Kohtulahend

Hagejad andsid kostjale üle OÜ Ehitusekspert arvamuse ja palusid esitada omapoolse seisukoha. Ühtlasi selgitasid hagejad kostjale, et ehitisel ilmnenud puuduse tõttu ei vasta lepingu ese lepingu tingimustele. Hagejatega võttis kostja asemel kontakti viimase elukaaslane P. P., kes teatas, et tema ja kostja ei ole hagejate seisukohtadega nõus. P. P. saatis ehitist üle vaatama talle kuuluva äriühingu OÜ Solventi peainseneri A. P. OÜ Solventi esitas hagejatele kolm hinnapakkumist ehitise puuduse ja kahjustuste likvideerimiseks, mis erinevad eksperthinnangus nimetatud kahjustuste likvideerimise maksumusest. Esitatud hinnapakkumistes on kõrvale kaldutud eksperdi poolt puuduse ja kahjustuste likvideerimiseks ettenähtud töödest. 12.11.2004 esitasid hagejad kostjale viimase kohtuvälise kokkuleppe. OÜ Ehitusekspert poolt teostatud ekspertarvamusega on tuvastatud, et ehitisel ilmnenud puuduse tõttu ei vasta lepingu ese lepingu tingimustele. Hagejad ostsid kinnistu koos sellel paikneva ehitisega, eesmärgiga asuda sinna elama. Üldteada on asjaolu, et katused peavad vihmavett pidama. Hagejatel on tekkinud otsene varaline kahju, milleks on ehitise halvenemisest põhjustatud ehitise väärtuse vähenemine ja hagejate poolt tulevikus kantavad kulud ehitisel ilmnenud puuduse ning sellest põhjustatud kahjustuste likvideerimiseks ja kulud, mida hagejad on kandnud kahju kindlaks tegemiseks. Ekspertarvamuse koostamisega kantud kulu on 4800 krooni. Kokku on hagejate otsene varaline kahju suuruses 80 839 krooni. Tulenevalt eeltoodust palusid hagejad kostjalt otsese varalise kahju summas 80 839 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejad tõlgendasid ebaõigesti VÕS § 217. Lepingu p-s 1.6.2 kinnitasid hagejad, et on lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise üle vaadanud ja teadlikud ehitise seisukorrast. Hagejate esitatud ekspertarvamus vihmavee läbijooksu põhjuste kohta on ebaõiged ja põhinevad eksperdi subjektiivsel arvamusel, kuna konstruktsioone eksperdi poolt ei ole avatud. Hinnangu andmine hüdroisolatsiooni paigaldamise kvaliteedi kohta on võimalik vaid vastavate konstruktsioonide (seinad, põrand) avamise teel. Ehitis on ehitatud vastavalt kinnitatud projekti ja sellele on 25.05.2004 väljastatud kasutusluba nr 3010, mis kinnitab, et hoone on ehitatud vastavalt projektile ning selle ekspluatatsioon on lubatud. Ehitis on projekteeritud nii, et garaaži peal asub terrass. Terrassi põrand on projekteeritud kaldega, et ära juhtida terrassile langev vihmavesi. Terrassile langev vesi juhitakse ära piirdes oleva kahe veeviimari kaudu. Ehitise arhitektuuriline iseärasus tingib garaažipealse terrassi piirdes olevate veeviimarite pideva korrapärase hoolduse, so veeviimarite avad peavad olema puhtad puulehtedest, okstest ja muust prügist, mis võib takistada vee äravoolu ning tingida vee kogunemise terrassile. XXX asuva ehitise insener-konstruktor A. Z. ja arhitekt N. J. on seisukohal, et terrassipõranda kalle ning kaks veeviimarit vastavad täielikult ehitusnormidele. Samuti on nad seisukohal, et terrassipinna hüdroisolatsioon on täidetud vastavuses projektiga ja ehitusnormidega. Hüdroisolatsioon on viidud seina taha, mis võimaldab vastu pidada 5-kordsele veemahu suurenemisele. Vihmavee läbijooksu hagejate elamus võis põhjustada