lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-05-1638/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.01.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-1638/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1419
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-1638

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Ago Kutsar, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2006 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-1638

Tsiviilasi

X. hagi Y. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Jõgeva Maakohtu 2. novembri 2005 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant-kostja: Y.

esindajad

Vastustaja-hageja: X.

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 2. novembri 2005 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Jõgeva

Y. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaautorile kättetoimetamisest alates.

MAAKOHTU LAHEND JA PÕHJENDUSED

1.X. esitas Jõgeva Maakohtule hagi Y. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt elasid pooled 1998. aastal kaheksa kuud koos. Pärast kooselu lõppu oli hageja
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.kuud rase. Kooselu lõppes, kuna hageja naasis oma esimese elukaaslase juurde. Kostja ei ole eitanud lapse suhtes isadust, ta on mitmel korral käinud last vaatamas, kuid ta ei ole last ülal pidanud. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 1340 krooni kuus ning kanda lapse sünnitunnistusele kostja nimi.
2.Kostja Y. hagi ei tunnistanud ja soovis teha isaduse tuvastamiseks testi.
3.Jõgeva Maakohus tuvastas 2. novembri 2005 otsusega, et O. põlvneb Y. ning mõistis välja Y. X. kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest igakuine elatise 1345 krooni tütre O. ülalpidamiseks kuni lapse täis-ealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Otsuse kohaselt vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-ile 38 lg 1 tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Vastavalt PKS §-ile 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus tuvastab lapse põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Antud juhul on poolte endi seletustega tõendatud poolte intiimsuhe, mille tulemusena hageja rasestus. Kohtule esitatud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis on ekspert andnud arvamuse, et Y. on O. isa tõenäosusega 99,99998%. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last ning lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neid õpinguid täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS 61 lg 2 ja lg 3 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise osas pooled sisuliselt ei vaielnud ning olid nõus elatise määramisega miinimummääras, s. o 1345 krooni kuus. Poolte majanduslik olukord ning 6-aastase lapse vajadused annavad aluse pidada seda summat mõistlikuks. Olukorra muutumisel on pooltel õigus esitada kohtule nõue elatise suuruse muutmiseks. Kohtukulud jäeti TsMS § 61 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja kasuks mõisteti kostjalt välja ekspertiisi kulu summas 3600 krooni. Riigituludesse mõisteti kostjalt välja riigilõiv elatise aastasummalt 1050 krooni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Y. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Jõgeva Maakohtu 2. novembri 2005 otsuse tühistamist osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega väljamõistetava igakuise elatise suuruseks lugeda 350 krooni ja riigituludesse mõistetud riigilõivu summaks lugeda 420 krooni. Apellant taotleb vastustajalt apellandi kasuks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 krooni väljamõistmist. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et niisugune käsitlus ei ole kooskõlas riigilõivuseaduse § 16 lg l p 2 mõttega, siis palub kostja tühistada maakohtu otsuse

riigilõivu kostjalt väljamõistmise osas ja lugeda kogu asjas tasutava riigilõivu tasutuks apellatsioonkaebuse esitamisel. Kaebuse põhjendust kohaselt: 1) on jäetud põhjendamatult kohaldamata PKS § 61 lg 2 selles osas, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas lähtuda kummagi vanema varalistest võimalustest. Kostjal on lisaks O. veel teine laps P., keda kostja peab ülal pidama. PKS § 61 lg 5 näeb ette erandi PKS §-is 61 lg 4 toodud reeglist kõrvalekaldumiseks, kui kostjal on teine laps, kes seaduses toodud määras elatise kostjalt väljamõistmise korral jääks vähem kindlustatuks kui laps, kelle ülalpidamiseks elatis välja mõistetakse; 2) on jäetud arvestamata kostja varaliste võimalustega. Kohus rikkus sel viisil TsMS (kuni 01.01.2005 kehtinud redaktsioon) §-is 164 lg 1 sätestatut, sest ei selgitanud välja ei kostja tegelikku positsiooni elatise suuruse üle peetavas vaidluses ega andnud kostjale võimalust esitada asjakohaseid tõendeid oma varaliste võimaluste kohta. Kostja praeguseks sissetulekuks töötu abiraha (400 krooni) ja peatselt ka invaliidsuspension (hinnanguliselt 1000 krooni kuus). Saadud summast (1400 krooni) peab kostja ülal pidama ennast ja oma kahte last. Laste ülalpidamises osalevad ka laste teised vanemad, kostja enda ülalpidamiseks teisi kohustatud isikuid ei ole. Kostja saaks kummagi lapse ülalpidamiseks kulutada 1⁄4 suuruse osa oma sissetulekust ehk 350 krooni kuus; 3) on kohus ebaõigesti arvestanud kostjalt riigituludesse väljamõistetud riigilõivu summa. TsMS (kuni 01.01.2005 kehtinud redaktsioon) § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse riigilõivu summa elatise hagis aasta elatusrahaga, milleks apellatsioonkaebuse rahuldamise korral oleks 4200 krooni. Vahemikku 4000 kuni 6000 krooni jäävalt nõudelt arvestatav riigilõiv on 420 krooni. Sarnastel kaalutlustel tasus kostja käesoleva kaebuse esitamisel riigilõivu 1050 krooni, sest kostja taotleb kaevatava otsuse muutmist sellisel määral, mis tooks aastases elatisrahas kaasa 11 940 krooni suuruse muutuse.

