Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2006.a, Tallinn
Tsiviilasi
AS *** hagi OÜ *** vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 14. juuli 2005. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS *** apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 14. juuli 2005. a otsus ja teha uus otsus.
2.Tunnustada AS *** nõuet OÜ *** pankrotimenetluses täiendavalt summas 618 750 (kuussada kaheksateist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgus.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata EV Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS *** laenuandjana ja kostja OÜ *** laenusaajana sõlmisid laenulepingu nr ET36-03, mille kohaselt laenas hageja kostjale 1 500 000 krooni, kandes laenusumma osadena võlgniku arveldusarvele. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 10.12.2008 ning laenu intressideks lepiti kokku 9% laenujäägilt aastas. Võlgnik kohustus alustama laenu tagastamist alates 10.01.2005 ning intressi tasumise kohustus tekkis kostjal kohe peale laenulepingu sõlmimist.
2.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati pant kostjale kuuluvatele ehitistele ja sõlmiti J.K. ja A.K. 29.12.2004 käenduslepingud. 20.01.2004 sõlmisid Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus) ja AS *** laenutagastamislepingu (edaspidi Laenutagamisleping), mille järgi vastutab Sihtasutus 55% e 825 000 krooni ulatuses laenusaajale väljastatud laenu tagasimaksmise eest. 17.08.1999 sõlmiti Sihtasutuse ja hageja vahel raamlepinguna koostööleping (edaspidi Koostööleping), garantiijuhtumite ja garantiist tulenevate kohustuste väljamaksmise korra kindlaksmääramiseks.
3.27.09.2004 kuulutati välja kostja pankrot ning 12.10.2004 esitas hageja kostja pankrotimenetluses nõude summas 1 510 125 krooni. Tuginedes Laenutagastamislepingule ning Koostöölepingule esitas hageja 25.10.2004 Sihtasutusele nõude garantiiavansi väljamaksmiseks summas 618 750 krooni, mille viimane tasus 10.11.2004. 28.02.2005 toimus kostja võlanõuete kaitsmise koosolek, kus haldur esitas hageja nõudele vastuväite summas 618 750 krooni, mille tõttu tunnustati hageja nõuet 1 510 125 krooni asemel summas 895 500 krooni.
4.Vastavalt Koostöölepingu punktidele 5.3. kuni 5.9. käsitletakse Sihtasutuse poolt Laenutagastamislepingu alusel väljamakstavaid summasid kui ettemakseid ja neid ei arvestata kuni muude tagatiste müügist laekuvate rahasummade laekumiseni hageja nõudest maha. Lõplik garantiina välja makstav summa selgub peale tagatiste realiseerimisest saadavate summade kättesaamist, mille arvelt hageja vähendab oma põhivõla saldot. Koostöölepingu mõte seisneb selles, et Sihtasutuse poolt garanteeritud summa kuulub kokkulepitud ulatuses väljamaksmisele üksnes juhul, kui muude tagatiste müügist laekunud rahast ei piisa hageja nõude kustutamiseks.
5.Seisuga 30.03.2005 ei ole kostja pankrotimenetlus veel lõppenud, mistõttu hageja nõude rahuldamise ulatust pankrotivõlgniku vahendite arvelt ei ole võimalik hinnata. Seetõttu on hageja poolt nõude esitamine kogu võlasumma ulatuses põhjendatud ning hageja palub tunnustada enda nõuet kostja pankrotimenetluses summas 1 510 125 krooni. 31.05.2005 toimunud eelistungil suurendas hageja oma nõuet 1 514 250 kroonini. Kostja seisukoht
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Sihtasutus tasus hagejale 10.11.2004 Laenutagastamislepingu alusel 618 750 krooni ja see asjaolu oli hagejale teada enne nõuete kaitsmise koosolekut. Hageja nõude jäägiks kostja vastu jäi 881 250 krooni ning kostja pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet summas 895 500 krooni.
7.Laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks oli sõlmitud 30.12.2003 notariaalne pandileping võlgnikule omandiõiguse alusel kuuluvatele Karksi külas Karksi vallas Viljandi maakonnas asuvatele tootmishoonetele. Need pankrotivara koosseisus olevad hooned on pankrotitoimkonnaga kooskõlastatult müüdud hinnaga 1 000 000 krooni. Tasumine toimus tasaarvestamisega ja seega reaalset raha pankrotivarasse pandieseme müügist ei laekunud.
8.Kuna tagatise müügist laekunud rahast ei piisa hageja nõuete kustutamiseks, saab hageja Sihtasutuse poolt tehtud garantiimakset kostja võlgnevuse kustutamiseks. Esimese astme kohtu otsus
9.Kohus jättis hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja enda kanda. Sihtasutus on tasunud 618 750 krooni koostöölepingu p 5.3 kohaselt avansina. Avansi maksmist ja tagastamist reguleerivad Koostöölepingu punktid 5.7-5.9. Laenulepingu tagatised on konkreetselt fikseeritud laenulepingus. Sellest tulenevalt ei saa käesolevas asjas
2(4)
arvesse võtta, kas täiendavaid rahalisi vahendeid laekub nõudest kostja juhatuse liikmete vastu.