ajavahemikul 30.0603.07.2004 esinenud suur ööpäevaste sademete hulk. Vastavalt EMHI 30.09.2004 õiendile nr 621 ületas 03.07.2004 sademete hulk 16 korda 50 aasta keskmist. Vastavalt insenerkonstruktor A. Z. ja arhitekt N. J. järeldusele ei võimalda hüdroisolatsioon vastu pidada nii suurele veesurvele. Sellise veesurve tekkimise võimaluse arvestamisega ei kohusta ka kehtivad ehitusnormid. Vihmavee läbijooks terrassilt garaaži võis tekkida loodusjõududest ehk force majeure asjaoludel, millega kaasnes hagejate poolt ehitise arhitektuuriliste iseärasustega mittearvestamine, so veeviimari avade hooldamata jätmine, mis tingis suure hulga vee kogunemise terrassile. Asjaolu, et terrassile oli kogunenud suur kogus vett, kinnitab ka hagejate poolt esitatud ekspertarvamus, milles on fikseeritud vihmaveelehtrite ümbruses veekahjustused. Hagejate nõue põhineb oletustel ja põhjuslikku seost kostja käitumise ja

tekkinud kahju vahel hagejad tõendanud ei ole. Kostja süü hagejatele kahju tekitamises puudub. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus rahuldas hagi. Kohus ei nõustunud kostja esindaja väitega, et Ü. L. poolt väljatoodud vihmavee läbijooksu põhjused on oletuslikud ja põhinevad eksperdi subjektiivsel arvamusel, kuna pole konstruktsioone avatud ja tuvastatud konkreetset viga. Ebamõistlik on kostja esindaja seisukoht, et hagejatel tuleks avada katuse konstruktsioonid võimaliku vee läbijooksu vea leidmiseks. Käesoleval juhul saab viga olla vaid terrassi katusekatte paigaldamises (ehitustehniline), kuna tegemist ei ole projekteerimisveaga. Vihmavee ärajooks 39 m2 suurusel terrassil on tagatud igas olukorras, st et projekt vastab normidele, mida kinnitasid nii tunnistajad Ü. L., N. J. kui ka A. Z. Tõendamata on kostja esindaja väited, et hagejad ise ei ole olnud piisavalt hoolsad ja hoidnud vihmavee ärajooksu torud vabad. Kostja poolt esitatud tõendid ei lükka ümber tunnistaja Ü. L. arvamust kolme ehitustehnilise vea esinemise kohta, mis põhjustavad vee tungimise terrassilt allpoololevatesse ruumidesse. Tunnistaja N. J., kes on ehitise arhitekt, teostas vaid objektil autori järelevalvet ning ehitustehnilise järelevalvega ta ei tegelenud. Asjaolu, kas ehitustehnilisi norme ja nõudeid on täidetud või mitte, ei saa tuvastada vaadates projekti ja hoonet, nagu väidab A. Z. Seega pole A. Z. järeldus, et vee läbijooks on toimunud loodusõnnetuse ja terrassi halva ekspluatatsiooni tõttu, millegagi tõendatud, kuna ta ehituse juures ei ole viibinud ja ta ei tea, kuidas hüdroisolatsiooni paigaldati. Samuti ei tõenda terrassil hüdroisolatsiooni paigaldamisel ehitustehniliste normide ja nõuete täitmist tunnistajate A. P. ja P. P. ütlused. A. P. juhendas XXX elamu viimistlustöid ja on kohtunud inimesega, kes paigaldas terrassile hüdroisolatsiooni. A. P. terrassi hüdroisolatsiooni paigaldamisega seotud ei olnud. P. P. