Eesistuja Valdo Lips, liikmed Malle Seppik ja Mare Merimaa
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2006.a, Tallinn
Tsiviilasi
*** hagi *** vastu 14 278 krooni väljamõistmiseks
Meneltusosalised ja nende
Hageja Aktsiaselts ** * Hageja lepinguline esindaja Marko Jaani
esindajad
Kostja *** Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. oktoobri 2004.a otsus nr 2-690/2004
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS*** apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 28. oktoobri 2004. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista *** aktsiaseltsi *** kasuks välja 7 139 (seitse tuhat ükssada kolmkümmend üheksa) krooni. Menetluskulude jaotus
1.Mõista *** riigituludesse välja riigilõiv 525 (viissada kakskümmend viis) krooni. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606 (viitenumber 2900072686). Edasikaebamise kord
1 (4)
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 670 lg 1).
Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 685). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19. juulil 2004. a esitas AS *** hagi Pärnu Maakohtusse *** vastu 14 278 krooni saamiseks. 22. detsembril 2001. a toimus Pärnus Mai tänava bussipeatuses avarii, mille tagajärjel sai kannatada Pärnu ATP AS-le kuuluv buss ***. Vastavalt Pärnu Politseiprefektuuri 15. jaanuari 2002. a otsusele nr AB 384687 põhjustas liiklusõnnetuse ***sõidukiga Mitsubishi Galant, mille registreerimisnumber on ** *. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduauto kuulus kostjale.
2.Sõiduki suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse leping hagejaga, kes käsitles juhtumit ja hüvitas 30. jaanuari 2002. a otsuse alusel kannatanule kahju 13 213 krooni. Nimetatud summale lisandusid käsitluskulud 1 065 krooni. Kuna sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ja kindlustusmakse oli tasumata, siis tulenevalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 punktidest 4 ja 6 on hagejal õigus esitada regressi nõue sõiduki omaniku vastu. Kostja ei ole vabatahtlikult kahju hüvitanud. Hageja leidis, et *** ja *** on solidaarvõlgnikud ja hagejal oli võimalus valida, kas pöörduda nõudega ühe või mõlema solidaarvõlgniku vastu. Kostja seisukoht
3.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2771/2003 *** hagejale kahju 14 278 krooni välja mõistnud. Seega on leidnud tuvastamist, et hagejale tekitas kahju ***, mitte aga kostja. *** suhtes on alustatud täitemenetlust. Seega on hagi kostja vastu esitatud pahatahtlikult. Esimese astme kohtu otsus
4.28. oktoobri 2004. a otsusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata *** hagi *** vastu 14 278 krooni väljamõistmiseks ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks 713 krooni õigusabi eest ja 1050 krooni riigituludesse.
5.Poolte vahel puudub vaidlus kahju ja käsitluskulude suuruse osas ning hageja on kindlustusandjana hüvitanud kannatanule kahju, mistõttu tal on tekkinud LKindlS § 48 lõikes 2 toodud alustel ja lõike 3 põhjal hüvitatud kahju ja käsitluskulude tagasinõude õigus. Pärnu Maakohtu 19. detsembri 2003. a otsusega on tekitatud kahju ja käsitluskulud välja mõistetud ***, kuid kohtuotsust ei ole õnnestunud täita.
6.Nõustuda saab hagejaga, et kostja ja *** on hageja ees solidaarvõlgnikud. Kostja kui sõiduki omaniku vastu nõude esitamise aluseks on LKindlS § 48 lg 2 p 4 ja 6, milles tagasinõude alusena toodud mõlemad eeldused on täidetud, kuna sõidukit juhtinud *** puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus ja kindlustusjuhtumi toimumise hetkel oli vastava perioodi eest kindlustusmakse tasumata. Kostja vastuväide, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi, ei ole asjakohane, sest kahju tekitamine sõiduki omaniku poolt ei ole tagasinõude tekkimise eelduseks. Kuna kostja ja *** on solidaarvõlgnikud, siis tuleb lähtuda VÕS § 65 lõikest 2, mis sätestab, et solidaarkohustus tekib juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist vaid ühe korra tähendab võlausaldaja õigust ainult ühele 2 (4)
sooritusele kogu võlgnevuse osas kas ühelt või mitmelt solidaarvõlgnikult. Seega on seadusandja sätestanud, et esitades kogu nõude vaid ühe solidaarvõlgniku vastu ja saades selle kohta rahuldava kohtulahendi, ei saa sama võlausaldaja enam sama nõuet teise solidaarvõlgniku vastu esitada, kuna see tooks kaasa mitu täitmisele kuuluvat kohtulahendit ühe ja sama soorituse suhtes.