5.Vastustaja X taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Jõgeva Maakohtu
2.novembri 2005 otsuse muutmata jätmist. Riigilõivu ja kohtukulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mis oleks aluseks elatise väljamõistmise vähendamisele. Kostja on maakohtu istungil nõustunud elatise suurusega. Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimuse kohaselt terve lapse ülalpidamine linnas, vanusegrupis 4-6 eluaastat, läheb maksma 3412 krooni kuus. Seega on PKS §-is 161 lg 4 sätestatud elatis ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas statistilise uurimuse tulemusega. Maakohtu poolt väljamõistetud elatis on igati õiglane ning elatise summaga saavad rahuldatud lapse minimaalsed kulutused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Jõgeva Maakohtu
2.novembri 2005 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et temalt väljamõistetud elatis 1345 krooni kuus lapse ülalpidamiseks on liiga suur, arvestades tema varanduslikku olukorda ning seda, et tema ülalpidamisel on ka teine laps. Vastavalt PkS §-ile 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
1.jaanuarist 2005 on kuupalga alamäär 2690 krooni. Seega käesoleval ajal seaduse järgi väljamõistmisele kuuluva elatise suuruseks oleks 1345 krooni kuus. Apellandi väite kohaselt rikkus kohus vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 164 lg 1, sest ei selgitanud välja ei kostja tegelikku positsiooni elatise suuruse üle peetavas vaidluses ega andnud kostjale võimalust esitada asjakohaseid tõendeid oma varaliste võimaluste kohta. Kostja praeguseks sissetulekuks töötu abiraha (400 krooni) ja peatselt ka invaliidsuspension. Nähtuvalt asja materjalidest, on apellant esitanud 26.10.2005 kohtuistungil maakohtule omakäelise kirjaliku kinnituse (maakohtu toimik nr 2-168/05 tl 32, 33-34) selle kohta, et ta on nõus maksma lapsele elatist 1345 krooni. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei selgitanud välja apellandi tegelikku positsiooni elatise suuruse üle peetavas vaidluses ega andnud talle võimalust esitada vastavaid tõendeid. Apellant ise oli nõus maksma lapsele elatist 1345 krooni kuus, sellega ta väljendas oma seisukohta elatise üle peetavas vaidluses ning maakohus ei ole teinud talle takistusi soovi korral asjakohaste tõendite esitamiseks. Nimetatud kirjaliku kinnituse esitamise ajal 26.10.2005 oli apellant oma kohtuistungil antud seletuse kohaselt töötu ning ta oli asunud taotlema invaliidsuse kindlakstegemist (puude määramist), samuti oli tema ülalpidamisel ka sel ajal teine laps . Seega ajal, mil apellant on esitanud maakohtule omakäelise kirjaliku kinnituse nõusoleku kohta maksta elatist 1345 krooni kuus, esinesid samad asjaolud, millistele ta on tuginenud apellatsioonkaebuses oma nõudes vähendada maakohtu poolt väljamõistetud elatist. Kuna apellant on maakohtus leidnud samade asjaolude esinemisel, milledele ta tugineb apellatsioonkaebuses, et ta suudab maksta elatist 1345 krooni kuus, siis ei saa apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused olla aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Seega ei ole apellant tõendanud seda, et tema majanduslik olukord oleks halvenenud võrreldes selle olukorraga, millises ta oli maakohtu vaidlustatud otsuse tegemise ajal ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna elatise suuruse muutmise osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, siis puudub alus ka rahuldada apellatsioonkaebust osas, milles vaidlustati apellandilt väljamõistetud riigilõivu suurust. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-ile 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-ist 60 lg 1 ning vastavalt nimetatud paragrahvile jääb apellandi poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Ago Kutsar

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.