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tegemist on kostja kui ehitise endise omaniku elukaaslasega, kes tegeles maja müügiga ning samuti puudub P. P. vastav ehitustehniline haridus, et hinnata, kas terrassi katet paigaldati tema järelevalve all vastavalt ehitustehnilistele normidele või mitte. Asjaolu, et hüdroisolatsioon paigaldati vastavalt toote paigaldamise juhisele (mis on toote ostmisel kaasas) ei tõenda, et töötajad on selle paigaldamisel kõiki ehitustehnilisi norme ja nõudeid täitnud ning et neil olid ka sellealased teadmised ja kogemused. Kohtule pole terrassi katte paigaldanud isikute pädevuse kohta tõendeid esitatud. Kui ehitise, mida kasutatakse elamiseks, katusest toimub vee läbijooks, siis on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega (VÕS § 217 lg 1). Kostjale pidi teada olema, et XXX asuva ehitise ostavad hagejad endale elamiseks ja hagejatel oli õigus eeldada, et ehitise katusest vett läbi ei jookse. Kuna kohus tuvastas, et vee läbijooksu põhjustab terrassi katte paigaldamisel tehtud ehitustehnilised vead, siis olid need olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal kostjalt hagejatele ning kostja on selle eest vastutav. Kuna tegemist on mittevastavusega, mida ei olnud võimalik hagejatel kinnistuga tutvumisel avastada (varjatud puudus), ei saanud hagejad nimetatud puudusest lepingu sõlmimise ajal teadlikud olla. EMHI 30.09.2004 tõendist nr 621 ja 24.03.2005 tõendist nr 198 tulenevate andmete põhjal ei ole maha sadanud sademete hulk vääramatu jõu asjaolu, mille tõttu kostja vabaneks vastutusest. Suur vihmasademete hulk Eestis on ettenähtav ja nende tagajärjed välditavad. Samuti tõendab vääramatu jõu mitteesinemist asjaolu, et vihmavee läbijooksust tulenevad kahjustused on ainult suurenenud, seega ei saanud olla tegemist ühekordse vee läbijooksuga. Nimetatud asjaolu tõendavad hagejate poolt esitatud fotod ja Ü.L. ütlused. Tunnistaja A. P. ütlustega on tõendatud asjaolu, et katuselt toimus läbijooks ka enne asja müümist.

Kohus ei tuvastanud kostja käitumises süü puudumist, mistõttu vastutab kostja hagejatele tekitatud kahju eest. Kostja pidi rakendama vajalikku hoolt, et katuse katte paigaldamisel järgitakse ehitustehnilisi nõudeid ja et ehitisel ei laseks katusekate vett läbi. Hagejate varalise kahju hüvitamise nõue summas 76 039 krooni, mis seisneb olemasolevate kahjustuste likvideerimiseks vajalike tööde teostamiseks, tuleneb Ü. L. poolt 12.07.2004 koostatud ekspertarvamusest. Lisaks on hagejad esitanud hinnapakkumised: OÜ MR Portal poolt summas 76 039 krooni, VernerProff OÜ poolt summas 73 300 krooni ja Gustaf Tallinn OÜ poolt summas 113 481 krooni. Kostja poolt on esitatud kalkulatsioonid kahjustuste likvideerimiseks summas 8990 krooni. Esimene kalkulatsioon on koostatud OÜ Solventi peainsener A. P. poolt, teine direktor P. P. poolt ja kolmas pakkumine direktori P. P. poolt summas 18 337 krooni. OÜ Solventi poolt koostatud hinnapakkumistesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna nendes väljatoodud hind on võrreldes teiste firmade pakkumistega ebamõistlikult madal. P. P. on OÜ Solventi direktor ja hinnapakkumise tegemisel eelnevalt kohapeal ei käinud. P. P. koostas selle koos A. P., kes ametlikult äriühingus ei tööta, vaid on seal konsultandiks. Nimetatud asjaolud annavad alust kahelda kostja poolt kohtule esitatud OÜ Solventi kalkulatsioonides toodud hinna usaldusväärsuses. Kuna teiste firmade hinnapakkumised on hagejate poolt kahju nõude suuruses või suuremad, ei ole põhjust kahelda Ü. L. poolt kalkulatsioonis arvesse võetud ehitusmaterjalide maksumuses, kuna need vastavad turuhinnale. Arvestades asjaolu, et kalkulatsiooni on koostanud riiklikult tunnustatud ehitusekspert Ü. L., kalkulatsioon on tehtud