lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-04-1770/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 16.01.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-04-1770/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-04-1770

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number Kohus

2-04-1770 Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom (eesistuja), Gaida Kivinurm ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2006 Tallinnas

Tsiviilasi

AS A. hagi OÜ K. vastu 14 160 kr. kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/242-10309/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

03.012006

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandi esindaja Ülo Kivi ja vastustaja esindaja Märt Piik

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.08.2002 üürilepingu, mille alusel andis hageja 01.09.2002 kostja kasutusse laoruumi nr 14 asukohaga Tallinnas Punane 42. Laoruum oli üürniku kasutusse andmise ajal heas seisukorras. Üürilepingu p 3.2.6 kohaselt oli üürnik kohustatud kasutama kõiki abinõusid laoruumi säilitamiseks ja ära hoidma võimalike kahjude tekkimise. Kostja (üürnik) lõhkus lepingu kehtivuse ajal laoruumi sektsioonukse, millega põhjustas hagejale varalist kahju 14 160 kr. Kahju seisneb sektsioonukse AS-s S. parandamise kuludes. Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes pooltevahelisele üürilepingule ning VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 ple 3 ja § 132 lg-le 3, palus hageja kostjalt välja mõista 14 160 kr. tekkinud kahju

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

hüvitamiseks. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna kahju tekkimises kostja süü puudub, ei pea ta ukse parandamise kulutusi hüvitama. Sektsioonuks langes alla seetõttu, et ukse hooldust ei teostatud. Üürileping ei näinud ette, et kostja peab vastutama laoruumi ukse tehnilise seisukorra eest. Ukse vigastusi oli võimalik kõrvaldada remondiga ning uks ei vajanud väljavahetamist. Kostja leidis, et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud, kuna tegelikult laoruumi nr 14 ukse alumist paneeli ei ole vahetatud ning AS S. arve hagejale summas 14 160 kr. ei ole tõendiks kahju tekitamise kohta. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 15.09.2005 otsusega ja mõistis OÜ-lt K. AS A. kasuks välja 14 160 kr. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et kostja üüritud laoruumi uks sai kannatada seetõttu, et kostja töötaja O. K. juhitud tõstuk sõitis vastu ust. Asjaolu, et Tallinnas Punane 42 asuva laoruumi nr 14 sektsioonukse alumine paneel on välja vahetatud ja hageja tasus selle eest AS-le S. 14 160 kr., leidis tõendamist tunnistaja A. K. ütluste, kohtule esitatud ekspertiisiakti, AS S. arve ja hageja maksekorraldusega. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 3.2.6 tuleb tõlgendada nii, et üürnikul on kohustus hoiduda tegudest, mis füüsiliselt kahjustaksid või rikuksid laoruumi või selle juurde kuuluvaid elemente, sealhulgas laoruumi ust. Üürilepingu p 6.2 järgi on pooled kohustatud hüvitama teisele lepingupoolele lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju. Üürileping ei reguleeri süüd vastutuse tingimusena, seega tuleb lepingu p-st 6.1 tulenevalt kohaldada seadust. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Võlaõigusseaduse 3. osa, mis reguleerib üürilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei sätesta, et äriruumi üürnik vastutab üürilepingu rikkumise korral üksnes süü olemasolul. VÕS § 103 lg-st 2 tulenevalt vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest, kui kohustuse rikkumine toimus vääramatu jõu tõttu. Kostja ei tõendanud, et tõstuki ja ukse kokkupõrge oleks toimunud vääramatu jõu, s. o võlgnikust sõltumatu objektiivse ja vääramatu asjaolu tõttu, mille saabumist võlgnik ei saanud ega võinud ette näha. Seega peab kostja OÜ K. üüritud asja kahjustamisest tekkinud lepingulise kahju 14 160 kr. hagejale hüvitama, kuna juriidiline isik vastutab oma töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest (TsÜS § 132 lg 1). Apellatsioonkaebus ja vastustaja vastus Kostja palub kaebuses tühistada Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

2(3)

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole esimese astme kohus andnud kaevatava kohtuotsuse tegemisel hinnangut kõigile tõenditele ja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus ei ole otsuse tegemisel kinni pidanud TsMS § 227 lg 1, § 228 ja § 231 lg 4 nõuetest. Linnakohus ei ole analüüsinud tunnistaja O. K. ütlusi ja kostja seadusliku esindaja D. S. seletust selle kohta, et toimus laoruumi nr 14 sektsioonukse iseeneslik allalangemine, mistõttu ei olnud tõstukijuhil O. K. võimalik kokkupõrget uksega vältida. Samuti on analüüsimata ja uurimata tõendid selle kohta, et ukse tõstemehhanism oli kulunud ja tehniliselt hooldamata. Ukse hooldustööde korraldamine oli vaieldamatult üürileandja kohustus. Samuti on kohus jätnud hinnangu andmata eksperdiarvamuses toodud seisukohale, et kostjale esitatud arve on kõrgendatud. Riigikohus on 22.01.1998 otsuses nr 3-2-1-3-98 ja 16.04.1998 otsuses nr 3-2-1-50-98 leidnud, et kohtuotsuses tuleb anda hinnang kõigile tõenditele, põhjendada, miks need või teised tõendid tagasi lükatakse, ning viidanud kohtu kohustusele rajada oma järeldused tõenditele. Kuna linnakohus jättis asjas kogutud tõendid nende kogumis hindamata, jõudis ta ekslikule järeldusele, et kostjapoolne kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning tal tuleb tekkinud kahju VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitada. Apellant vaidlustab ka seda, et kohus ei kohaldanud VÕS § 127 lg 3, millele kostja oma vastuväidetes tugines. Hageja oma vastuses palub jätta kohtuotsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindaja - rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt on seda tüüpi ukse iseeneslik allalangemine võimalik vaid siis, kui ust ei tehta lõpuni lahti; kui uks tõmmatakse lõpuni ülesse, siis ta ei lange iseeneslikult alla. Tunnistaja O. K. ütlustest nähtub, et tõstuk sõitis vastu ust, mitte et tõstuk oleks jäänud langeva ukse alla. Samuti pole kahtlust, et ust käitles mitte hageja, vaid kostja töötajad. Seega toimus hageja laoruumi ukse lõhkumine kostja töötajate hooletusest ja on õige linnakohtu otsuse seisukoht, et rikkumine ei olnud VÕS § 103 lg.1 ja 2 järgi vabandatav. Ukse parandas selle paigaldanud firma, kes nõudis hagejalt töö eest hagis näidatud summa tasumist. Teostatud ekspertiis oli tehniline, küsimusega, kas ukse alumine paneel on vahetatud. Eksperdile ei esitatud küsimust kahju suuruse kohta, mistõttu ekspertiisiakti arutlused liiga kõrgest hinnast ei kujuta endast kohtuliku tõendit. Pooltevahelise lepingu p.3.2.6 kohaselt oli üürniku üheks kohustuseks kasutada kõiki abinõusid laoruumi säilitamiseks ja ära hoida võimalike kahjude tekkimine. Seega on kostja viide VÕS §-le 127 lg.2 mitteasjakohane. Tiit Kollom

Ande Tänav

Gaida Kivinurm 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.