Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.02.2006, Tallinn
Tsiviilasi
H.R. hagi M.M.a, H.T.i, T.L.i, E.V., E.T., A.J. ja A.K. vastu juurdepääsutee võimaldamise kohustamiseks ja servituudi seadmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 6. oktoobri 2005. a otsus nr 2/1255417/03
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.M.a, H.T.i, T.L.i, E.V., E.T., A.J. ja A.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. jaanuar 2006. a, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H.R., tema esindajad T.S. ja V.R., kostjad M.M., H.T., T.L., E.V., E.T., A.J. ja A.K., kostjate esindaja K.L.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 06.10.2005 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta hagi juurdepääsutee määramiseks ja servituudi seadmise kohustamiseks rahuldamata.
3.Välja mõista H.R.lt kohtukulu 6060 (kuus tuhat kuuskümmend) krooni M.M.a, H.T.i, T.L.i, E.V., E.T., A.J. ja A.K. kasuks.
4.
Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja on kinnistu Pä7 omanik. Kinnitatud krundi plaani kohaselt on hageja krundile ettenähtud juurdepääsutee majandusõue läbi S pst. Hageja krunt külgneb Pa9/S6 asuva krundiga, millel asub elumaja seitsme korteriga. Kostjad ei võimalda pärast korterite kinnistusraamatusse kandmist 25.10.2000 juurdepääsu läbi S pst. Korteriomandit seades oli kõigile korteriomanikele teada, et kinnisasja omanikeks saamisel tuleb neil võimaldada läbi oma kinnisasja juurdepääs naaberkinnistule. Tallinna Linnaplaneerimise amet on 11.09.2000 välja andnud õiendi ehitusõiguse ulatuse ja sihtotstarbe kohta, millest nähtub, et krundile Pa9/S6 on ettenähtud servituudi vajadus tagamaks juurdepääsutee Pä7 asuvale krundile.
2.Hageja palub kohustada kostjaid võimaldama hagejale juurdepääsu avalikule teele üle kostjate kinnisasja mööda olemasolevat teed vastavalt kohtule esitatud asendiplaanile, millele on märgitud servituudi ettepanek ja katastriüksuse plaanile, millele on märgitud projektijärgne tee pikkusega 12 meetrit ja laiusega 5 meetrit. Hageja palus teha ka kande kinnistusraamatu registriosadesse nr 29655-29661, millega seada nimetatud kinnistutele servituut juurdepääsutee kohta Pä7 asuva kinnistu kasuks.
3.Kostjad hagi ei tunnista. Korteriomandite moodustamisest alates ei pea kostjad taluma õueala kasutamist kolmandate isikute poolt. Hageja ei ole nimetanud seaduslikku alust, mis õigustaks servituudi seadmist ning hagiavalduses nimetatud asjaolud ja õigusaktid ei anna alust servituudi seadmiseks omaniku sellekohase tahteta. Hageja kinnistu asub avaliku tee ääres ja juurdepääs avalikult teelt hageja kinnistule ei ole millegagi takistatud. Seega puudub hagejal õigus nõuda asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel täiendavat juurdepääsu läbi kostjate kinnistu. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
4.Kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt välja solidaarselt kohtukulu 5460 krooni H.R. kasuks.
5.Hageja nõude põhjendatust tõendavad hageja poolt kohtule esitatud eksplikatsioon, millest nähtub, et Pä7 asuvale krundile on projekteeritud kaks juurdepääsu teed. Sama nähtub ka Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimisameti 24.05.2004 teatisest. Kui see on projektis näidatud, tuleb seda ka aktsepteerida.
6.Sõltumata sellest, et antud hetkel ei ole veel puid kaitse alla võetud, viitavad hageja poolt kohtule esitatud tõendid (kirjavahetus Nõmme Linnaosa valitsuse, Keskkonnaameti ja Tallinna Looduskaitse Seltsiga, samuti dendroloog O.A.i arvamus), et hageja aias on ilupuud ja vääristaimed. Samuti nähtub tõenditest, et kõik viidatud asutused on Pä7 asuva aia looduskaitse alla võtmisest huvitatud. Seega ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, et hagejale kuuluv aed ei ole veel looduskaitse alla võetud, vaid hoopis see, et aia looduskaitse alla võtmiseks on olemas avalik huvi. Kostjate poolt toodud vastuväited ei ole põhjuseks hagi rahuldamata jätmiseks. Samuti ei ole kostjad toonud välja ühtegi faktilist ning tõendatud põhjendust selle kohta, miks nad leiavad, et juurdepääsu tee kasutamise võimaldamine kahjustab nende õigusi või milles väljendub tee kasutamisel kostjatele tekkiv kahju.