vastavalt katuseremondi juhendi teatmikule ning maksumuse suurusjärk ühtib teiste ehitusfirmade poolt tehtud pakkumistele, siis varaline kahju summas 76 039 krooni väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Samuti on põhjendatud välja mõista kostjalt kahju kindlaks tegemiseks kulunud 4800 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused T. G. palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant leiab, et kohus hindas vääralt tõendeid, rikkus protsessiõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus on teinud asjas ebaõiged järeldused projekteerimisnormid 11.2 ,,Katused" p. 2.1 osas. Nimetatud punktis sätestatud põhimõtet ei saa aluseks võtta kahju hüvitamise hagi rahuldamisel. Juhul kui katus ei vasta nõuetele ja toimub läbijooks, tuleb ennekõike tuvastada põhjus, miks katus vett ei pea. Selle põhjuse tuvastamine annab võimaluse hinnata omaniku, ehitaja, hoone kasutaja jne rolli hoone ekspluateerimisel ning tuvastada süü olemasolu ja asjaomaste isikute tegevuse ning teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. Väide, et kuna terrassilt on toimunud vee läbijooks garaaži, siis on kostja selle eest vastutav ja elamu ei vasta lepingutingimustele, on oletuslik. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Nõustuda ei saa sellega, et elamu ei vasta lepingutingimustele. Kostja elas elamus enne võõrandmislepingu allkirjastamist umbes 2 aastat ja selle aja jooksul polnud kordagi vee läbijooksu toimunud. Seega polnud kostjal alust arvata, et elamul võiks olla ehituslikke vigu. Lepingu p-s 1.6.2 on hagejad kinnitanud, et on lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise üle vaadanud ja teadlik ehitise seisukorrast. See tõendab, et enne ostu-müügi lepingu allkirjastamist mingeid läbijooksule viitavaid jälgi ei avastatud, samuti ei tuvastanud hagejad mingeid ehituslikke vigu. Ehitis on ehitatud vastavalt kinnitatud projektile ja kvaliteetselt, mida kinnitasid ka tunnistajana ülekuulatud N. J. ja V. P. Kohus on tunnistajate N. J. ja Z. ütlustele andnud ebaõige hinnangu ja nende ütlusi ümberlükkavaid tõendeid kohus nimetanud ei ole. Kohus on lähtunud vaid tunnistaja Ü. L. oletustest vee läbijooksu põhjuste kohta. Vihmavee läbijooksu hagejate elamus võis põhjustada ajavahemikul 30.06-03.07.2004 esinenud suur ööpäevaste sademete hulk. Vastavalt Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia

Instituudi 30.09.2004 õiendile nr 621 moodustas sademete hulk 30.06.2004 kuu normist 36,2 % ja 03.07.2004 sademete hulk 46,8 % kuunormist. Vastavalt insener-konstruktor A. Z. ja arhitekt N. J. järeldusele ei võimalda hüdroisolatsioon vastu pidada nii suurele veesurvele. Sellise veesurve tekkimise võimaluse arvestamisega ei kohusta ka kehtivad ehitusnormid. Vihmavee läbijooks terrassilt garaaži sai tekkida vaid loodusjõududest ehk force majeure asjaoludel, millega kaasnes hagejate poolt ehitise arhitektuuriliste iseärasustega mittearvestamine, so veeviimari avade hooldamata jätmine, mis tingis suure hulga vee kogunemise terrassile. Terrassile suure koguse vee kogunemine on kinnitust leidnud ka hagejate poolt esitatud ekspertarvamuses, milles on fikseeritud vihmaveelehtrite ümbruses veekahjustused, mis kinnitab, et veetase oli olnud kõrgem hüdroisolatsiooni seinale pööratud servast. Kostja süü hagejatele kahju tekitamises puudub. