Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2006 Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-1646 (end. 2-2/2066/05)
Tsiviilasi
OÜ A.E.P. hagi AS A. (likvideerimisel) vastu 123 900 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 24.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/223495/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ A.E.P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. jaanuar 2006, avalik kohtuistung
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellandina hageja OÜ A.E.P. lepinguline esindaja adv K.H.
Resolutsioon Tühistada Tallinna Linnakohtu 24.10.2005 otsus ja teha asjas uus otsus. Välja mõista AS-ilt A. (likvideerimisel) OÜ A.E.P. kasuks 123900,00 (ükssada kakskümmend kolm tuhat üheksasada) krooni ja kohtukuluna riigilõiv summas 16000,00 (kuusteist tuhat) krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt loovutas L.K. OÜ 01.01.2005 nõude loovutamise lepinguga alusel hagejale kostja vastu oleva rahalise nõude summas 123 900 krooni. Rahalise nõude aluseks on kostjale osutatud teenused, mille kohta on väljastatud arve nr 89 summas 25 960 krooni tasumise tähtajaga 24.02.2002, arve nr 562 summas 50 740 krooni tasumise tähtajaga 30.09.2002 ja arve nr 642 summas 47 200 krooni tasumise tähtajaga 02.11.2002. Kostja ei ole siiani arveid tasunud, millest tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 123 900 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
Kohus jättis hagi rahuldamata. L.K. OÜ ei ole advokaadibüroo. Advokaadid I.J., U.U. ja O.E. töötavad erinevates Tallinna advokaadibüroodes. Hageja on ostnud L.K. OÜ-lt teiste advokaadibüroode advokaatide õigusabi arved, mis ei ole esitatud õigusbüroo pidajate poolt, vaid suvalise osaühingu poolt ja kus arve esitaja ning arve saaja on lähikondsed. Tulenevalt sellest ei vaielnud kostja ka hagile vastu. Tegemist ei ole kostja kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused OÜ A.E.P. palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant leiab, et kohus hindas vääralt tõendeid, rikkus protsessiõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus ei selgitanud millised tehingud ja miks on tühised. Hagiavalduse aluseks olevad arved esitas L.K. OÜ kostjale seetõttu, et L.K. OÜ korraldas kostja likvideerimismenetlust. Kostja esindaja möönis kohtuistungil, et kuna kostjal endal rahalised vahendid puudusid, siis tasus L.K. OÜ ise arvetes mainitud advokaatide teenuste eest ja esitas arved edasi kostjale. Seadus ei keela teise isiku kohustuste kandmist, sisuliselt sai kostja nii võimaluse tasuda osutatud õigusabiteenuste eest hiljem. O.E. oli L.K. OÜ töötaja, kes esindas kostjat kohtuvaidluses AS-ga P. Tallinna Linnakohtus. U.U. ja I.J. töötasid kohtuvaidluste toimumise ajal advokaadibüroos H. ning õigusabilepingud olid advokaadibürooga sõlmitud kliendil ehk kostjal. L.K. OÜ tasus arved kostja eest ja esitas siis koos enda teenusearvega edasi. Kostja võttis kohtuistungil hagi omaks. Kohus võib poole omaksvõetud asjaolu lugeda mittetõendatuks üksnes juhul, kui see rikub teiste protsessiosaliste huve ja õigusi või kui omaksvõtt on tulenev eksimusest, pettusest või vägivallast. Antud juhul ei rikkunud kostja omaksvõtt selle kohta, et arved on kostjale esitatud, et need on tema poolt tasumata ja et need esitati tegelikult osutatud teenuste ning kostja eest ja huvides tasutud arvete põhjal, kuidagi hageja õigusi või huve. Samuti ei ole menetluses tuvastatud ja kohus pole ka otsuses viidanud, et hageja oleks kostjat kuidagi eksitanud, petnud või sundinud hagi õigeks võtma. Kohus rikkus TsMS § 116 ja 182. Vastustaja apellatsioonkaebusele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 24.10.2005 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Hageja esitas linnakohtule hagi kostja vastu rahalise kohustuse täitmiseks summas 123000,00 krooni. Nimetatud nõude oli omandanud hageja 01.04.2005 nõude loovutamise lepinguga L.K. OÜ-lt (t.l.11-12). Nõude loovutamise aluseks olevad arved ja muud dokumendid on lepingule lisatud (t.l.13-15). Peale selle on kostja kinnitanud kohtu eelistungil tehtud kulutusi (t.l.114). Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 116 kohaselt, kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve. Linnakohus ei arvestanud kostja omaksvõttu hagi aluseks olevate asjaolude suhtes põhjusel, et arve saatja ja arve saaja olid lähikondsed. Põhjendatud on kaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt otsusest ei selgu, millel põhineb kohtu selline järeldus. Protsessiosalised ei ole selliseid asjaolusid asjas esile toonud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt asjas, mis ei riiva avalikku huvi, ei või kohus otsust rajada asjaolule, mida pool ei ole ise asja läbivaatamisel esitanud. Kostja on ka oma seletuses kohtule kinnitanud, et likvideerimismenetluses tuli vastavates kohtuvaidlustes kasutada õigusabi ning osteti ka raamatupidamise teenust. TsMS § 90 lg 2 kohaselt on tõendiks ka poole seletus. Kostja
seaduslik esindaja kinnitas ka kohtuistungil, et kõik teenused, mis on hageja nõude aluseks, on kostjale osutatud ja kostja peab nende eest tasuma, kuid raha puudumisel pole seda tehtud (t.l.115). Kuna hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ja kostja vastuväiteid esitanud ei ole, vaid on hagi aluseks olevad asjaolud omaks võtnud, siis kuulub hagi võlaõigusseaduse alusel rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja pole raha puudusel oma kohustust täitnud, siis on ta sellega oma kohustust rikkunud. Kostja on kinnitanud ka kohtuistungil, et kohustus on täitmata. VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista 123900,00 krooni hageja kasuks. Peale selle on hageja esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks, milleks on linnakohtusse hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 8000,00 kr ja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv summas 8000,00 krooni. Hageja taotlus kohtukulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja TsMS (kuni 01.01.2006 red) §-de 60 lg 1 ja 8 alusel. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada.
R. Allikvere
G. Kivinurm
V. Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.