7.Lähtudes AÕS § 156 lõikest 1 ning Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-45-04, tuleb vaidluse lahendamisel kaaluda, kumma poole huvid omavad asjas suuremat kaalu. Asjaolu, et hageja soovib sama teed maksimaalselt viis korda aastas üksnes läbisõidu eesmärgil kasutada, ei saa olla kostjatele kuidagi ebamõistlikult koormav. Kostjatele ei kaasne hageja poolt tee minimaalsel kasutamisel kahju. Seega ei ole kostjate
2(7)
seisukohad tee kasutamise võimaldamisega mitte nõustumise kohta põhjendatud. Seetõttu tuleb kohustada kostjaid lubama hagejale juurdepääsutee kasutamist.
8.Lisatud tõenditest nähtub, et hageja on tasunud V.K. AS-ile kanalisatsiooni teostusjoonise tegemise eest 1400 krooni. Selline kulutus on tehtud asjas tähtsust omava dokumentaalse tõendi saamiseks, mistõttu kuulub see väljamõistmisele. Õigusabi eest tasutud summast 19 400 krooni on protsessi iseloomu keerukusest lähtuvalt hagejale väljamõistmisele kuuluv summa 4000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9.M.M., H.T., T.L., E.V., E.T., A.J. ja A.K. esitasid otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada linnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta H.R. hagi rahuldamata.
10.Kohus on valesti kohaldanud AÕS § 156 lõiget 1. Hageja ei taotle juurdepääsu avalikult teelt, vaid hageja on esitanud nõude, et kostjad võimaldaksid talle juurdepääsu avalikule teele üle oma kinnisasja mööda olemasolevat teed vastavalt asendi- ja katastriüksuse plaanile. Kostjate kinnisasjal ei ole teed, mis ühendaks hageja kinnisasja avaliku teega. Asendiplaanilt ja katastriüksuse plaanilt nähtub, et hageja taotleb üle kostjate kinnisasja juurdepääsu mitte avalikule teele, vaid reformimata maale.
11.Kohus on tõendeid valesti hinnates leidnud, et hageja kinnisasjale on projekteeritud kaks juurdepääsuteed. Katastriüksuse plaanil olev hageja kinnisasjale tehtud märge sissesõidutee kohta ei tõenda, et ka tegelikkuses on selline tee projekteeritud. Katastriüksuse plaan koostatakse üldjuhul kinnistu omaniku tellimisel. Seega võis hageja oma katastriüksuse plaani koostajale anda ülesande märkida kostjate kinnisasjale märge juurdepääsu tee kohta. Kostjate katastriüksuse plaanil puudub märge sellise sissesõidutee kohta. Projektijärgse tee puudumist tõendab ka vastustaja enda 27.03.1986 avaldus maa haldajale. Kui vastustaja kinnisasjale oleks projekteeritud sissesõidutee, siis saaks seda tõendada kehtiva projektiga, mida hageja ei ole kohtule esitanud.
12.Hageja ei vaja kottkaevude tühjendamiseks või puhastamiseks juurdepääsu üle apellantide kinnisasja. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste 19.12.2001 leping ning selle lisaks olev skeem ja akt ning AS T.allinna Vesi võrkude juhataja L.V. kiri tõendavad, et hageja majandusõuel olevaid kottkaeve pole vaja fekaalvetest tühjendada. Kirjast nähtub, et kottkaeve on vaja aastas üks kuni kaks korda puhastada ning selleks kasutatakse üldjuhul kombineeritud survepesuautot. Võimalik on vastavate voolikute abil teostada hageja majandusõues asuvate kottkaevude perioodilist settest puhastamist ilma selleks kostjate kinnisasja kasutamata. Hageja esindaja on kinnitanud, et seni on kottkaevude puhastamine toimunud käsitsi ning hageja pole toonud välja ühtegi asjaolu, miks ei võiks kottkaeve ka edaspidi paaril korral aastas käsitsi setet segades puhastada.