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et lisaks tavaliselt terrassile langevatele sademetele, lisandub sellele ka ehitise kaldkatusele kogunev ja alla voolav vesi, mis suurendab terrassile kogunevat veemassi oluliselt. Arvestades 03.07.2004 ööpäevaringset sadu, mille jooksul sadas maha peaaegu pool terve kuu normist, oli läbijooksu põhjuseks terrassi serval veetaseme tõus üle hüdroisolatsiooni serva ning hilisemat niiskuse läbitungimist garaaži mööda seinakonstruktsioone, sh ka veel sügisel 2004.a. Kuna vesi on imbunud seinakonstruktsioonidesse, on sellega seletatav ka hilisem jätkuv niiskuse tungimine hagejate garaaži, mida hagejad on tõendanud OÜ Ehitusekspert 14.12.2004 ekspertarvamusega. Et läbijooks oleks jätkunud ka hilisemalt, mingeid tõendeid esitatud ei ole, mis samuti tõendab, et 03.07.2004 läbijooks oli ekstreemsete vihmaolude tulemus. Kohus asus üldsõnaliselt seisukohale, et vee läbijooksu on põhjustanud ehitustehnilised vead, kuid millised täpselt, seda ta selgitanud ei ole ja ei ole nimetanud ka tõendeid, mis seda seisukohta kinnitaksid. Kohus leidis ekslikult, et suur sademete hulk on Eestis ettenähtav ja selle tagajärjed välditavad. Millistele tõenditele tugines asus kohus sellisele seisukohale, et tegemist ei ole tegemist vääramatu jõu asjaoluna käsitletava sademete hulgaga, kohtuotsusest ei selgu. Kohtu seisukoht EMHI 24.03.2005 tõendi nr 198 osas on väär. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei saa olla ühekordse vee läbijooksuga. See võib olla tõepoolest nii, sest 28.07 ja 29.07.2004 fikseeriti veelgi suurem sademete hulk kui 03.07, viimasel juhul isegi 37 aasta suurim sademete hulk. Seda asjaolu kohus ei analüüsinud. Kohus jõudis järeldusele, et projekteerimisvigu elamul ei esine, seega on kõik sõlmed ja konstruktsioonid projekteeritud nii, et nad täidaks oma eesmärki tavalistes oludes. Olukorda, kus ööpäevane sademete hulk on ca pool kuunormist, ei saa ega pea ette nägema. Antud juhul lisandub ka hoone konstruktsiooniline eripära, kus suure sademetehulga korral lisandub vihmaveele veel ka kaldkatuselt voolav vesi. Tunnistaja N. J. kinnitas, et arvestas projekteerimisel võimalikke kõrvalekaldeid tavailmastikutingimustest ja ka ehitise konstruktsioonilist ning arhitektuurilist eripära, ja projekteeris terrassi hüdroisolatsiooni nõutavat ületava varuga. Kohus andis ebaõige hinnangu tunnistaja A. P. ütlustele, leides, et tunnistaja ütlused kinnitavad varasemaid läbijookse. Tunnistaja selgitas, et 2004.a. kevadel tehti garaažis nn. sanitaarremonti. Tunnistaja A. P. ütlusi selgitas tunnistaja V. P., kes selgitas, et garaaži tõstatava uksega sattus garaaži laele ja seintele pori ning niiskust, mis tingis selle parandamise, kuna soov oli elamu võõrandada. Selle asjaolu jättis kohus tähelepanuta. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja rikkus sõlmitud lepingut. Ehitis ehitati vastavalt projektile ja kvaliteetselt, mille tõttu ei olnud võimalik ette näha mingite kahjude tekkimist tulevikus. Kostjal puudus võimalus ette näha vee läbijooksu terrassilt garaaži, kuna ajal, mil ehitis oli tema omandis, selliseid läbijookse ei esinenud, ehkki ka sel ajal oli vihmaseid perioode. Varasemate läbijooksude puudumine kinnitab ka seda, et terrassi hüdroisolatsioon on paigaldatud kvaliteetselt.