lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-04-1107/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 01.02.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-04-1107/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
01.02.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1139
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-04-1107

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006, Tallinn

Tsiviilasi

M.P. hagi Korteriühistu (KÜ) V7 vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks Tallinna Linnakohtu 29. juuni 2005. a otsus nr 2/31-7667/04

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik

M.P. apellatsioonkaebus M.P. ja tema esindaja E.P., KÜ V7 lepinguline esindaja M.S. kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Linnakohtu 29.06.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Hageja esitas 07.09.2004 hagi Tallinna Linnakohtusse KÜ V7 vastu 05.05.2004 üldkoosoleku otsuste õigustühiseks tunnistamiseks ja korteriühistu juhatuse omavoli lõpetamise kohustamiseks. Viimasest nõudest loobus hageja 14.06.2005 toimunud kohtuistungil, kuna korteriühistu juhatus oli talle väljastanud maja välisukse võtme, milles
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

väidetav korteriühistu juhatuse omavoli seisnes. Kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas menetluse selles nõudes.

2.Hageja täpsustas enda nõuet eelistungil, mille kohaselt peab ta õigustühiseks 05.05.2004 koosolekul vastuvõetud otsust nr 1, millega kinnitati 2003. a majandusaasta aruanne ja otsust nr 5, millega otsustati teha muudatused korteriühistu põhikirjas.
3.Hageja on enda väitel korteriühistu liige alates 13.09.2001, sest tema liikmete hulgast väljaarvamise kohta ei ole vastu võetud üldkoosoleku otsust. Kuna hageja on korteriühistu liige, oli tema abikaasal õigus osaleda üldkoosolekul volikirja alusel.
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Hagi ei kuulu rahuldamisele, sest hageja õigusi ei ole vaidlustatud üldkoosoleku otsusega rikutud. Hageja ei olnud üldkoosoleku toimumise ajal, s.o 05.05.2004 korteriühistu liige korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lõike 2 kohaselt, sest ta ei olnud korteri V7-38 omanik. Esimese astme kohtu otsus
5.Kohus jättis hageja hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks kohtukulude katteks 1500 krooni.
6.Kostja väide sellest nagu poleks vaidlusaluse koosoleku otsusega hageja õigusi rikutud, mis on juba iseenesest hagi rahuldamata jätmise aluseks, on õige. Hageja ei ole korteriühistu liige KÜS §-i 5 kohaselt. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks ühe või mitme korteriomandiks jagatud kinnisasja kaasomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kuivõrd kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et korteriomandi V7-38 omanikeks on ja olid ka vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal võrdsetes mõttelistes osades K.P. ja G.P. ning mitte hageja, ei saa korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsused hageja õigusi rikkuda.
7.Hageja väide nagu rikuks korteriühistuseadus tema põhiseadusest tulenevat õigust kuuluda mittetulundusühingusse, pole samuti õige, sest korteriühistu on KÜS § 2 lõike 1 kohaselt korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja aga korteriomandi omanik ei ole.
8.Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele eeltoodud põhjendusel, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja poolt hagiavalduses esiletoodud teisi põhjendusi, miks korteriühistu üldkoosoleku otsused tuleks tema arvates tühiseks tunnistada. Korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks on kohtu poole õigus pöörduda KÜS § 13 lõike 3 alusel vaid korteriühistu liikmel. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada linnakohtu otsuse täies ulatuses ja rahuldada hagi.
10.Kohtu järeldus, et korteriühistu juhatus ei ole hageja õigusi rikkunud, kuna hageja ei olnud üldkoosoleku toimumise ajal korteriühistu liige, ei tugine dokumentaalsetel tõenditel. Korteriühistu üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud põhikirja punkt 6.1 sätestas, et üldkoosoleku ainupädevusse kuulub korteriühistu liikmete arvu suurendamine ja vähendamine. Käesoleva ajani puudub üldkoosoleku otsus hageja korteriühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta. Korteriühistu põhikirja punktid 2.2 ja 3.1 sätestavad, et liikmeks astumine ja väljaastumine toimub soovija kirjaliku avalduse alusel. Ka mittetulundusühingute seaduse kohaselt toimub korteriühingusse astumine ja väljaastumine soovija kirjaliku avalduse alusel.
11.Õige ei ole lähtuda korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lõikest 1, mille kohaselt on korteriühistu liikmeks olemine automaatne ja tingimusteta. See säte on vastuolus

2(4)

põhiseaduse (PS) §-iga 48, kuna igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse. KÜS § 5 lg 1 muudab igaühe põhiseadusliku õiguse koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse kohustuseks ja välistab igaühe vaba valikuvõimaluse korteriühistu liikmeks astumise või mitteastumise küsimuses. Samuti ei ole see säte kooskõlas PS § 15 lõikega 2, kuna piirab põhjendamatult igaühe vabadusi.

12.Hagiavaldusele lisatud dokumentide koopiatega on üheselt tõendatud, et korteriühistu juhatus ei kasutanud otstarbekalt korteriühistu raha. Neid fakte ei pidanud aga kohus vajalikuks analüüsida. Vastustaja seisukoht
13.KÜ V7 ei pea esitatud apellatsioonkaebust õigeks ja palub jätta see rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
14.Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
15.Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lõike 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja palus tunnustada kostja 05.05.2004 üldkoosoleku otsuste tühisust. Sellise hagi näol on tegemist tuvastushagiga, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt.
16.Kolleegium leiab, et hagejal puudus õigustatud huvi kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, kuna ta ei olnud korteriühistu liige. Vastavalt KÜS § 5 lõikele 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vaidlus puudub selles, et hageja ei olnud kostja üldkoosoleku 05.05.2004 otsuse tegemise ajal korteriomandi V7-38 omanikuks ja seega ei saanud ta ka volitada vastavalt KÜS §-le 101 enda abikaasat korteriühistu üldkoosolekul osalemiseks. KÜS § 5 lõike 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päev. Samal päeval, mil korteriomandi V7-38 omandiõigus läks üle võrdsetes mõttelistes osades K.P.le ja G.P.le, lakkas hageja olemast korteriühistu liige. Asjaolu, et puudub üldkoosoleku otsus hageja korteriühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta ei tähenda seda, et hagejal säilis liikmelisus. Kui korteriühistu põhikirjas sätestatu on vastuolus korteriühistuseaduses kehtestatuga, siis tuleb juhinduda viimasest. Mittetulundusühingute seadus kuulub käesoleva vaidluse puhul kohaldamisele ainult korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes ning kuna korteriühistu liikmelisusega seonduv on viimati nimetatud seaduses reguleeritud, siis ei ole hageja viide mittetulundusühingute seadusele asjakohane.
17.Hageja leiab, et automaatne ja tingimusteta korteriühistu liikmeks olemine on vastuolus PS § 48 ja § 15 lõikega 2, millega kolleegium ei nõustu. Korteriühistu puhul on tegemist korteriomanike loodud mittetulundusühistuga, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (KÜS § 2 lg 1) ja seega saavad sinna kuuluda kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Eluruumi omanik on korteriomandi omandamisel võtnud korteriühistu liikmeks astumise kohustuse endale vabatahtlikult ja seega ei piira see tema vabadusi.

3(4)

18.Kuna hagejal puudub õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks, siis on linnakohus põhjendatult jätnud hinnangu andmata hageja väidetele 05.05.2004 üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta.
19.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud kohtukulude nimekirja ega kuludokumente ja seega jäävad tema apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud tema enda kanda.

G. Kivinurm

M. Seppik

U. Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.