13.Hageja ei vaja ka kütteõli mahalaadimiseks juurdepääsu üle kostjate kinnisasja ning tal puudub vajadus paigutada kütteõli mahuti oma nn majandusõuele. Kohus on tõendeid valesti hinnates asunud ekslikule seisukohale, et hageja kütteõli mahuti projektijärgne asukoht on majandusõuel. Plaanile hageja enda poolt joonistatud kütteõli mahuti asukoht ei saa omada käesolevas asjas tõenduslikku tähendust. 1983. aastal kinnitatud asendiplaanile on tehtud hageja nn majandusõue alale märge „õli“, kuid sellest ei saa järeldada, et kehtiva projekti kohaselt on kütteõli mahuti asukoht hageja majandusõuel. Asendiplaan ei saa asendada kehtivat projekti. Hagejal puudub ka sisuline vajadus oma kütteõli mahuti asukoha muutmiseks. Ka tuleohutuse seisukohalt pole vajalik kütteõli mahuti asukoha muutmine. Isegi kui hageja kütteõli
3(7)
mahuti asetseks tema nn majandusõuel, ei vajaks ta juurdepääsu üle kostjate kinnisasja, kuna kütteõliauto saab sõita hageja garaaži ette. Paarikümne meetri pikkuse vooliku abil on võimalik teostada kütteõli mahalaadimist. Samuti võib vastustaja jätkata oma elamu kütmist elektriga. Seega on hagejal võimalik oma kinnistu ja sellel asuva elumaja sihtotstarbeline kasutamine ilma enda nn majandusõuele autoga pääsemata.
14.Hageja väide, et tema kinnistu Pä pst äärsel osal asuvad väärtuslikud puud, mis ei võimalda sealt läbisõidutee rajamist, ei vasta tõele, kuna katastriplaanilt nähtub, et puude vahel on piisavalt ruumi läbisõidutee rajamiseks. Kinnistu looduskaitse alla võtmisega ei kaasne automaatselt keeldu liikuda kinnistul autodega. Samuti puudub hagejal kohustus taotleda enda kinnistu looduskaitse alla võtmist. Kohus on tõendeid valesti hinnates leidnud, et kinnistu väidetava iluaia looduskaitse alla võtmiseks esineb avalik huvi. Kohus ei oleks tohtinud otsuse tegemisel lähtuda Tallinna Keskkonnaameti 31.03.2005 kirjast, hageja kirjavahetusest Nõmme Linnaosa Valitsuse, Keskkonnaameti ja Tallinna Looduskaitse Seltsiga ning dendroloog Olav Abneri arvamusest, kuna 15.09.2005 toimunud eelistungil ei rahuldanud kohus hageja taotlust võtta need dokumendid asja juurde.
15.Kohus ei arvestanud kostjate huvisid hageja nõude rahuldamisel ning kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostjad ei ole toonud välja ühtegi faktilist põhjendust selle kohta, kuidas juurdepääsutee kasutamine kahjustab nende õigusi või milles väljendub tee kasutamises neile tekkiv kahju. Kostjate kinnisasjal ei ole olemas teed sellel kohal, kus hageja juurdepääsu nõuab. Nõutaval juurdepääsualal asub apellantide kasvuhoone ning komposti- ja libedustõrje materjali kast. Lisaks tuleks likvideerida pesukuivatuspost koos nööridega ning püsilille peenar. Kohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse ka kostjate esindaja poolt eelistungil välja toodud asjaolu, et kostjad soovivad rajada alale, kust hageja nõuab läbipääsu, uut abihoonet. 17.10.2005 esitasid kostjad KÜ Pa9 poolt taotluse väljastada projekteerimistingimused uue abihoone ja kasvuhoone ehitamiseks, mille koopia paluvad kostjad võtta asja juurde. Kui hageja nõue rahuldataks, siis väljenduks kostjatele tekkiv kahju ka selles, et nad ei saa uut abihoonet ja kasvuhoonet ehitada.
