Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2006.a, Tallinn
Tsiviilasi
*** ja *** hagi OÜ *** vastu töövaidluses.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 2005. a otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
*** ja *** apellatsioonkaebus ning OÜ *** vastuapellatsioonkaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 29.04.2005 otsus osaliselt - töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest väljamakstud hüvitise suuruse, ületunnitöö ja riigipühadel töötamise eest tasu ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitise väljamõistmise osas - ning teha selles osas uus otsus.
2.Välja mõista OÜ-lt *** hüvitised töölepingute ebaseadusliku lõpetamise eest 7400 (seitse tuhat nelisada) krooni *** kasuks ja 7400 (seitse tuhat nelisada) krooni *** kasuks.
3.Ületunnitöö ja riigipühadel töötamise eest tasu ning lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitise väljamõistmise osas jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu.
4.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
5.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud ja hagejate nõue
1.Hageja *** töötas Nõmme ujula koristajana ja kojamehena ajavahemikul 08.07.200215.01.2002, mil tööandja OÜ *** teda tööga enam ei kindlustanud. Hageja töötas vahetusgraafiku alusel kuupalgaga 3600 krooni, mis hõlmas 1900 krooni esimese korruse koristamise eest ja 1700 krooni teise korruse koristamise eest. Töögraafiku järgi tuli töötada 2 päeva ning järgmised 2 päeva olid vabad. Töövahetuse pikkuseks oli 20 tundi. Lisaks koristaja töökohustustele täitis hageja ka kojamehe kohustusi, mille eest kokkulepitud palk oli 1010 krooni.
2.Hageja *** töötas ujula koristajana töögraafiku alusel kella 7.30 kuni kella 21.30 ning temaga kokkulepitud kuupalk oli 2020 krooni. Töö toimus tööandja poolt kehtestatud töögraafiku alusel, mis nägi ette töötamist 2 päeva tööl ja 2 päeva vaba. Töövahetuse pikkuseks oli 14 tundi. Tööandja maksis palka ümbrikus ning ei maksnud lisatasu õhtusel ajal töötamise ega ületundide eest.
3.15.01.2002 maksis kostja juhataja *** hagejatele kokkulepitud kuupalga, kuid töölepingu lõpetamist ei vormistanud ning lõpparvet välja ei maksnud. Töövaidluskomisjonile tööandja poolt esitatud töölepingut nägi hageja *** esmakordselt ning see ei kajastanud õigesti poolte vahel kokkulepitud töölepingu tingimusi *** ei ole tööandjaga sõlminud kokkulepet töölepingu lõpetamiseks 31.12.2002. Töövaidluskomisjonis tunnistas kostja koondamise olukorda, kuna 15.01.2003 olevat Nõmme ujula lõpetanud lepingu kostjaga.
4.*** palub tunnistada töölepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel ajavahemikus 08.07.2002 kuni 15.01.2003. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõppenuks töötaja soovil ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses 38 007, 30 krooni, kasutamata puhkuse hüvitise 14 kalendripäeva eest 2915, 78 krooni, lisatasu õhtusel ajal ja öisel ajal töötamise eest ning ületunnitööde eest 5018, 52 ja hüvitise hageja keskmise kuupalga ulatuses lõpparve kinnipidamise eest 6334, 55 krooni.
5.Hageja *** palub tunnistada töölepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel ajavahemikus 08.07.2002 kuni 15.01.2003. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõppenuks töötaja soovil ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses 17 284, 74 krooni, kasutamata puhkuse hüvitise 14 kalendripäeva eest 1328, 74 krooni, lisatasu õhtusel ajal töötamise eest 372, 39 krooni, ületunnitöö eest 3926, 40 krooni ja riigipühal töötamise eest 521, 92 krooni ning hüvitise hageja keskmise kuupalga ulatuses lõpparve kinnipidamise eest 2880, 79 krooni. Hagejad palusid kohustada kostjat väljastama neile tööraamatud koos sissekandega töötamise aja kohta 08.07.2002 kuni 15.01.2002.
