lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-04-402/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 06.01.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-04-402/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1197
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.jaanuar 2006 Tallinn

Tsiviilasja number

2-04-402

Tsiviilasi

M. R. hagi A. R. ja H.L.E. AS vastu lepingu tühisuse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu nr 2/231-3746/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. R. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise aeg ja menetluse liik

30. detsember 2005, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 28.10.2005 läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.M. R. apellatsioonkaebus rahuldada.

28.10.2005

otsus

ja

saata

otsus

asi

tsiviilasjas

uueks

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1.26.04.2004 esitatud hagiavalduses palus M. R. tunnustada AS H.L.E. ja A. R. vahel 22.01.2002 sõlmitud Tallinnas, *** asuva korteri müügilepingu tühisust. Korteri omandasid hageja ja Ar.R. nende abielu ajal – 27.02.1995. Ar.R. sõlmis 21.04.1999 AS-ga H.L.E. korteri järelmaksuga ostu-müügilepingu, millega hageja nõustus. Kuni 02.05.2002 tasusid hageja ja Ar.R. liisingumakseid perekonna eelarvest. 22.01.2002 müüs AS H.L.E. korteri A. R.le, kes on Ar.R. isa. Hageja leiab, et korter kuulus tema ja Ar.R. ühisvara hulka. Tehing on tehtud tema kui abikaasa nõusolekuta, mistõttu see on tühine. A. R. oli pahauskne omandaja, kuna ta teadis, et liisingumakseid tasuti abikaasade ühisest rahast eesmärgiga saada korteri omanikuks. Tehingu eesmärgiks oli ühisvara jagamise vältimine.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kostjate vastuväited

2.Kostjad hagi ei tunnistanud. A. R. vastuväidete kohaselt ei olnud korter abikaasade ühisvara. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks hageja ja Ar.R. täitnud endale võetud kohustused AS H.L.E. ees. Müügilepingu sõlmimisel oli maksete võlg 56 961,46 krooni, mille tasus A. R.. Vaidlusaluse tehingu sõlmimiseks ei olnud seaduslikke takistusi. Tehing on kehtiv. Hageja õigused korterile lõppesid 27.04.1999, kui hageja ja Ar.R. müüsid korteri AS-le H.L.E. Selleks oli hageja nõusolek. Kuivõrd hageja ei ole 22.01.2002 sõlmitud lepingu pool, ei saa ta seda vaidlustada, sest leping ei lõpeta, tekita ega muuda tema tsiviilõigusi ja –kohustusi.
3.AS H.L.E. leiab, et 22.01.2002 sõlmitud korteri müügileping on kehtiv. Hageja ei ole lepinguosaline ja leping ei muuda, tekita ega lõpeta tema õigussuhteid lepinguosalistega. Müügilepingu sõlmimise ajal kuulus korter AS-le H.L.E. ning liisinguvõtja Ar.R. nõustus korteri võõrandamisega A. R.le. Tehingu tegemiseks ei olnud hageja nõusolekut vaja küsida. Alusetu on hageja väide, et A. R. oli pahauskne ostja. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt olid müügilepingu pooled AS H.L.E. müüjana ja A. R. ostjana. Lepingu järgi olid müüja õigused piiratud vaid Ar.R. kui liisinguvõtja õigustega. Ar.R. nõustus sellega, et AS H.L.E. müüb korteri A. R.le. Vaidlusalusest lepingust tulenevad müüja ja ostja õigused ning kohustused ei puuduta hageja õigusi ega saa neid rikkuda. Hageja viidatud asjaolud A. R. kui pahaukse ostja kohta ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Hageja ei ole asjaõiguslikku hagi esitanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
5.M. R. palus linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, tõlgendas ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning hindas tõendeid ebaõigesti. 25.04.2005 eelistungil esitas hageja kohtule kirjaliku seletuse, milles oluliselt täiendas ja täpsustas hagi aluseks olevaid asjaolusid, samuti esitas omapoolsed kaalutlused nendele asjaoludele ja pooltevahelistele õigussuhetele kohaldatavate seaduse sätete kohta. Kohus keeldus suulise määrusega selle toimikusse võtmisest ja tagastas selle hagejale põhjendusega, et hageja selgituses on asjaolud samad, kui asjas, milles on menetlus 09.06.2003 hagist loobumise tõttu lõpetatud ning hageja ei saa samadel asjaoludel enam vaidlust tõstatada. Enne 07.10.2005 kohtuistungit esitas hageja kohtule analoogse dokumendi posti teel, mis tagastati hagejale 10.10.2005 kohtuistungil põhjendusega, et hageja selgitustes on uued asjaolud, kuid vastavat hagi ei ole esitatud ning selgituse kaudu ei saa hagi alust täiendada. Apellant leiab, et menetlusdokumendi olemust ei määratleta mitte selle pealkirjaga, vaid sisuga. Puudub seaduslik alus ja mõistlik põhjus, miks ei saanud hageja esitatud dokumenti käsitleda hagi aluse muutmise avaldusena TsMS § 154 lg 1 tähenduses. Kui kohus leidis, et vastav avaldus ei kuulunud sisuliste ja /või vormiliste puuduste tõttu vastuvõtmisele, oleks kohus pidanud hagejale selgitama, milles puudused seisnevad ning andma võimaluse nende kõrvaldamiseks. Eeltoodud põhjustel leiab apellant, et kohtu poolt 10.10.2005 tehtud suuline määrus hageja kirjaliku avalduse toimiku juurde võtmisest keeldumise kohta on ebaõige. Sellega võeti hagejalt ära üks protsessiosalise põhiõigusi - õigus esitada kohtule omapoolseid põhjendusi ja kaalutlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta ning saada esitatud asjaoludele kohtu hinnang. 10.10.2005 kohtuistungil tehtud suulise määruse ebaõigsus põhjustas asjas ebaõige lahendi tegemise, sest hageja poolt oluliseks peetud asjaolud jäid kohtuotsuse tegemisel

