Kohtulahend

OÜ BLO Logistics esitas Tartu Maakohtule 02. juunil 2004.a hagi S.T. vastu alusetult saadu 50 000 krooni välja mõistmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et L.L. töötas OÜ-s BLO Logistics alates 18.augustist 2003.a autojuhina. L.L. ülesandeks oli vedada hagejale kuuluva sadulautoga MAN, registreerimismärgiga 668 ARC rahvusvahelistel liinidel. 28.novembril 2003.a helistas L.L. hageja logistikule Rein Koplile ning teatas, et ta on autoga Inglismaal kohaliku politsei poolt kinni peetud. Kuna auto ei vastavat teatud nõuetele, olevat temale politsei poolt määratud trahv 50 000 krooni. Ühtlasi L.L. teatas veel, et juhul kui nimetatud trahvi koheselt ära ei tasuta, siis arestitakse hagejale kuuluv auto. Kuna auto arestimisega oleks muutunud võimatuks L.L. poolt kauba sihtkohta toimetamine ja seega jäänud hageja kohustused kolmandate isikute ees täitmata, otsustati hageja poolt L.L. teha nõutud 50 000 Eesti kroonine rahaülekanne. L.L. soovil tehti nõutud 50 000 kroonine rahaülekanne tema ema, S.T. Hansapanga arveldusarvele nr 1108781851. Vastava rahaülekande tegi OÜ-gu BLO Logistics juhataja Marko Tasa oma isiklikult kontolt nr 1106388337 OÜ-u BLO Logistics eest. Tagasi jõudmisel Eestisse lubas L.L. esitada hagejale Inglismaal politsei poolt koostatud protokolli ja kviitungi, tõestamaks, et ta on trahvi ära maksnud. Hagejale teadaolevalt saabus L.L. tagasi Eestisse 11. detsembril 2003.a, L.L. ei ole esitanud hagejale dokumente, mis tõestaksid temale Inglismaal politsei poolt trahvi määramist ja selle tasumist. Seega on hagejal põhjendatud kahtlus arvata, et antud raha vajaduseks tegelikult reaalne põhjus puudus. Kuna hageja tasus L.L. ema S.T. Hansapanga arveldusarvele põhjendamatult 50 000 krooni, siis soovib hageja nimetatud summa väljamõistmist S T, kuna S.T. on rikastunud õigusliku aluseta hageja kulul.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et OÜ BLO Logistics juhataja Marko Tasa poolt on tehtud kostjale ülekanne summas 50 000 krooni. Kostja hagi ei tunnista, kuna kostja pole rikastunud hageja soorituse tulemusena, sest kostja kontole hageja poolt kantud raha ei ole olnud kostja valduses. Kostja on andnud 01.08.2003.a L.L. volituse käsutada kostja Hansapanga kaarti perioodil 01.08.2003.a - 31.12.2003.a. Kostja on teadlik, et pangakaardi valdjaks võib olla vaid isik, kellele kaardiomaniku taotluse alusel on krediidiasutus kaardi kasutada andnud. Kaardi kasutamise õiguse üleandmine Kostja poolt L.L. tingisid äärmuslikud asjaolud kuna L.L. lahkus Eestist seoses tööülesannetega ning endale kaardi väljastamine ei saanud enam toimuda, kuid töötasu ning lähetuskulud pidid väljaspool Eestit olles kuhugi laekuma. Kaardi olemisest L.L. valduses annavad tunnistust ka antud arveldusarvelt tehtud maksed ning sularaha väljavõtted välisriikides. Samuti oli hageja teadlik nimetatud arveldusarvega seotud kaardi olemisest L.L. valduses, sest nimetatud arveldusarvele on hageja ka enne ning pärast 18.09.2003.a teinud ülekandeid, palk ning lähetuskulud.