6.21.01.2005 toimunud istungil täpsustas hageja *** oma rahalisi nõudeid, paludes välja mõista saamata lisatasu öise töö eest summas 3787, 62 krooni, kasutamata puhkuse hüvitise summas 2449, 58 krooni, hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega seoses 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 31 930, 08 krooni ja hüvitise seoses lõpparve kinnipidamisega summas 5321, 68 krooni. Kostja seisukoht
7.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejate ja kostja vahel oli töölepinguline suhe 01.10.2002-31.12.2002, mitte 08.07.200215.01.2003. Töölepingud hagejatega lõpetati poolte kokkuleppel vaatamata sellele, et seda kirjalikult ei vormistatud ning hagejate nõuded ei kuulu rahuldamisele. Võimalik on menetleda ainult hagejate palga maksmise nõudeid, kuna ülejäänud nõuded on aegunud.
2(9)
8.Hagejad ei ole kostjale tööraamatuid kunagi andnud ning seega ei saa ta neid tagastada. Esimese astme kohtu otsus
9.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas töölepinguliste suhete olemasolu *** ja OÜ *** vahel ajavahemikus 08.07.2002 kuni 15.01.2003. Kohus tunnistas töölepingu lõpetamise *** ebaseaduslikuks ning luges töölepingu lõppenuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel. Kohus mõistis välja kostjalt *** kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 1850 krooni, ületunnitöö ja riigipühadel töötamise eest 2513 krooni, saamatajäänud puhkusekompensatsiooni 925 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 1850 krooni, kokku 7138 krooni. *** kasuks mõistis kohus kostjalt välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 1850 krooni, saamatajäänud puhkusekompensatsiooni 893, 10 krooni ja lõpparve maksmisega viivitamise eest 1850 krooni, kokku 4593, 10 krooni. Samuti kohustas kohus kostjat väljastama hagejatele tööraamatud sissekannetega töötamise kohta ajavahemikul 08.07.2002 kuni 15.01.2003.
10.Hagi on esitatud õigeaegselt ja hagiavalduses esitatud nõuded ei ole aegunud. Asja arutamisel on tõendamist leidnud, et hagejad töötasid kostja juures töölepingulise suhte alusel 08.07.2002 kuni 15.01.2003. Kostja poolt riigimaksete maksmata jätmine Maksuametile ei tõenda hagejate töösuhte olematust.
11.Tunnistaja *** ütluste kohaselt töötas ta koos hagejatega Nõmme ujulas koristajana juulist kuni oktoobrini 2002. Kostja seletuse kohaselt, mida kinnitab oma ütlustega ka tunnistaja ***, oli hagejatega töölepingute lõpetamise põhjuseks koristusfirma vahetus. Hagejate väiteid, tõendamaks nende töötamist kostja juures kuni 15.01.2003, kinnitab ka kostja kui koristusfirmaga sõlmitud leping nr 131, mis kehtis kuni 15.01.2003. 12.Töölepingud hagejatega on lõpetatud ebaseaduslikult. Hüvituse suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus pooltevahelise töösuhte kestust ja leiab, et töölepingute ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb kostjalt välja mõista hüvitus ühe kuu keskmise palga ulatuses.
13.Kohtule esitatud 2002. a oktoobri, novembri ja detsembrikuu palgalehtedest nähtuvalt ei ole *** palka üldse välja makstud, ometi kinnitab hageja, et on saanud igakuiselt 2020 krooni ümbrikus. *** on kinnitanud 1010 krooni kättesaamist novembri ja detsembrikuu palgalehel ning ülejäänud osas on ta palga saanud ümbrikus.
14.Asja arutamisel on poolte seletustega tõendamist leidnud asjaolu, et kostja leppis hagejatega kokku nende palgas, *** töötamiseks osaliselt ka õhtusel ajal ja *** töötamiseks öisel ajal. Ehkki hagejate palga suurus on tõendamata, kinnitavad hagejad, et kokkulepitud palga on nad saanud. Seega hagejate nõue lisatasude saamiseks töötamise aja eest õhtu- ja öötundidel on põhjendamata.
