Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-03-466
Tsiviilasi
OÜ E. I. hagi V. KÜ vastu 12 850 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 03.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/230-7568/03
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ E. I. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Asja läbivaatamise aeg 30.12.2005, kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta Tallinna rahuldamata.
Linnakohtu 03.06.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ E. I. tööettevõtjana ja V. KÜ tellijana 05.05.2003 tööettevõtulepingu nr 02/05/03, mille lisas 1 lepiti kokku piirdeaia ning betoonplatsi ehitamises aadressil Tallinn, *****(aadress). Tellija kohustus tehtud tööde eest tasuma kokku 26 000 krooni, millest 50% pidi ta tasuma ettemaksuna ja ülejäänud raha peale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Tööd said valmis 2003.a. juunis, kuid kostja keeldus töid vastu võtmast, mistõttu hageja allkirjastas ühepoolselt akt-saatekirja tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ning luges tööd üleantuks alates 13.06.2003. Põhjendatud väiteid tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta kostja ei esitanud. Kostja kasutab hageja poolt valmistatud piirdeaeda ja betoonplatsi. 24.07.2003 väljastas hageja kostjale tehtud tööde eest arve summas 12 850 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 29.07.2003. Kostja ei ole arvet tasunud. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista tööettevõtulepingust tulenev võlg 12 850 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Aed on ehitatud kokkulepitust erinevate mõõtmetega. Tööd ei saanud valmis 2003.a. juunis. Tööde lõpetamise järel ei esitanud hageja tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Põhjendatud pretensioonide olemasolul tööde ühepoolselt vastuvõetuks tunnistamisega rikkus hageja lepingu p 8.1, kuna ei püüdnud vaidlusküsimusi läbirääkimiste
teel lahendada. Kostja esitas põhjendatud väited tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja tegi ettepanekuid soovitud tulemuse saavutamiseks. Piirdeaia ja betoonplatsi kasutamine ei tõenda, et tegemist on soovitud, tellitud ja kokkulepitud tulemusega. Aial kokkulepitud omadusi ei ole, mistõttu ei sobi see soovitud privaatsuse loomiseks liigse lipivahe ja vähese kõrguse tõttu. Betoonalus ei kõlba konteinerite veeretamiseks ega prügi toomiseks konteinerisse pudeda ja laguneva pealiskihi tõttu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus rahuldas hagi. Kuivõrd kostja kasutab nii piirdeaeda kui ka betoonalust, siis on tellija tööd vastu võtnud. Tööde aluseks olnud joonised ei olnud piisavalt arusaadavad kvaliteedinõuete osas ja sellest on tingitud ka pooltevahelised arusaamatused. Osa tööde käigus tehtud parandusi on tehtud kooskõlas kostjaga. Aialippide vaheline laiuse ebaühtlus on küll hageja ebatäpsus, kuid see ei sega aeda kasutamast vastavalt sihtotstarbele. Ka betoonalust on siiani kasutatud kostja poolt vastavalt sihtotstarbele. Lisatud fotodest ei selgu, kas betoonaluse kahjustused on tingitud ehitusvigadest või need on tekkinud mehhaanilistest vigastustest. Tööettevõtja kontrollis tellija poolt antud jooniseid piisavalt. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused V. KÜ esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada. Apellant leiab, et kohus tõlgendas ebaõigesti VÕS § 641 lg 1 ja 2 ning jättis hindamata tõendid ja selgitused kogumis. Jooniste kohaselt pidi aia kõrgus ühes otsas olema 1,30 m ja teises otsas 1,80 m ning lippide vahe 5-7 mm. Betoonplats pidi olema kaldu nurgaga, pindalaga 16 m2, paksusega 100 mm ja armatuurvõrgul betoon ilma pealiskihita. Aed ei vasta lepingu lisale 1 ja poolte poolt kooskõlastatud joonistele – aed on madalam ja aialippide vahe 2-3 korda laiem kokkulepitust. Nimetatud vead ei kanna aia ehitamise eesmärki, so tagada majaelanike privaatsus aia kõrgusega ja aialippide tiheda vahega. Kokku lepiti armeeritud monoliitsest betoonist platsi ehitamises. Ebakvaliteetne betoonitöö ei vasta nendele ootustele, mida loodeti saavutada ega kokkulepitud omadustele. Toimikus olevatelt piltidelt ja eksperdi arvamusest nähtub, et liiv-tsemendist tasanduskiht ei ole betoonalusega haakunud, mureneb, laguneb, on ebaühtlane ja kohati alla sentimeetri paksune. Kohus on jätnud tähelepanuta ega ole andnud hinnangut kostja poolt esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ 08.07.2003 tööle nr 0301-116, mis annab hinnangu nii aia vastavusele joonistele kui betoonplatsi kvaliteedile. Eksperdi hinnangu kohaselt on betoon tihendamata, peal on erineva paksusega segukiht, mis ei taga piisavat kasutusiga. Ehitustööd ei vasta heale ehitustavale, üldistele kvaliteedinõuetele ja juhendmaterjalidele. Nimetatud seisukohaga hageja 16.06.2004 eelistungil nõustus ja lubas betoonitööd parandada, kuid ei ole seda teinud. Kostja on ebakvaliteetse platsi kõrvale valanud uue platsi. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe tööde ebakvaliteetse teostamise osas, mis pärineb üksnes hageja ja hagejaga töölepingulistes suhetes oleva tunnistaja ütlustel. Kohus jättis tähelepanuta, et pooltevaheline lepingu p 9.2 sätestab, et poolte vahel esitatakse teated kirjalikult. Hageja ei ole esitanud ühtegi kirjalikku dokumenti, kus tellija oleks nõustunud suurema ja mitmekihilise betoonplatsi või madalama aiaga. Aia kõrguse ja pealispinna horisontaalsuse vahekorra lahendasid tellija ja töödejuhataja L.L. kohe, kui ehitaja alustas joonise mõõtude järgi töökojas aia paigaldamist. L.L. tunnistas, et kutsus välja tellija esindaja ja postid otsustati panna loodist välja ning aed teha kõrgusmõõtude 1,30-1,80 m järgi loodist välja. EhS § 31 lg 1 järgi on ehitamise dokumenteerimine ehitamist teostava isiku ülesanne, sh ehitusprojekti muudatused ja töökoosolekute protokollid, mida hageja ei teinud. Töödejuhataja L.L. aia lõpetamisel ei