16.Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et hageja soovib juurdepääsuteed kasutada maksimaalselt üksnes viis korda aastas. Kostjad peavad hageja nõude formuleeringu kohaselt võimaldama igal ajal ja määramata arvul läbisõite oma kinnistult. Seega väljenduks teeservituudi seadmise korral kostjatele tekkiv kahju eelkõige kulutustes, mis tuleb teha tee rajamiseks haljasalale. Samuti vähendab teeservituut oluliselt kostjate kinnistu väärtust. Kohus ei rahuldanud 15.09.2005 toimunud eelistungil hageja taotlust võtta asja juurde AS-i V.K. poolt tehtud kanalisatsiooni teostusjoonis ja seega ei saanud kohus välja mõista kostjatelt hageja kasuks 1400 krooni, kuna selline kulutus ei ole tehtud asjas tähtsust omava tõendi saamiseks. Vastustaja seisukoht
17.H.R. leiab, et linnakohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebuses toodud seisukohad ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja seetõttu palub ta jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning muuta kohtuotsust selle põhjenduste osas selliselt, et kostjatelt mõistetaks hageja kasuks välja õigusabikulu summas 5 400 krooni. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
4(7)
18.Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on endal võimalik teha uus otsus.
19.Hageja nõue kostjate vastu oli kohustada kostjaid taluma hageja juurdepääsu oma kinnisasjale üle kostjate kinnisasja ja kanda see reaalservituudina kinnistusraamatusse. Materiaalõiguslikult on tegemist AÕS § 156 lg 1 järgse nõudega juurdepääsu võimaldamiseks avalikult kasutatavale teele. Nimetatud sätte järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Pooled ei ole üheski nimetatud punktis kokkulepet saavutanud. Kohus on otsuse resolutiivosas kohustanud kostjaid võimaldama hagejale juurdepääsutee, kuid ei ole määranud selle asukohta ega kasutamise tingimusi. Seetõttu ei ole otsus niisugusel kujul täidetav.
20.AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega on juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Asja materjalide kohaselt asub hageja kinnistu (Pä7) vahetult Pä puiestee ääres ja omab olemasolevat juurdepääsu avalikult teelt, sealhulgas ka sõidukiga. Seega ei ole täidetud esmane eeldus AÕS § 156 lg 1 kohaldamiseks -vajaliku juurdepääsutee puudumine.
21.Hageja ei taotle ka juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele. Asendiplaanilt (tl 105) ja katastriüksuse plaanilt (tl 104) nähtub, et hageja taotleb üle kostjate kinnisasja juurdepääsu mitte avalikule teele, vaid reformimata maale, mis tulevikus erastatakse Pa9 garaažiühistule või koormatakse hoonestusõigusega selle garaažiühistu kasuks. Seega ei võimalda üksnes kostjate vastu esitatud hagi saavutada AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eesmärki saada juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
22.Hageja tugineb oma nõudes Tallinna Linnavalitsuse korraldusele, kus on konstateeritud, et läbi Pa9/S6 krundi on juurdepääsutee Pä7 asuvale krundile. Hageja arvates annab selline korraldus talle õiguse nõuda kostjatelt juurdepääsutee võimaldamist, vaatamata sellele, et üks juurdepääs avalikult teelt on olemas. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Juurdepääsutee olemasolu fikseerimine linnavalitsuse korralduses iseenesest ei tekita õiguslikke tagajärgi kummagi krundi omanikele. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on ikkagi see, et hagejal ei ole võimalik oma kinnisasja sihtotstarbeliselt kasutada ilma üle võõra kinnisasja sõitmata. Hagi eseme muutmise avalduses (tl 102-103) esitab hageja paljasõnalise väite, et juurdepääsutee kasutamise jätkamine läbi kostjate kinnisasja on põhjendatud, kuna hageja kinnistu majandusõuele kanalisatsioonikaevude tühjendamiseks ja kütteõli mahalaadimiseks pääseb vaid läbi S puiestee.