15.Hageja ega kostja ei ole tõendanud *** töövahetuse pikkust. *** on avaldanud töövahetuse pikkuseks kord 13, siis 14 tundi. Kostja kinnitusel oli töövahetuse pikkuseks 12 tundi. Pooled ei ole esitanud ühtegi töögraafikut, kust nähtuks hagejate töövahetuse pikkus tundides. Samas on *** esitanud nõude ületunnitöö eest tasu saamiseks. Lähtudes asjaolust, et kostja ja koristusfirma vahelisest koristuslepingust tulenevalt teostas koristusfirma töid päevasel ajal kella 8.00 kuni 21.00, saab lugeda tõendatuks *** töövahetuse pikkuse 13 tunni ulatuses. Kuna kostja *** töötamise kohta juulist kuni oktoobrini 2002 töövahetuse pikkust tõendavat dokumenti ei esitatud, siis saab lugeda *** töötamise juulist oktoobrini 2002 tõendatuks hageja poolt esitatud graafiku järgi. Lähtudes hageja arvestustest, tuleb *** kasuks kostjalt välja mõista lisatasu ületunnitöö eest 101 tunni eest ja 3 riigipühal töötamise eest 39 tunni ulatuses. Kuna hagejate palga suurus ei ole tõendamist leidnud, tuleb hagejate rahaliste nõuete arvestamisel aluseks võtta palga alammäär.
3(9)
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
16.*** ja *** ei nõustunud linnakohtu otsusega osas, mis puudutab hüvitiste arvestuste aluseks võetud palga suurust, *** puhul ületunnitöö ja riigipühal töötatud tundide arvestust, rahuldamata lisatasu nõudeid õhtuse ja öise töö eest ning kostjalt välja mõistetud hüvitise suurust seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Kohus ei ole arvestanud hagejate palga suuruse ja *** vahetuse kestuse tuvastamisel tegelikke asjaolusid ja tõendeid. Kohtu seisukoht lisatasu mittemaksmise kohta õhtuse ja öise töö eest töötajate puhul, kes said vaid alampalka, ei ole põhjendatud. Tööandja poolt seaduse jäme rikkumine hagejatega töölepingute lõpetamisel ei ole vastavuses kohtu poolt määratud hüvitise suurusega. Seetõttu paluvad apellandid apellatsioonkaebuse rahuldada ning teha asjas uus otsus, rahuldades hagejate nõuded.
17.Kohus ei ole apellantide palga suuruse tuvastamisel arvestanud asjas olulisi tõendeid. *** ütluste kohaselt oli tema kuupalgamäär päevase koristamise eest Nõmme ujulas 2020 krooni kuus (neto). Kostja ei ole vastupidist tõendanud, tema poolt esitatud palgalehtedele keeldus hageja allkirja andmast, sest palgaandmed sellel ei vastanud tegelikkusele. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole arvestatav *** seletus selle kohta, et ta teab *** palga suurust 2020 krooni kuus, sest ta viis mitmel korral otsese ülemusel palvel selles suuruses palga ***, kuna viimane töötas päevases vahetuses ja ei saanud seepärast ise palgale järele tulla. Palga suurust ei saa tõendada tunnistaja ütlustega, sest tegemist on vahendatud teabega. Antud juhul ei ole aga tegemist sellist laadi tõendiga, vaid *** teave lähtub asjaolust, et ta andis sellise palgasumma *** isiklikult üle.
18.***palga suurus 4600 krooni on kohtu arvates tõendamata. Samas luges kohus tõendatuks, et *** töötas kahel erineval ametikohal. *** kinnitab, et talle maksti ujulas kahe korruse koristamise eest 3600 krooni ja kojamehe töö eest 1000 krooni. Neid asjaolusid ei ole kohus arvestanud, kui ta loeb *** palga võrdseks vaid alampalgaga. Kui kohus luges tõendatuks, et hageja töötas kahel ametikohal ja ujula koristamisel topeltkoormusega, pidi ta palga alamäärast lähtumise korral põhjendama, millel põhineb tema otsus, et hüvitiste maksmise aluseks tuleb võtta vaid ühe töökoha palga alammäär. Seega on *** hüvitiste arvestamisel aluseks võetud palgamäär ebaõige, lähtuda tulnuks palga alammäära kohaldamise korral vähemalt selle 1, 5 kordsest määrast.