käsitlemata. Apellant leiab, et antud olukorras on välistatud asja sisulise otsusega lahendamine apellatsiooniastmes. Vastused apellatsioonkaebusele

6.AS H.L.E. ja A. R. palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
7.Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 311 lg 1 vaatas ringkonnakohus asja läbi kohtuistungit pidamata üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessinormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
8.Asja linnakohtus menetlemise ajal kehtinud TsMS § 3 järgi oli tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada. TsMS § 163 lg 1 kohaselt toimus pärast avalduse menetlusse võtmist kohtus eelmenetlus, milles kohus pidi valmistama asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. TsMS § 164 sätestas eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluses oli kohtu kohustus selgitada välja muu hulgas hageja nõuded ja kostja vastuväited ning nende põhjendused, tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võis kohus nõuda protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid. TsMS § 171 lg 1 järgi pidi kohus tagama kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Samad põhimõtted on sätestatud alates 01.01.2006 kehtiva TsMS §-des 2 ja 392. Ringkonnakohus on seisukohal, et linnakohus ei ole eeltoodut järginud.
9.TsMS § 154 lg 1 sätestatu kohaselt oli hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset, esitades selle kohta avalduse. Avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Asja materjali kohaselt esitas hageja kohtule 25.04.2005 ja 07.10.2005 avaldused pealkirjaga „Hageja täiendav kirjalik seletus hagi aluseks olevate asjaolude ja õiguslike põhjenduste kohta“. Kohus keeldus 25.04.2005 eelistungil ja 10.10.2005 kohtuistungil tehtud suuliste määrustega nimetatud avalduste asja juurde võtmisest ja tagastas need hagejale põhjendusega, et selgitusega ei saa hagi alust täiendada. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus kohus sellega oluliselt protsessiõiguse normi, kui keeldus suuliste määrustega nimetatud avalduste asja juurde võtmisest. Kui kohus leidis, et nimetatud avaldusi ei saa käsitleda hagi aluse muutmise (täiendamise) avaldustena kas sisu või vorminõuete rikkumise tõttu, oleks kohus pidanud tegema hagejale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, näidates konkreetselt ära, milles puudused seisnesid. Kui hageja ei oleks kohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, oleks kohus võinud keelduda kirjaliku määrusega avalduste menetlusse võtmisest ja need tagastada (TsMS § 149 lg 4). Sellise avalduse vastuvõtmisest keeldumise ja avalduse tagastamise määruse peale oleks hageja võinud esitada erikaebuse (TsMS § 149 lg 5). Kuna kohus eelnimetatud protsessinorme ei järginud, rikkus ta sellega oluliselt hageja protsessiõigusi ja asja lahendamiseks olulised asjaolud võisid jääda välja selgitamata.
10.Apellatsioonimenetluses ei ole ringkonnakohtul võimalik käesoleva otsuse p-s 8 märgitud eelmenetluse ülesandeid täita. TsMS seda ei võimalda. Sellest tulenevalt tuleb asi saata linnakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Seadusele vastava eelmenetluse läbiviimine tagab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemise võimaluse ning pooltele seadusest tuleneva apellatsiooni korras edasikaebeõiguse teostamise. Kohtukulude jaotamine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.