7.Kuna hageja oli RLvS § 16 lg 1 p 4 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud vaid hagi esitamisel, mõistis kohus hagejalt riigilõivu riigituludesse. Kostja kulud õigusabile kuulusid väljamõistmisele tulenevalt TsMS § 61 lg 1 punktist 1 5% ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
8.Apellant maakohtu otsusega ei nõustunud ning palus selle tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada või saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
9.Kohus on asja lahendamisel ekslikult kohaldanud võlaõigusseadust (VÕS), mis hakkas kehtima alates 01. juunist 2002. a. Hagi aluseks olevad asjaolud tekkisid 22. detsembril 2001.a, mistõttu oleks tulnud kohaldada tsiviilkoodeksit. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et kohaldamisele kuulus võlaõigusseadus, on maakohus VÕS § 65 lõiget 2 ebaõigesti kohaldanud. VÕS § 65 lg 2 kordab tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 242 sätestatud mõtet, mille kohaselt ei või pooled pärast otsuse jõustumist esitada sama nõuet samadel alustel.
10.Kohus on hagi rahuldamata jätmisel ebaõigesti nõudnud hagejalt riigilõivu riigituludesse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 4 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud isikutele ei ole kohaldatav TsMS § 64 lõikes 2 sätestatu. Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12.Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb 1. jaanuarist 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p-i 2 alusel tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt. Pärnu Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme.
13.Õige on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti võlaõigusseadust. Kuna kahju on tekkinud ajal, kui võlaõigusseadus ei kehtinud, siis tuleb vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-de 2 ja 11 järgi kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid.
14.Kolleegium leiab, et hagi kuulub rahuldamisele liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 48 lg 2 p 6 ja tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 186 lg 1 alusel osaliselt summas 7 139 krooni. Vastavalt LKindlS § 48 lg 1 p-ile 6 on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kindlustusvõtjaks ja et kindlustusmakse perioodi eest, mil toimus kindlustusvõtja sõidukiga kindlustusjuhtum, oli tasumata. Järelikult on täidetud LKindlS § 48 lg 2 p-i 6 eeldused hageja regressinõudeks kostja vastu.
15.19. detsembri 2003.a Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-771/2003 on tuvastatud, et Karmo Tõnts vastutab sama kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud kahju eest hageja ees LKindlS § 48 lg 1 p-i 4 alusel. Seega vastutavad kostja ja *** hageja ees erineval alusel.
3 (4)
16.TsK § 186 lg 1 sätestas eelduse, mille kohaselt on mitme võlgniku korral nad kohustatud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsK § 187 kohaselt tekkis solidaarne kohustus, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Seadusest ei tulene, et juhul kui kindlustusandjal on LKindlS § 48 lg 2 alusel õigus esitada regressinõue erineval alusel erinevate isikute vastu, siis vastutavad need isikud kindlustusandja ees solidaarselt. Samuti ei ole hageja tuginenud asjaolule, et oleks sõlmitud leping, mille kohaselt vastutavad hageja ees kostja ja *** solidaarselt. Seega vastutavad kostja ja *** hageja ees võrdsetes osades, mitte solidaarselt, nagu hageja ekslikult leiab.
17.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kahju suurus, mis kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkis ja mille hageja kindlustusandjana kannatanule hüvitas, on 13 213 krooni. Seega on kostjal kohustus hagejale tasuda sellest pool, s o 6 606.50 krooni.
18.Vastavalt LKindlS § 48 lg-le 3 võib kindlustusandja regressinõudega sisse nõuda ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kindlustusandja poolt kantud põhjendatud kulud käesolevas asjas on 1 065 krooni. Seega on kostjal kohustus hagejale tasuda sellest pool, s o 532.50 krooni.
19.Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole kostja vastuväide, et *** on kogu kahju välja mõistetud Pärnu Maakohtu 19. detsembri 2003.a otsusega. *** vastutus kindlustusandja ees ei välista kostja vastutust hageja ees LKindlS § 48 lg 2 p-i 6 alusel. Asjaolu, et *** on tagaseljaotsusega kahju välja mõistetud täies ulatuses ei tekita hagejale õigust nõuda *** ja kostjalt kokku kohustuse täitmist üle kohustuse kohaseks täitmiseks vajaliku ulatuse.
20.Kuna ei ole tuvastatud, et kostja oleks andnud sõiduki juhtimise üle ***, siis ei vastuta kostja hageja ees LKindlS § 48 lg 2 p-i 4 alusel.
21.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus mõistis ekslikult hagejalt välja riigilõivu riigituludesse. Kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 64 lg 2 alusel sai kohus hagi rahuldamata jätmisel riigilõivu tasumisest vabastatud hagejalt riigilõivu hagejalt välja mõista juhul, kui hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud üksnes hagiavalduse esitamisel. Käesoleval juhul oli hageja riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-i 4 alusel, mis vabastas hageja riigilõivu tasumisest nii hagiavalduse esitamisel kui ka hagi rahuldamata jätmisel.
22.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb käesolevas asjas menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud TsMS-i. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 kostjalt riigituludesse välja mõista 525 krooni.
M. Merimaa
M. Seppik
V. Lips
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.