19.Ebaõige on kohtu seisukoht, et hagejate nõuded saada lisatasu õhtul ja öösel töötatud aja eest on põhjendamata. Kohus tuvastas, et *** töötas töögraafikuga 8.00-21.00 ja leidis, et tõendatuks tuleb lugeda hagejale vaid palga alammäära maksmine töötamise ajal – s.o 2002. a 1850 krooni kuus ja 2003. a vastavalt 2160 krooni. Neid asjaolusid arvestades ei ole õige kohtu seisukoht, et hagejal puudub õigus nõuda lisatasu õhtusel ajal töötamise eest, sest palgakokkulepe hõlmas ka lisatasusid. Seega on põhjendatud hagejate nõuded saada lisatasu õhtuse ja öise töö eest, *** 315 õhtuse töötunni ja *** 768 öise töötunni eest. Kohtu seisukoht, et hagejatega kokkulepitud kuupalk olevat sisaldanud lisatasu õhtuse ja öise töö eest, ei vasta tegelikkusele ega asjas kogutud tõenditele.
20.Kohus on ebaõigesti tuvastanud *** töövahetuse kestuseks 13 tundi. *** täitis, et tema töövahetus algas 7.30 ja kestis 21.30, seega kestus 14 tundi. Kohus luges hageja töövahetuse ajaks 8.00-21.00 ehk 13 tundi, kuid see on vastuolus faktiga, mille üle pooled ei vaidle. Nimelt ei ole poolte vahel vaidlust, et tööpäev algas 7.30. Seega, kui vahetuse lõpu osas võib kohtuotsuse põhjendatust arvestada, ei ole see õige vahetuse alguse osas. *** töövahetuse kestuseks tuleb neil asjaoludel lugeda 13, 5 tundi, s.o 7.30-21.00. Seega on kohtu poolt väljamõistetud hüvitised ületundide ja riigipühal töötatud tundide osas arvestatud ebaõigesti. Õige oleks lähtuda 174 ületunnitöö tunnist ja 40, 5 riigipühal töötatud tunnist. Kui kohtu seisukoht 13 tunnisest vahetusest loetakse põhjendatuks, on kohtuotsuses arvestusviga 2002. a detsembrikuu osas, sest kohus ei ole arvestamisel lähtunud 16 töövahetusest, vaid 14 töövahetusest. Õige arvestuse puhul oleks ületunde 48.
4(9)
21.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et arvestades hagejate töösuhte kestust, on kohane hüvitus hagejate töölepingute ebaseadusliku lõpetamise eest nende ühe kuu keskmise palga suurune hüvitus. Kohus osundab sellele, et hagejate töölepingute lõpetamise tegelikuks põhjuseks oli koristusfirma vahetus Nõmme ujulas ehk kostja poolt pakutav töö lõppes. Seega tulnuks töötajad koondada, kuid kostja eiras seadust. Hüvitis koondamise puhul oleks olnud mõlemale hagejale nelja kuu keskmise palga suuruses. Kohus ei ole hagejatele töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise määramisel neid asjaolusid arvestanud. Ka ei ole kohus arvestanud, et kostja on töölepingute lõpetamisel jämedalt rikkunud seadust. Neil asjaoludel vaid ühekuulise hüvitise määramine annab kostjale tööandajana hea põhjuse eirata tööseadusi ka edaspidi, sest see on soodsam kui seaduse järgi koondamishüvitisi maksta. Kohtu otsus välja mõista kostjalt vaid ühe kuu keskmise palga suurune hüvitis hagejatele ei ole põhjendatud ega õiglane. Kohase hüvitise suuruseks on hagejate töölepingute ebaseadusliku lõpetamise eest nende kuue kuu keskmine palk. Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus ning vastus apellatsioonkaebusele
22.OÜ *** leiab, et kohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning oluliselt rikkunud protsessiõigusnormi, mistõttu tuleb otsus tühistada ning teha uus otsus.
