõttu kasutas kostja kuni 05.10.2001 hageja teenuseid alltarbijana ning kohustus tarbitud teenuste eest maksma hagejale esitatud arvete alusel. Seega on kostja vara alusetult säästnud võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 tähenduses. Selle paragrahvi sätted laienevad ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Elamu hooldaja ei saa eeldada, et ta peaks teenuseid, mille eest tal endal tuleb tasuda, osutama kostjale tasuta. Kostja ei eitanud kohtuistungil hageja vahendusel teenuste saamist, mille eest hageja tasumist nõudis, samas väitis ta, et ei pidanud hageja arveid täies ulatuses tasuma.
13.Kohus ei hinnanud õigesti esitatud tõendeid. Ajavahemikus 01.04.2000- 29.08.2001 on kostja vett saanud hageja vahendusel. Sellel perioodil mõõdeti elamu P19 veekulu elamus P27 asunud elamute grupi peaveemõõtjaga. AS T.V. on esitanud hagejale arveid elamus P19 vaidlusalusel perioodil tarbitud vee eest tasumiseks peaveemõõtja näitude alusel. Seega jättis kostja põhjendamatult tasumata hageja poolt AS T.V. arvete alusel esitatud arveid summas 321 315, 38 krooni.
14.Õige ei ole kostja väide, et arved on olnud ebamõistlikult suured, sest hageja olevat pannud elamu P19 kanda ka kõik elamu gruppi teenindanud veetrassi kaod. Asjakohatu on kostja väide, et veetrassi kulusid ei pidanud alltarbija kandma, kuna selline koormus lasus hagejal kui veetrassi hooldajal.
15.Kohus jättis tähelepanuta AS-i T.V. selgituse, et peale otselepingute sõlmimist ühendati elamud P23, 25, 27 uue veetrassiga ning vana veetrassi kaudu sai vett kuni 2001. a septembrini ainult elamu P19. Kohus ei ole sellele asjas tähtsust omavale asjaolule hinnangut andnud, leides põhjendamatult, et kostja oli kohustatud tasuma vee tarbimise eest ainult majja paigaldatud veemõõtja alusel, kuna kostja väidetel selle veemõõtja näit kajastas vee faktilist tarbimist korterites.
16.Õige ei ole ka kohtu seisukoht, et võla aluseks esitatud arved on ebaselged ja vastuolulised. Kohtule tõendina esitatud arvetest nähtub, et omapoolseid arveid on hageja kostjale esitanud AS T.V. arvete alusel, vastavalt peaveemõõtjaga fikseeritud tarbimisele. Arved on kostjale esitatud sama perioodilisusega nagu on neid hageja saanud AS-ilt T.V.. Kostja ei ole kunagi varem esitanud hagejale pretensioone arvete sisu või arvestuse metoodika kohta, kuna tal oli teada, et vee tarbimine fikseeritakse P27 asuva elamu grupi peaveemõõtja järgi ning maja tarbimine saadakse lahutades nelja elamu veekulust kolme elamu kulu, millele lisanduvad veetrassi kulud. Seega on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 95 lõigete 1 ja 2, § 227 lõike 1 ning § 231 lõike 4 nõudeid. Vastustaja KÜ P19 seisukoht
17.KÜ P19 peab apellatsioonkaebust ebaõigeks ja põhjendamatuks ning vaidleb selle vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja linnakohtu otsus muutmata. Vastustaja AS-i T.V. seisukoht
18.AS T.V. ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja vaidleb selle vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
3(4)
19.Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
20.Nõustuda ei saa hageja väitega selles, et kostja ei ole enda seadusjärgset kohustust nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 2 kohaldatakse asjale või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002 asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisti. Seega on hageja viide TsK §-le 477, mis reguleerib alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustust, asjakohane. Hagi rahuldamiseks peab aga hageja vastavalt TsMS § 91 lõikele 1 tõendama enda väidet, mille kohaselt on kostja omandanud vara tema arvelt, st jätnud maksmata tarbitud vee eest. Linnakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud esitatud arvete õigsust, kuna arvetelt ei nähtu maksmisele kuuluva summa arvutamise metoodika. Puuduvad veemõõtja näidud, mis kinnitaksid hageja nõude põhjendatust. Vastavalt teostatud tööde 25.08.2000 aktile tellis kostja veemõõdu põhi sõlme rajamise. Aktist nähtub, et veemõõtja plommis AS T.V. inspektor ning alates sellest ajast on kostja teavitanud hagejat tarbitud vee hulgast ja vastavalt veemõõtja näitudele ka tasunud hagejale tarbitud vee eest kuni 18.09.2001, mil kostja ja AS T.V. sõlmisid veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu. Asjaolu, et hageja väitel on ta esitanud kostjale arveid vastavalt AS T.V. poolt esitatud arvetele ei tähenda seda, et kostja kohustub tasuma hagejale sama suuruse summa veetarbimise eest. Hageja kohustuseks oli ära tõendada, et kostja tarbis talle esitatud arvetelt tuleneva summa ulatuses vett, mida ta aga teinud ei ole.
21.Kolleegium ei nõustu sellega, et asjas omaks tähtsust AS-i T.V. selgitus, mille kohaselt peale otselepingute sõlmimist ühendati elamud P23, 25, 27 uue veetrassiga ning vana veetrassi kaudu sai vett kuni 2001. a septembrini ainult elamu P19. Apellant ei ole kaebuses ka välja toonud, milles seisneb selle selgituse tähtsus käesoleva asja lahendamisel.
22.Asja õige lahendamise seisukohast ei oma tähtsust ka see, et kostja ei esitanud enne veemõõtja paigaldamist hagejale pretensioone arvete sisu ega arvestuse metoodika kohta. Kuna hageja ei ole ära tõendanud kostja poolset alusetut vara omandamist, siis on linnakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.
23.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega, jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv apellandi enda kanda.
G. Kivinurm
M. Seppik
U. Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.