10.Hageja palub täies ulatuses nõude tunnustamist põhjusel, et täiendavate rahaliste vahendite sissenõudmisel ei jää avansina raha pangale ning pank on kohustatud jätkama võlgnevuse sissenõudmist Sihtasutuselt laekunud summat arvestamata. Käesoleval juhul tuleb aga arvestada asjaoluga, et välja on kuulutatud kostja pankrot ning pankrotihaldur tegeleb kostja vara realiseerimisega. Pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse (PankrS § 55 lg 1). Laenulepingu tagatisena olevad tootmishooned on pankrotimenetluses müüdud ning tasumine toimus tasaarvestuse teel, mistõttu reaalset raha pankrotivarasse ei laekunud. Seega ei saa pankrotihaldur jätta arvestamata Sihtasutuse poolt hagejale tasutud avansiga, kuna laenulepingu tagatisena olev vara on realiseeritud ning täiendavalt rahalisi vahendeid laenulepingu tagatistest ei laeku. Nagu märgitud Laenutagastamislepingus, on Sihtasutuse tagatis täiendav tagatis kostja poolt seatud tagatistele. Juhul, kui pankrotimenetluses on kostja poolt seatud tagatised (tootmishooned) realiseeritud, tagab laenu Sihtasutuse tagatis.
11.Märkimisväärne on asjaolu, et hageja on esitanud nõuded laenulepingu käendajate vastu summas 881 250 krooni ning nimetatud hagiavalduses tunnistab hageja Sihtasutuse poolt väljamakstud summat garantiijuhtumina ning selles osas nõuet vähendati. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
12.AS *** esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada linnakohtu otsuse ja uue otsusega tunnustada hageja nõuet kogu ulatuses.
13.Kohus on enda poolt tuvastatud asjaoludest teinud vastuolulised järeldused. Kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus tuvastanud, et laenulepingu tagatised on fikseeritud toimiku leheküljel 8 asuvas laenulepingus. Selle laenulepingu järgi on laenu tagatiseks kõrvuti Viljandimaal, Karksi külas asuvate hoonete pandiga ka A ja J käendused. Kohtuotsuse leheküljel 4 on aga kohus jõudnud järeldusele, et laenulepingu tagatiseks olevate hoonete müügiga on garantiijuhtum saabunud, s.t kohus ei ole tagatistena arvestanud käendajate käenduskohustusi, mille olemasolu on ta ise konstateerinud.
14.Koostöölepingu punktide 5.3-5.9 kohaselt käsitletakse kuni kõikide laenu tagatiseks seatud tagatiste realiseerimiseni Sihtasutuse poolt tasutud summasid garantiiavansina. See tähendab seda, et hagejal on õigus kasutada garantiiavanssi võlgnevuse kustutamiseks üksnes juhul, kui puudub võimalus kustutada see võlgnevus muude vahendite arvelt. Kuna koostoimes Koostöölepingu punktiga 5.9 ja laenulepingu punktidega 2.11.18 ja 2.11.19 loetakse garantiijuhtum saabunuks alles pärast kõikide tagatiste realiseerimist, ei ole õige kohtu põhjendus, et laenulepingu tagatiseks olevate hoonete müügiga on garantiijuhtum saabunud.
15.Asjaolu, et kuulutati välja kostja pankrot ja tagatiseks olevad ehitised müüdi, ei tähenda automaatselt garantiijuhtumi saabumist. Garantiijuhtumi saabumine eeldab kõikide tagatiste realiseerimist. Menetlus Viljandi Maakohtus käendajate vastu ei ole lõppenud.
16.Ekslik on kohtu järeldus, et pankrotivara müügi lõppemisega ei saa esineda koostöölepingu punktis 5.9 nimetatud tingimust. Ükski õigusakt ei piira pankroti väljakuulutamise korral nõude esitamise õigust laenu taganud isikute või nende vara vastu ja koostöölepingu punktis 5.9 nimetatud tingimus saabub alles pärast kohtumenetluse ja täitmise lõppemist K ja K vastu.
3(4)
17.Kohus garantiiavansi väljamaksmist valesti hinnanud ning tõlgendanud seda garantiijuhtumina. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja seetõttu palub jätta selle rahuldamata ning linnakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19.Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohtul on asjas võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
20.Linnakohus tuvastas õigesti asjaolud, kuid tegi neist ebaõiged järeldused. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 29.12.2003 sõlmitud laenulepingust. Laen summas 1 500 000 krooni on tagatud pandilepinguga ehitistele, Sihtasutuse täiendava garantiiga ja kahe füüsilise isiku käendusega. Võlaõigusseaduse § 396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võimalus saada laen kustutatud tagatiste realiseerimisel, ei võta laenuandjalt võimalust nõuda laenu tagastamist eelkõige laenusaajalt.
21.Kolleegium ei nõustu kohtu seisukohaga, et Sihtasutuse poolt avansina tasutud summa osas ei ole hagejal enam nõuet kostja vastu. Kohus põhjendab oma seisukohta sellega, et laenulepingu tagatisena olev vara on pankrotimenetluses tasaarvestuse korras realiseeritud ning nüüd rakendub Sihtasutuse tagatis, mida saab juba arvestada võla tasumisena. Võlgnikul vara puudumine ei mõjuta võlausaldaja nõude suurust. Koostöölepingu eesmärgiks ei olnud võlgniku vabastamine võla tasumisest. Koostöölepingu p 5.4 sätestab otsesõnu, et pank on kohustatud pärast ps 5.3 nimetatud avansilise osa tasumist Sihtasutuse poolt jätkama laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmist ja tagatiste realiseerimist. Seega avansilise väljamakse teostamine ei muuda panga nõude suurust laenusaaja vastu ning pank on kohustatud jätkama laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist ilma Sihtasutuselt laekunud summat arvestamata.
22.Seega on hagi põhjendatud ja hageja nõuet tuleb tunnustada täiendavalt ka võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata jäänud osas summas 618 750 krooni. Vaidlust ei ole selles, et hageja nõue oli pandiga tagatud ja seega kuulub nõue tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p rahuldamisjärgus.
G. Kivinurm
M. Seppik
U. Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.