23.Kohus ei ole põhjendanud, miks esitatud nõuetele ei ole võimalik aegumist kohaldada. Kui hagejad olid seisukohal, et töölepingu lõpetamine päevapealt koondamistasu maksmata on ebaseaduslik, oleks nad pidanud tõendama koondamise. Seda nad aga teinud ei ole, vaid on loobunud koondamishüvituse nõudest.
24.Hageja *** esitas nõuetest tähtaegselt vaid palga maksmise nõude, kuna palga maksmise nõude aegumistähtaeg on tulenevalt ITVS § 6 lõikest 3 kolm aastat. Ülejäänud nõuded on esitatud mittetähtaegselt, mistõttu on nende osas põhjendatud aegumise kohaldamine. Kostja väidab, et tema palk oli 3600 krooni ujula koristamise eest ja 1000 krooni kojamehe kohustuse täitmise eest, kuid ta ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja *** palgatõendist ja töötasu arvestusest nähtub, et ta sai palka 1010 krooni kuus, mistõttu muusisulised väited on alusetud. Samuti ei ole hageja enne 19.12.2003 kunagi ühtegi pretensiooni saadud töötasude osas esitanud.
25.28.10.2003 tegi töövaidluskomisjon hageja *** esitatud kaebuse alusel tagaseljaotsuse ning lõpetas asjas menetluse, kuna hageja ei ilmunud istungile. Sellisel juhul ei rakendu individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) §-s 24 sätestatud ühekuuline tähtaeg, s.t isik, kelle suhtes on tehtud töövaidluskomisjonis tagaseljaotsus, võib pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni poole menetluse taastamiseks või hagiga kohtusse, kuid kohtusse pöördumisel ei saa rakendada ühekuulist töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise vaidlustamistähtaega, vaid tuleb käsitleda hagiavaldust kui esmakordselt antud vaidluses esitatut ning kohaldada aegumist huvitatud poole nõudmisel. Seega on ka hageja *** esitanud tähtaegselt vaid palga maksmise nõude. Hagejal puudub õigus nõuda ka lisatasu öisel ajal töötamise eest ning ületunnitöö eest, kuna ta ei ole sellist nõuet ITLS § 6 lõikes 1 sätestatud neljakuulist tähtaega järgides esitanud. Lisaks väidab hageja, et tema palk oli 2020 krooni, kuid ta ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit ning enne 19.12.2003 ei ole ta esitanud ühtegi pretensiooni palga suuruse suhtes.
26.Isegi juhul, kui hagejad ei saanud oma õiguste rikkumisest teada 31.12.2002, oli nende võimalik õiguste rikkumine neile igal juhul teada töövaidluskomisjonile avalduse esitamisel 13.02.2003. ITVS § 8 lõikes 5 sätestatud aegumise peatumine on kohaldatav ainult töövaidluskomisjonile esitatud nõuete suhtes, s.t käesoleval juhul puhkusehüvitise nõudele ja koondamishüvitise nõudele. Teisi käesolevas asjas 19.12.2003 esitatud nõudeid tuleb käsitleda kui esmakordselt 19.12.2003 esitatuid ning kohaldada aegumist vastavalt sellele.
5(9)
27.Hagejad on seisukohal, et nende palk ei saanud olla 1010 krooni, kuna miinimumpalk 2002. a oli 1850 krooni. Mõlemad hagejad töötasid osalise tööajaga, mistõttu ei ole nende palkade puhul miinimumpalk kohaldatav. Neile makstud palk sisaldas kõiki lisatasusid. Hagejad on enda palgad ilma pretensioonideta vastu võtnud ning täiendavaid tasusid pole nõudnud. Kuna hagejad on kogu oma tasu kätte saanud, siis puudub neil õigus nõuda täiendavaid tasusid. Hagejad ei ole oma väidetavate tööaegade kinnituseks esitanud ühtegi tõendit.