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi õienditest nähtub, et vihma sadas ka enne 30.06.2004 toimunud keskmisest suuremat sadu, kuid normi piires. Need sademed ei ole toonud kaasa hagejatele kahju tekkimist ja läbijooksu enne 03.07.2004 hagejad täheldanud ei ole. Ka see asjaolu tõendab, et hüdroisolatsioon on paigaldatud kvaliteetselt ja vett pidavalt. Kohtuotsusest ei selgu, millega kostja tegevus on põhjuslikus seoses hagejatele kahju tekkimisega. Kohus andis Ü. L. ja OÜ MR Portal kalkulatsioonidele eksliku hinnangu, süvenemata nende tehioludesse. Ü. L. kasutas kalkulatsiooni koostamisel vaid ühe äriühingu ehitusmaterjalide hindu, mis ilmselt ei ole turul kõige soodsamad. Ü. L. poolt koostatud kalkulatsioon langeb täies ulatuses kokku OÜ MR Portal kalkulatsiooniga. OÜ MR Portal ainult kinnitas, et ta on Ü. L. kalkulatsiooni alusel võimeline remonditöid teostama. OÜ Solventi tegi soodsama hinnapakkumise, mis erineb oluliselt Ü. L. kalkulatsioonist. Kohus on andnud OÜ Solventi hinnapakkumisele ebaõige hinnangu, arvestamata seejuures reaalse majandamise eripärasid. Antud juhul ei saa olla hind määrava tähtsusega, vaid hagejate sooviks peaks olema saavutada olukord, et vee läbijooks ei korduks. Vastus apellatsioonkaebusele P. L. ja O. L. palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 14.10.2005 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 ei korda neid. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel on sõlmitud 03.06.2004 kinnistu asukohaga XXX Tallinnas müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes (t.l.14-25). Vaidlus puudub ka selles, et kohe juulikuu alguses toimus garaažiosa terrassil vihmavee läbijooks. Vaidlevad pooled selle üle, kas läbijooks tekkis ehitises ilmnenud puuduste tagajärjel või lihtsalt ebatavaliselt suure sademete hulga tõttu. Hageja leiab, et kinnistul asuv ehitis on puudustega ja seetõttu ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 mõttes. Kostja leiab, et vaidlusaluse läbijooksu põhjustas ebatavaliselt suur sademete hulk ehk siis force majeure, mis välistab kostja vastutuse. Kostja on nõus hüvitama kahjud, mis tekkisid läbijooksu tagajärjel, kuid mitte teostama väidetavat puuduste kõrvaldamist ja katma uuesti garaažiosal asuvat terrassi pinda. Kolleegium leiab, et linnakohus tuvastas õigesti asjas kõiki tõendeid kogumis hinnates, et 2004 aasta juulikuu alguses kinnistul XXX asuva elamu garaažiosa terrassilt vihmavee läbijooks oli tingitud terrassi hüdroisolatsiooni ebakvaliteetsest paigaldamisest ja seega ei vastanud nimetatud ehitis lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel esmalt oluline küsimus, kas kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Asi ei vasta siis lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Asjas ei ole ka vaidlust selle üle, et hageja soovisid osta kinnistut ja seal asuvat elamut seal elamiseks, aga mitte muul eesmärgil. Eesti klimaatilisi tingimusi arvestades on kolleegiumi arvates põhjendamatu kostja seisukoht, et vihmavee läbijooksu nimetatud sademete hulga puhul saaks käsitleda force majeurena. Seda enam, et ka hiljem läbijooks toimus. Tegemist oli alles kaks aastat tagasi valminud majaga ning hagejal oli õigus eeldada, et ehitises selliseid puudusi ei esine.

