lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-04-1041/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 27.01.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-04-1041/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
27.01.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1013
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-04-1041

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-04-1041

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2006. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere ja Valdo Lips

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

R. J. hagi A. P. vastu võlgnevuse 56 667 krooni väljamõistmiseks Tallinna Linnakohtu 27.05.2005 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. P. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. jaanuar 2006. a, avalik kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja R. J., tema esindaja V. K., kostja A. P.

RESOLUTSIOON

Tallinna Linnakohtu 27.05.2005 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.R. J. esitas 26.08.2004 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus A. P.lt välja mõista võlgnevus 56 667 krooni (4360 USA dollarit / USD). Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2001. a hageja poole ettepanekuga loovutada talle Tallinnas Sõle 71 asuvas elamus kaupluseks kohandatud keldriruum ja müüa kogu kaupluse sisustus. Hageja nõustus ettepanekuga ja pooled leppisid kokku, et kostja maksab hagejale 7000 USD. Kostja tasus 3000 USD sularahas ja andis ülejäänud 4000 USD kohta allkirja, et ta võlgneb selle summa hagejale ja kohustub võla tasuma hiljemalt 2001.a septembri lõpuks. Hageja nõudmistele vaatamata ei ole kostja nimetatud summat hagejale tasunud. Kuna kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses alates 01.09.2001 kuni 25.08.2004, palus hageja tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 alusel mõista kostjalt välja ka viivis 3% aastas, s.o 360 USD.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kostja vastuväited

2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta, kuna ta ei võlgne hagejale midagi. Kostja ei tasunud hagejale võlakirjas märgitud 4000 USD, kuna selgus, et kaupluseruum ei kuulunud hagejale. Hageja pettis kostjat. Kostja ei saanud seetõttu kaupluseruumi omanikuks, vaid pidi sõlmima rendilepingu korteriühistuga. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
3.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 54 136, 70 krooni ning kohtukulu 7000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, sest viivise osas on arvestus ebaõige. Hageja seletuse ja tunnistaja O. K. ütlustega leidis tõendamist, et pooled hindasid kaupluse remonditööde ja sisustuse maksumuseks 7000 USD, millise summa eest hageja nõustus loovutama ruumi ja müüma kaupluse sisustuse kostjale. Kostja vormistas KÜ Sõle 71 esindajaga tunnistaja juuresolekul kaupluseruumi rendilepingu. Seega on tõendatud, et kostja teadis, et tegemist ei ole hagejale kuuluva ruumi suhtes ostu-müügilepingu sõlmimisega, vaid hageja poolt teostatud remonditööde maksumuse hüvitamise ja kaupluse sisustuse ostmisega 7000 USD eest. Sama kinnitas kohtule esitatud avalduses I. V. Vaidlust ei ole selles, et kostja andis hagejale 3000 USD. Ülejäänud 4000 USD kohta andis kostja võlakirja, milles ta tunnistab võlga hageja ees ja mille ta kohustus tasuma hiljemalt 2001.a septembri lõpuks. Kostja sai hagejalt tehingujärgse vara, kuid oma võlgnevust summas 4000 USD ei tasunud. Võla tasumisega on kostja viivituses alates 01.10.2001 kuni 25.08.2004, s.o 2 aastat ja 10 kuud. Viivis 4000 USD ühes aastas on 120 USD ja ühes kuus 10 USD. Seega on viivis nimetatud aja eest 340 USD. Kohtuistungi aja seisuga Eesti Panga kursi järgi võrdus 1 USD 12,4739 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid. Hageja poolt kaupluseruumile tehtud kulutused 100 000 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Kokkuleppe sõlmimisel oli kostja kindel, et hageja on kaupluseruumi omanik. Kuna aga vaidlusalune ruum ei olnud hagejale erastatud ega kuulunud talle, mida kostja tehingu sõlmimisel ei teadnud, leiab kostja, et ta ei pea tasuma hagejale 4000 USD. Tõendatud pole, et I. V. oleks kohtule esitatud avalduse kirjutanud. O. K. ei viibinud raha üleandmise juures ega saa väita, et kostja oli teadlik, et kaupluseruum ei kuulunud hagejale. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kostja kordab kaebuses esimese astme kohtule esitatud vastuväiteid. Kostja ei esitanud I. V. avaldusele vastuväiteid ja teadis, et ta saab kaupluseruumid ainult rendile võtta. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, ei pea ta TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt otsuse põhjendusi kordama. Küll aga vajavad mõned seisukohad apellatsioonkaebuse väidete valguses selgitust.
7.Hageja nõue tugines pooltevahelisest tehingust tulenenud võlgnevuse kohta antud

võlakirjale, mille kohaselt võlgnes kostja hagejale 4000 USD. Linnakohus leidis õigesti, et kostja on jätnud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata. Asjas ei vajanud tuvastamist, kas ja millises ulatuses on hageja enne tehingut vaidlusaluseid kaupluseruume remontinud ega ole seda linnakohus ka hinnanud. Apellandi sellekohane väide ei ole õige. Kohus luges tõendatuks, et pooled hindasid hageja kasutuses olnud ja kostjale loovutatud ruumide remondikulude ja sisustuse maksumuseks 7000 USD ning leppisid selle tasumises kokku (osa sellest koheselt, osa hiljem). Hageja nõue põhines asjaolul, et kostja oli kohustatud võlakirjas märgitud summa hagejale tähtpäevaks tasuma, kuid ei olnud seda teinud. Tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja leidis, et hagis märgitud kohutustust tal ei ole, pidi tema seda tõendama.

8.Kostja väited, et tundis ennast petetuna, sest oli tehingu olemusest valesti informeeritud, jäid paljasõnalisteks ning olid vastuolus asjas esitatud tõenditega. Nii hageja seletuse kui tunnistaja O. K. ütlustega on tõendatud, et kostja oli tehingu olemusest täielikult teadlik: korteriühistu ja kostja sõlmisid uue rendilepingu ning koos käidi linnaosa valitsusest saamas kauplemisluba. Neid asjaolusid kinnitas hageja ka ringkonnakohtus ning väitis, et vaid seejärel maksis kostja raha. Pealegi ei saanud mõistlik isik eeldada, et kaupluseruumide kui ehitise osa ostu-müügitehingut võiks sõlmiti suuliselt. Kostja väidete ebausutavust kinnitab ka asjaolu, et ta ei vaidlustanud 2001.a alguses sõlmitud tehingut, vaid asus ruume kasutama. Apellandi väide, et tunnistaja O. K. ei viibinud raha üleandmise juures ega tea seetõttu asja tehiolusid, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjaliga (3000 USD üleandmise osas poolte vahel vaidlust ei olnud). Küll ei olnud kohtul alust viidata I. V. kirjalikule seletusele, sest tegemist ei olnud tõendiga protsessiseaduse tähenduses. Tunnistaja ülekuulamine, mis võimaldaks saadud ütlusi kehtinud TsMS § 90 tähenduses tõendina kasutada, oli sätestatud TsMS §-s
101.See aga ei muuda linnakohtu lõppjäreldust ebaõigeks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud olid muude tõenditega tõendatud.

Ü.Jänes

R.Allikvere

V.Lips

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.