28.Õige ei ole kohtu seisukoht, et hagejate töötamist kostja juures kinnitab koristusfirmaga sõlmitud leping. Koristusfirmaga sõlmitud leping reguleerib suhteid ainult kostja ja tellija, mitte aga kostja ja hagejate vahel. Kohtu tõlgendus on väär, kuna käesolevas asjas tekiks olukord, kus kõik kostja töötajad, kes töötasid Nõmme ujulas ja kellega tööleping lõpetati enne 15.01.2003, töötanuks sellise tõlgenduse kohaselt kuni 15.01.2003 kosja juures hoolimata sellest, et tööleping oli varem lõpetatud.
29.Tegelike asjaoludega ja esitatud tõenditega ei ole kooskõlas ka kohtu seisukoht, et töölepingu lõpetamise käskkirjade olemasolust said hagejad teada töövaidluskomisjonis. Tegelikkuses leppisid 2002. a lõpus kostja ja hagejad kokku, et kuna kostja leping antud objektil lõpeb ning kuna hagejad saavad jätkata senist tööd uue koristusfirma alluvuses samal objektil, siis lõpetavad pooled töölepingud kokkuleppel. Hagejad käisid 2003. a alguses kostja kontoris, kus kostja soovis teha kanded hagejate tööraamatusse ning võtta hagejate allkirjad töölepingute lõpetamise käskkirjadele nr 12 ja 13. Hagejad keeldusid kostjale väljastamast tööraamatuid ning allkirjastamast käskkirjasid nr 12 ja 13. Selliseid asjaolusid on kinnitanud kohtuistungil ka tunnistaja ***, kuid kohus oma otsuses seda ei käsitlenud. Tulenevalt tunnistaja *** ütlustest tuleb asuda seisukohale, et hagejad said teada töölepingu lõpetamise käskkirjadest 2003. a alguses. 30.Kohus on asunud seisukohale, et käskkirjadest ei nähtu, millal töösuhted lõppevad, millega kostja ei nõustu, kuna kohus on jätnud tähelepanuta käskkirjal oleva kuupäeva, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et käskkirjade kohaselt lõppesid töösuhted 31.12.2002.
31.Kohus on jätnud tähelepanuta kostja poolt esitatud töögraafikud, kus on märgitud ka hagejate tööajad tundides. Need graafikud olid ka Nõmme ujula seinal, millest juhindudes töötajad ka töötasid. Lähtuvalt esitatud graafikutest tuleb lugeda tõendatuks, et töövahetus tundides on tõendatud ning selleks on *** puhul 12 tundi ühes vahetuses ning *** puhul 4 tundi ühes vahetuses. Selliseid asjaolusid kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja *** ning kostja seaduslik esindaja ***.
32.Kohus ei ole põhjendanud, miks on jäetud arvestamata kostja 23.02.2004 vastuses hagiavaldusele esitatud hagejate palgatõendid ja hagejate töötasu arvestus. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata nimetatud tõendid, mistõttu ei ole õige kohtu seisukoht, et palga suurus on tõendamata. Lisaks nimetatud tõenditele kinnitasid palga suurust ka tunnistajad *** ja *** ning kostja seaduslik esindaja. Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejate palga suurus 1010 krooni on tõendatud.
33.Hagejad on väitnud, et kohus luges tõendatuks, et *** töötas kahel ametikohal, kuid puudub viide, millises kohtuotsuse osas kohus sellisele seisukohale asub. *** töötas ühel ametikohal graafikujärgselt (kaks päeva tööl ja kaks vaba) igal tööpäeval 4 tundi. See asjaolu tuleneb ka kostja poolt esitatud töögraafikutest. Sama kinnitas ka tunnistaja *** ja kostja seaduslik esindaja ***. Samuti kinnitab sellist asjaolu fakt, et koristuslepingu p 1.1. kohaselt võis kostja Nõmme ujulas töövõtulepingujärgseid töid teostada kuni kella 01.00ni. Alates sellest kellaajast pidi viimane tööl olev koristaja Nõmme ujula sulgema. Kohus ei ole põhjendanud, miks on jäetud arvestamata fakt, et kostja ja OÜ *** vahel oli sõlmitud hooldusleping Nõmme ujula välihooldusteenuste osutamiseks, mida hagejate selgituste kohaselt väidetavalt teostas ***. Tulenevalt nimetatud lepingust on põhjendamatu asuda seisukohale, et välihooldustöid tegi ***, kui tulenevalt sõlmitud
6(9)
lepingust teostas seda reaalselt teine ettevõte. Seega on hagejad kogu oma palga täies ulatuses kätte saanud.
