lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-05-1271/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 09.01.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-1271/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
885
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2006 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-1271

Tsiviilasi

Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus M.eestkostja määramiseks, hooldusel viibimise pikendamiseks ja elukoha määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Jõgeva Maakohtu 22.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-138/2005

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põltsamaa Vallavalitsuse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Põltsamaa Vallavalitsus Vastustaja A.L.

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Jõgeva Maakohtu 22. juuni 2005 otsus osas, millega jäeti Põltsamaa valla taotlus eestkostetava Margus i elukoha määramiseks rahuldamata. Jätta Põltsamaa valla taotlus eestkostetava Margus i elukoha määramiseks läbi vaatamata. Muus osas jätta maakohtu 22. juuni 2005 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Maakohtule esitatud avalduses palus Põltsamaa Vallavalitsus määrata M. eestkostjaks tema ema A.L., määrata M. registrijärgseks elukohaks A.-L. elukoht ning pikendada M. Võisiku Hooldekodus tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldamise teenusel viibimise tähtaega üheks aastaks.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.
M. i esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

MAAKOHTU LAHEND

3.Jõgeva Maakohus määras 22.06.2005 otsusega M. eestkostjaks A.-L., paigutas M. i hoolekandeasutusse kuni üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, keelas M. kõikide tehingute tegemise ja tunnistas M. teovõimetuks valimisõiguse osas. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb M. eestkostja määramise vajalikkus esitatud eksperdiarvamusest, M. huvide kaitseks tuleb temale määrata eestkostja, kelleks on tema ema

A.-L.

Kohus otsustas M. paigutamise hoolekandeasutusse üldises korras SHS § 19 lg 1 p 1-3 alusel, kuna tegemist on isikuga, kes on vaimuhaige, hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik ning muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Tulenevalt SHS § 19 lg 3 saab isikut hoolekandeasutusse paigutada kuni üheks aastaks kohtuotsuse alusel, hiljem tuleb eestkosteasutusel aastaste perioodide kaupa taotleda kohtult isiku hoolekandeasutuses viibimise pikendamist. Elukoha kindlaksmääramiseks antud juhul ei ole kohtul alust. M. määratakse kohtuotsusega eestkostjaks tema ema A.-L. Seetõttu peab elukoha määratluse korraldama eestkostja. Kuna asjas ei ole vaidlust elukoha osas, puudub alus elukoha otsustamiseks. Samuti ei saa kohtuotsuse resolutsioon selles osas olla aluseks registrikandele. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 42 lg 22 kohaselt on piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks tema eestkostja elukoht. Eestkostetava faktiline viibimiskoht peab kohtuotsuste alusel olema hoolekandeasutuses. Eestkostjal on kohustus esitada kohalikule omavalitsusele vastav elukohateade.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Põltsamaa Vallavalitsus taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse muutmist osaliselt ning piiratud teovõimega isiku M. elukohaks tema eestkostja A.-L. elukoha X määramist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kantakse RRS § 42 lg 3 järgi piiratud teovõimega täisealise isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema eestkostja elu- või asukoha aadress. TsÜS § 15 lg 3 järgi loetakse eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks eestkostja elukoht. Seega tuleb õigeks ja TsÜS § 15 lg 3 kooskõlas olevaks lugeda, et M. i elukohaks on tema eeskostja A.-L. i elukoht ja sellisena tuleks see registreerida ka

rahvastikuregistris. RRS § 45 lg 3 p 2 järgi ei ole isiku paigutamine hoolekandeasutusse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. Isiku elukohamuutus tuleks fikseerida ka kohtuotsuse resolutiivosas, kuna tegemist on elukoha muutmisega, mille aluseks ei ole isiku enda avaldus.

5.A.-L. peab apellatsioonkaebust õigeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Vastavalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebus esitatud maakohtu otsuse selle osa peale, millega jäeti rahuldamata Põltsamaa valla taotlus eestkostetava M. elukoha määramiseks, ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse õigsust vaid selles osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb osas, millega jäeti Põltsamaa valla taotlus eestkostetava elukohta määramiseks rahuldamata, tühistada. Muus osas tuleb vaidlustatud otsus muutmata jätta. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta. Vastavalt RRS §-ile 26 lg 1 p 19 on andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks jõustunud kohtuotsus. Sama paragrahvi lg 2 p 9 kohaselt on kõnesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 19 nimetatud kohtuotsus andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks, kui sellega määratakse alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja. RRS § 42 lg 3 sätestab, et piiratud teovõimega täisealise isiku elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse tema eestkostja elu- või asukoha aadress. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib vanem või eestkostja taotleda enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma piiratud teovõimega alaealise lapse või eestkostealuse elukoha aadressina kõnesoleva seaduse §-is 40 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus määras vaidlustatud otsusega M. eeskostja, siis nimetatud otsus on RRS § 26 lg 2 p 9 kohaselt andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks. Arvestades eeltoodut ei kuulu kohtu pädevusse kindlaks määrata eestkostetava elukoht. Tulenevalt RRS sätetest määrab eestkostetava elukoha kindlaks eestkostja. Peale selle sätestatakse RRS § 45 lg 1 p-is 1, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta ka kohaliku omavalitsuse pädeva asutuse algatusel RRS §-is 43 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse nõue määrata eestkostetava elukohaks eestkostja elukoht ei kuulu kohtus olemuslikult läbivaatamisele ka hagita asjana. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 247 lõikes 2 sätestati ja käesoleval ajal kehtiva TsMS § 475 lõikes 2 sätestatakse, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Seadusega ei ole määratud, et eestkostetava elukoha määramise küsimus vaadatakse läbi kohtus hagita menetluse korras. Kuna kohus ei ole pädev lahendama Põltsamaa valla taotlust M. i kui piiratud teovõimega isiku elukoha määramiseks, siis tuleb avaldaja-apellandi see nõue jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.