viibinud. Järgmine töödejuhataja saagis kokkulepitud kõrguse ja ebahorisontaalsusega valmistatud aia 20 cm madalamaks. Sellega rikkus tööettevõtja EhS § 48 lg 8. Kohus ei hinnanud, kas poolte vahel oli kokkulepe jooniste ja kavandite muutmiseks, et tööettevõtja sai vabalt ilma nõusolekuta ehitada endale sobiva ja enda huve järgiva töö. Kostja teavitas 16.06.2003 kirjaga hagejat tööde mittevastavusest nagu seda nõuab VÕS § 644 ja loetles puudused. Kostja nõudis uue töö tegemist 23.06.2003 kirjas ja teatas, et kavatseb rakendada lepingu p-s 3.6 tulenevat õigust ehk sisuliselt andis teada tasu vähendamisest VÕS § 112 lg 2 mõistes, kui tööettevõtja puudusi ei kõrvalda. Vähendatava summa maksumuseks võttis kostja pakkumise *****(aadress) aia ja betoonplatsi parandamiseks ning viimiseks vastavusse tellituga. Pakkumisest nähtub, et aialippide asetamine õige vahega ja kõrguse seadistamine koos betoonplatsi parandustega läheb korteriühistule maksma 15 340 krooni. Tulenevalt eeltoodust pidas kostja õiglaseks mitte tasuda seda osa, mis läheb tööde parandamiseks. Kohus eksis, kui luges tööd vastuvõetuks, kuna kostja kasutab piirdeaeda ja betoonalust. Nimetatud kasutamine ei näita kvaliteeti ega seda, millisena soovis tellija näha neid objekte. Varem seisid konteinerid lihtsalt pinnasel. Kasutamine ja kokkulepitud omadused ei ole sünonüümid ning seadusjärgselt ei vasta tööd lepingutingimustele, kui sel ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus jättis hindamata tööde puudusi puudutava osa ega ole andnud hinnangut, miks korteriühistu peab täielikult tasuma tööde eest, mis on tehtud ilmsete puudustega ja ei vasta kokkulepitule. Kohus jättis arvesse võtmata ka töödega hilinemise, mis annab lepingujärgselt õiguse samuti hinda alandada. Lepingujärgselt oli tööde tegemise tähtaeg 22. nädala lõpp ehk 01.06.2003. Tööde vastuvõtmise akt, mis on siiani allkirjastamata, esitati 24.07.2003 ehk 8 nädalase hilinemisega. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta kaevatava otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 03.06.2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud põhjendustel. Kuna kohtukolleegium nõustub linnakohtu otsuses toodud põhjendustega täielikult, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 330 lg 5 korrata. Vastates kaebuses toodud väidetele leiab kohtukolleegium, et ükski kaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud 05.05.2003 töövõtuleping VÕS 635 mõttes, mille kohaselt pidi hageja ehitama kostjale piirdeaia ja betoonplatsi. Pooltel on vaidlus teostatud tööde kvaliteedi osas. Kaebuses väidab kostja, et teostatud töö puuduseks oli see, et aialippide vahe oli kohati laiem kokkulepitust. Kostja on ise samas linnakohtu istungil seletanud, et aialippide vahede erinevat laiust ei loe ta puuduseks töös ja kohus ei pidanudki seda rohkem käsitlema (t.l.63). Aia kõrguse ja aia üldise teostuse osas on linnakohus hinnangu andnud. Linnakohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis ja põhjendatult hagi rahuldanud. Õige ei ole apellandi seisukoht, mille kohaselt ei ole kohus andnud hinnangut Ehitusekspertiisibüroo OÜ 08.07.2003 hinnangule. Linnakohus on nimetatud tõendile hinnangu andnud ja kaebuses toodud väited ei anna alust seda teisiti hinnata. Ehitusekspertiisibüroo OÜ 08.07.2003 hinnangust nähtub, et tellija antud joonised ei olnud piisavad, et tagada üheselt arusaadavaid kvaliteedinõudeid (t.l.30). Sellest hinnangust ei nähtu ka, et prügikastide betoonalus oleks tehtud nii ebakvaliteetselt, et see tuleks lammutada ja täiesti uus valada. Nimetatud hinnangu kohaselt ei pruugi valatud paksus tagada vaid piisavat kasutusiga. Ka on hageja tõendanud tunnistaja L.L. ütlustega, et need tööd, mida ei olnud võimalik teostada tellija jooniste
kohaselt, tehti tellija korralduste alusel. Kostja ei ole tunnistaja ütlusi ümber lükanud, vaid esitanud paljasõnalisi vastuväiteid. Linnakohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud ka materiaalõiguse norme ning apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ja tuginedes VÕS §-le 641 lg 3 on linnakohus leidnud, et hageja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. Samuti on linnakohus asjas esitatud tõendeid analüüsides põhjendatult leidnud, et kvaliteedinõuetest pole kõrvale kaldutud olulisel määral, mis võimaldaks hinda alandada rohkem kui poole võrra lepingu maksumusest nagu seda sooviks kostja. Seega ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevatava otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
R. Allikvere
G. Kivinurm
V. Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.