34.Kuna hagejate nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on aegunud, tuleb asuda seisukohale, et tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 31.12.2002 ning seetõttu puudub kostjal võimalus tööraamatute väljastamiseks kohtuotsuses näidatud viisil. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
35.Hagejad leiavad, et kostja vastuapellatsioonkaebus on põhjendamatu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
36.Kohtuolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest väljamakstud hüvitise suuruse ning ületunnitöö ja riigipühadel töötamise eest tasu ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitise väljamõistmise osas. Ülejäänud osas on linnakohtu otsus seaduslik ja kolleegium ei pea vajalikuks selles osas linnakohtu põhjendusi korrata. Tühistatud osas on ringkonnakohtul endal võimalik teha uus otsus.
37.Linnakohus tuvastas õigesti, et faktilised töösuhted hagejate ja kostja vahel lõppesid 15.01.2003 seoses sellega, et kostjal ei olnud hagejatele enam tööd anda, kuna OÜ *** koristusleping Nõmme ujula koristamiseks lõppes. Töö puudumisel oleks tulnud hagejad koondada, mida kostja aga ei teinud. Paljasõnaliseks jäi kostja väide, et töölepingud hagejatega lõpetati poolte kokkuleppel juba 31.12.2002. Hagejad sellist töölepingute lõpetamist ei tunnista. Käskkirju nr 12 ja nr 13, millest nähtuvalt lõpetati töölepingud poolte kokkuleppel, ei ole töötajatele allkirja vastu tutvustatud ega vormistatud ka allkirja andmisest keeldumist. Seetõttu ei saanud kohus neile otsuse tegemisel tugineda.
38.Kolleegium nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, et töötajate poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldustest tuleneb, et töötajad pidasid ebaseaduslikuks nendega töölepingute päevapealt lõpetamist ilma koondamistasu maksmata ja taotlesid hüvitise väljamõistmist. Seega saab hagejate nõudeid pidada hüvitise nõudeks töölepingute ebaseadusliku lõpetamise eest. Sellised nõuded esitasid mõlemad hagejad töövaidluskomisjonile 13.02.2003 esitatud avaldustes, seega ITVLS § 6 lg-s 2 sätestatud ühekuulist tähtaega järgides. Lisaks hüvitisele nõudsid hagejad ka puhkusekompensatsiooni väljamõistmist. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel oli töötajatel ITVLS § 24 alusel õigus pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa-või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Seda töötajad ka tegid, pöördudes 25.11.2003 avaldustega Tallinna Linnakohtusse. Seega nõuded, millised esitati töövaidluskomisjonile (töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja selle eest hüvitise väljamõistmine ning puhkusekompensatsiooni väljamõistmine), ei ole aegunud. Töölepingulise suhte olemasolu tuvastamise nõude puhul on käesoleval juhul tegemist asjaolu tuvastamisega, mis ei aegu. Hagejate töölepingutest tulenevate nõuete lahendamiseks pidi kohus esmalt tuvastama, kas poolte vahel oli töösuhe.