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Janno Kuusk, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et L.L. helistas hagejale ja teatas, et ta on Inglismaal politsei poolt kinni peetud ning peab maksma trahvi 50 000 krooni, trahvi mittemaksmisel veok konfiskeeritakse. Hageja kandis kostja arvele pangas 50 000 krooni. L.L. lubas esitada hagejale vastavad dokumendid trahvi tasumise kohta. Kuni käesoleva ajani L.L. hagejale dokumente esitanud ei ole. Kuna raha kanti kostja arvele, siis palub hageja 50 000 krooni kostjalt välja mõista. Hageja esindaja poolt antud seletusest nähtub, et kostja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et 25 000 krooni on kantud L.L. elukaaslase arveldusarvele. Hageja asi ei ole tõendada, et kostja pangakontole kantud raha läks L.L. Kuna raha kanti kostja kontole, siis on kostja alusetult rikastunud hageja arvelt. Kostja S.T. esindaja K.T. poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et antud asjas ei ole S.T. kostjaks. Hageja teadis, kelle pangakontole ta raha kannab, samuti teadis hageja, et L.L. oli

oma pangakaardi ära kaotanud. Kostja esindaja on seisukohal, et antud juhul on tegemist töötaja ja tööandja vahelise suhtega. Kostja poolt kohtule esitatud kontoväljavõttest on näha, et alates augustist 2003.a on kõik väljavõtted tehtud välismaal, kus kostja ei viibinud, seega ei ole kostja ka neid rahalisi vahendeid kasutanud.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse § 1027 kohaselt peab isik teisele isikule välja andma temalt õigusliku aluseta saadu. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetu rikastumise institutsioonil on kaks põhikoosseisu: soorituskondiktsioon ning mittesoorituskondiktsioon. Raha ülekandmine hageja poolt on sooritus, mistõttu on antud juhul tegemist soorituskondiktsiooniga. Alusetu rikastumise tähenduses saab sooritusest rääkida siis, kui soorituse aluseks on mis tahes varaline kasu ning on täidetud kaks täiendavat eeldust, s.o. sooritamisteadlikkuse ja – eesmärgi olemasolu. Soorituse eesmärgi läbi on võimalik kindlaks teha kas soorituse tegemiseks oli õiguslik alus, ning määrata sooritussuhte pooled - soorituse tegija ja saaja. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja kandis kostja arveldusarvele üle 50 000 krooni. Raha ülekandmine hageja poolt kostja arveldusarvele on kohtus leidnud tõendamist maksekorraldusega 18.09.2003 (tl 12) ja konto väljavõtetega (tl 41-42; 75-76). Kohtule esitatud volitusest 01.08.2003.a nähtub, et S.T. volitab L.L. valdama kaarti ajavahemikul 01.08.2003.a-31.12.2003.a. (tl 40). Konto väljavõtetest 01.08.2003-31.12.2003 (tl 41-42) ja 18.09.2003 – 15.11.2003 (tl 75-76) nähtub, et hageja on mitmeid kordi pärast 18.09.2003.a kostja arvelduskontole kandnud ka L.L. ja lähetuskulud. Samuti nähtub eelpoolnimetatud konto väljavõtetest, et välisriikides on võetud kontolt välja sularaha ning on tehtud ülekandeid. Kostja viibimine väljaspool Eestit ajavahemikul august 2003.a kuni detsember 2003.a kohtus tõendamist ei leidnud. Hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et hageja ja L.L. omavahelisest kokkuleppest tulenevalt kanti hageja poolt seoses L.L. tööülesannete täitmisega rahasummad kostja arvelduskontole ning seega oli sooritus suunatud kolmandale isikule, so. L.L. kes on ka soorituse saajaks ning hageja soorituse tegijaks, kes kasutas soorituse tegemiseks kostja arvelduskontot. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole toimunud kostja rikastumist hageja arvelt VÕS § 1027 ja § 1028 mõtte kohaselt ning OÜ BLO Logistics hagi S.T. vastu 50 000 krooni välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja kohtukulude taotlust esitanud ei ole. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.