23.Kohus on tõendeid valesti hinnates leidnud, et hageja kinnisasjale on projekteeritud kaks juurdepääsuteed. Hageja katastriüksuse plaanil tehtud märge teise sissesõidutee kohta, ei tõenda, et tegelikkuses ka selline tee on projekteeritud. Sellist projekti ei ole hageja kohtule esitanud. 1986. aastal lubas tolleaegselt maa haldaja EKE Ehitusja Montaaživalitsus hagejat üle oma territooriumi sõita. Asjaolu, et hageja sai 14 aastat sellist võimalust kasutada, ei tähenda iseenesest, et see peaks nii jätkuma. Olukord on oluliselt muutunud. Kunagistest üürnikest on saanud maaomanikud,
5(7)
kellel on õigus vastu vaielda kõigile põhjendamatutele kitsendustele oma kinnisasja valdamisel ja kasutamisel. Kostjate väidetel ei asu vaidlusaluses kohas enam teed ja selle rajamine on vastuolus kostjate huvide ja eesmärkidega oma krundi kasutamisel.
24.Kolleegiumi arvates ei ole hageja tõendanud otsest vajadust autoga maja taha sõitmiseks. Samas ei ole hageja tõendanud ka võimatust soovi korral kujundada oma iluaed ümber selliselt, mis võimaldaks autoga maja taha sõita tänava poolt. Kohus tugines iluaiale hinnangu andmisel avaliku huvi olemasolule, mida hageja ise ei ole hagi alusena esile toonud. Samuti viitas kohus tõenditele, mida ei ole asja materjalide juurde võetud. Kohus ei andnud mingit hinnangut kostjate vastuväitele, et asendiplaani kohaselt on puude vahel piisavalt ruumi autoga läbisõitmiseks ja väärtuslikke puid ei ole vaja maha võtta. Kolleegium leiab, et oma iluaia kujundamine on eelkõige hageja enda huvi. Et hagejal puudub otsene vajadus autoga majandushoovi sõitmiseks, näitab asjaolu, et juba üle viie aasta on ta hakkama saanud ühe juurdepääsuteega. Hageja ei ole usutavalt põhjendanud, miks olemasolev elukorraldus peaks muutuma.
25.Tõendamist ei leidnud kottkaevude autoga tühjendamise ja kütteõli maha laadimise vajadus majandusõuele. Hageja kinnistu on ühendatud Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga (tl 146-151), mistõttu tema fekaalveed on juhitud Pä puiestee ühisvoolavasse kanalisatsiooni ja majandusõuel olevaid kottkaeve pole vaja fekaalvetest tühjendada. Kottkaevude säilitamine süsteemi osana on hageja enda eelistus. Nende puhastamisega settest paar korda aastas on hageja käsitsi hakkama saanud. Samas ei ole hageja millegagi ümber lükanud kostjate väidet, et kui ta soovib puhastada kaevusid survepesuautoga, ei pea auto selleks sõitma maja taha, sest tänapäeval on olemas vajaliku pikkusega voolikud. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks ta vajab kütteõli mahalaadimiseks majandushoovis juurdepääsu üle kostjate kinnistu, sest ka õli pumpamiseks mahutisse on piisava pikkusega voolikud. Hageja ei ole põhjendanud ka vajadust minna üle õliküttele ja paigaldada küttemahuti just maja taha.
26.Seega ei nähtu asja materjalidest otsest vajadust teise juurdepääsutee omamiseks üle kostjate kinnisasja. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, tuleb hagi teise juurdepääsutee määramiseks jätta rahuldamata. Kuna juurdepääsutee üle kostjate kinnisasja jääb määramata, langeb ära küsimus servituudi seadmise vajalikkusest ja võimalikkusest ning ka selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 2 alusel hagejalt kostjate kasuks välja mõista nii esimese kui teise astme kohtukulud. Kostjad on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 60 krooni ja kandnud õigusabikulu esimeses ja teises astmes kokku 14 135 krooni. Arvestades asja keerukust ja mahtu, kostjate arvu, kui ka seda, et nad ajavad ühist asja, peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks 6000 krooni. Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista 60 krooni riigilõivu ja 6000 krooni õigusabikulu.
G. Kivinurm
M. Seppik
U. Loonurm
6(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.