39.Kohtukolleegium ei nõustu linnakohtu seisukohaga selles osas, et hagejate nõuded lisatasu saamiseks õhtusel ja öisel ajal töötamise ja ületunnitöö eest ning hüvitise väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest, ei ole aegunud. TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve, see on kõik saadaolevad summad, töölepingu lõpetamise päeval. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Linnakohus on tuvastanud, et töösuhted hagejatega lõpetati 15.01.2003. Hagejad sellel kuupäeval lõpparvet kätte ei saanud. Seega hagejad pidid lõpparve saamise õiguse
7(9)
rikkumisest teada saama töösuhte lõpetamise päeval. Lõpparve väljamõistmise osas nõude aegumistähtaja kulg algas töölepingute lõpetamisele järgnenud päevast. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitse nõuete, välja arvatud töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõue, aegumistähtaeg on tulenevalt ITLS § 6 lg-st 1 neli kuud. Hagejad esitasid tähtaegselt üksnes puhkuse kompensatsiooni nõude. Lisatasude ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise nõuded esitasid hagejad esmakordselt alles 22.12.2003 hagiavalduse täienduses. Seega ei ole hagejad järginud ITVLS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuulist tähtaega. Neid nõudeid ei saa käsitleda kui töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumist, kuna töövaidluskomisjonis selliseid nõudeid ei menetletud. Hagiavalduse täiendusele esitatud vastuses nõudis kostja aegumise kohaldamist muuhulgas ka eelpoolnimetatud nõuetele. Seega pidi kohus kostja nõudel ITLS § 8 lg 2 alusel kohaldama aegumist nii lõpparve nõudele kui väljamaksmisega viivitamise aja eest hüvitise nõudele.
40.Ebaõige on hagejate seisukoht, et kohus oleks pidanud hüvitise arvutamisel lähtuma hagejate endi poolt näidatud palga suurusest. Hagejate endi ja tunnistajate ütlustest ei piisa rahalise kohustuse suuruse tõendamiseks. Ühtegi kirjalikku tõendit kokkulepitud palga suuruse kohta hagejad ei esitanud. Ebaõige on ka kostja seisukoht, et kohus oleks pidanud lähtuma tema poolt kohtule esitatud palga tõenditest ja kirjalikes töölepingutes näidatud palga suurusest. Kirjalikke töölepinguid ei ole hagejatega vormistatud. Kostja poolt kohtule esitatud töölepingute versioonidel puuduvad töötajate allkirjad, mistõttu ei saa neid pidada sõlmitud kirjalikeks lepinguteks. Olukorras, kus kumbki pool ei esitanud usaldusväärselt tõendeid tegelikult kokkulepitud palga suuruse kohta, lähtus kohus õigesti palga alammäärast. Töötamisel täistööajaga ei ole lubatud kokku leppida madalamas töötasus, kui Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär. Tõendamist ei leidnud, et *** oleks töötanud kahel erineval ametikohal, samuti hagejate töötamine osalise tööajaga. Kirjalikud töölepingud puuduvad ja poolte endi seletused kokkulepitu kohta on vastuolulised.
41.Kolleegium ei nõustu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest linnakohtu poolt määratud hüvitise suurusega ühe kuupalga ulatuses. Kolleegiumi arvates ei saa tööandjat asetada soodsamasse olukorda, kui ta olnuks siis, kui ta oleks lõpetanud hagejatega töölepingud seaduslikult. Ilma etteteatamistähtajata koondamisel pidid hagejad saama koondamishüvitist nelja kuupalga ulatuses. Kolleegium peab põhjendatuks hüvitise väljamõistmist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest samuti nelja kuupalga ulatuses.
42.Kohus tuvastas õigesti poolte töösuhte kestuse 08.07.2002 kuni 15.01.2003 ja kohustas kostjat väljastama hagejatele tööraamatud vastavate sissekannetega. Kohus on selles osas otsust põhjendanud ja kostja ei ole uusi väited esitanud.
43.Ringkonnakohus ei muuda otsust kohtukulude osas. Ka ringkonnakohtu otsusega kostjalt väljamõistetud summadelt on riigilõivu suuruseks 1050 krooni. Arvestades hagi osalist rahuldamist on põhjendatud kostjalt õigusabikulu väljamõistmine summas 585 krooni riigituludesse. Apellatsioonimenetluse kohtukulude hüvitamise taotlust ei ole kumbki pool esitanud.
G. Kivinurm
M. Seppik
U. Loonurm
8(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.