Linnakohus tugines hageja poolt esitatud tõendile, milleks on riiklikult tunnustatud ekspert Ü. L. ekspertarvamus (t.l.28-37). Ü. L. on asjas ka tunnistaja üle kuulatud (t.l.180-181). Kostja ei ole nimetatud tõendeid ümber lükanud, vaid on esitanud paljasõnalise vastuväite, mille kohaselt ei oleks tohtinud kohus tugineda nimetatud tõenditele, kuna ekspert vaatas ehitise üle avamata konstruktsioone. Nimetatud seisukohale tugineb kostja ka kaebuses. Kostja pole oma vastuväidet tõendanud ehkki tal tulenevalt TsMS (kuni 1.01.2006 kehtinud red) §-st 91 lg 1 selline kohustus on. Kostja ei ole taotlenud asjas ekspertiisi läbiviimist koos konstruktsioonide avamisega ja ei ole avaldanud soovi kanda vastavad kulutused. Seega ei ole nimetatud tõendi ümberlükkamiseks piisav vaid tõendamata vastuväidete esitamine. Riiklikult tunnustatud ekspert Ü. L. on oma arvamuses kui ka kohtule antud ütlustes põhjendanud, miks konstruktsioonide avamine vajalik ei ole. Linnakohus põhjendatult arvestas sellega. Linnakohus on otsuses ka piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et 2004 aasta juulikuu alguses alla sadanud sademete hulk ei ole käsitletav force majeurena nagu seda leiab kostja. Kohus on hinnanud kõiki tõendeid, mis on nimetatud väite tõendamiseks või ümberlükkamiseks esitatud. Kaebuses toodud väited ei anna alust linnakohtu sellekohast seisukohta muuta. Hageja on põhjendatult viidanud ka Riigikohtu lahendile, mille kohaselt VÕS § 218 ega üldine võlaõigusseaduse lepingulise mittevastavuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudustest. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seega on põhjendamatud kaebuses toodud väited selle kohta, et kostja polnud teadlik võimalikest puudustest ehitises ja nagu see asjaolu välistaks tema kui müüja vastutuse. Otsust ei muuda seega ebaõigeks ka kaebuses toodud väide, mille kohaselt elas kostja enne kinnistu müüki kaks aastat seal asuvas elamus ja läbijooksu terrassilt ei toimunud. Pealegi on selline kostja seisukoht aga ümber lükatud tunnistaja A. P. ütlustega, mille kohaselt ta käis vahetult enne kinnistu müüki tegemas värvi parandustöid garaažis ja need defektid olid pigem tingitud niiskusest. Kostja ei ole ümber lükanud ekspert Ü. L. ja teiste tunnistajate ütlusi, vaid esitanud pigem paljasõnalisi vastuväiteid hageja tõenditele. Linnakohus on põhjendanud, miks ta ei võta aluseks kaebuses viidatud tunnistajate Z. ja J. ütlusi ning kolleegiumi arvates ei anna kaebuses toodud väite alust nimetatud tunnistajate ütlusi teisiti hinnata. Samuti on linnakohus kõiki tõendeid hinnates jõudnud õigesti järeldusele, et 2004 aasta juulikuu alguses sadanud sademete hulk ei ole nii ebatavaliselt suur, et seda võiks pidada force majeureks, mis välistaks kostja vastutuse. Kostja on ebaõigesti kaebuses tuginenud VÕS §-le 127 lg 3 ning selle alusel leidnud, et kostja ei võinud kahju tekkimist ette näha ja seega ei vastuta tekkinud kahjude eest. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka selliste puuduste eest, mis tekivad pärast riisiko üleminekut, kuid põhinevad müüja kohustuste rikkumisel. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile 3-21-115-04. Linnakohus on ka õigesti tuvastanud hagejale tekitatud kahju suuruse. Kahjuna on linnakohus õigesti käsitlenud mitte ainult kahju, mis tekitati otseselt vihmavee läbijooksuga garaaži seintele, vaid ka VÕS § 115 lg 3 alusel kulutusi, mis on vajalikud puuduste kõrvaldamiseks ehitises. Vaidlus puudub ka selles, et kostja poolt esitatud hinnapakkumised sisaldavad vaid läbijooksu tagajärgede likvideerimiseks tehtavaid kulutusi ega sisalda kulutusi, mis tuleb teha vihmavee läbijooksu tõkestamiseks edaspidi samast kohast. Kaebuses toodud väited ja asjas esitatud tõendid ei anna alust hagejale tekitatud kahju suurust vähendada kostja poolt kaebuses osundatud suuruseni. Ülaltoodu alusel apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.

Kostja apellandina on esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks, milleks on tasutud riigilõiv ja kulutused õigusabile. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka taotlus kohtukulude hüvitamiseks. Hageja vastustajana on esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks osutatud õigusabi eest summas 5 900,00 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatud piirang õigusabi kulude hüvitamiseks ei võimalda hageja taotlust rahuldada.

R. Allikvere

G. Kivinurm

V. Lips

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.