Kohtulahend

et hageja ei soovi, et korteriomand võõrandatakse kostjale. A. S. näol on tegemist pahauske ostjaga. A. S. on süüdi mõistetud KrK § 133 järgi. Hooneregister väljastas 17.08.1995 õiendi nr 4548 XXX kohta Kesklinna Valitsusele nimetatud eluruumi erastamiseks. Õiendis ei kajastu 04.07.1995 müügileping. Seega sõlmiti 04.07.1995 müügileping A. S. ja M. T. vahel võltsitud õiendi alusel. Korteri erastamise õigus oli M. Š., hagejal ja A. L. M. T. sellist õigust ei olnud. Seega puudus M. T. õigus korteri võõrandamiseks. Kostjate vastuväited A. S. hagi ei tunnistanud. Ostueesõiguse teostamise avalduse saaks esitada hageja poeg. Hageja sõlmis erastamise kokkuleppe oma pojaga, kes müüs üürilepingu alusel kasutatava eluruumi A. S.le. Ostueesõigus saab laieneda sundüürnikule või kaasomanikule, kuid hageja seda ei ole. M. T. hagi ei tunnistanud. Kostja kasutas XXX asuvat eluruumi üürilepingu alusel ja hiljem erastas vastava osa korterist ning seejärel vahetas korteri ära. M. Š. vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kuulus hagejale õigus erastada eluruum. Seega ei olnud hageja vaidlusaluse korteri kaasomanik. Hageja ja erastamise kohustatud subjekti vahel notariaalselt tõestatud kokkulepet kohtule esitatud ei ole, millest nähtuks eluruumi mõttelise osa erastamine hagejale. Seega ei ole hagejal AÕSRS § 131 alusel õigus teostada ostueesõigust. Asja esitatud hooneregistri tõendid ei oma tähtsust. Üürnikul on seadusest tulenev ostueesõigus tema kasutuses oleva eluruumi osas vaid siis, kui tegemist on omandireformi käigus tagastatava varaga ja selle võõrandamisega, mitte aga eluruumiga, mis kuulub erastamisele eluruumide erastamise seaduse järgi. Pärnu mnt 6- 9 asuva eluruumi näol on tegemist erastatava eluruumiga, mitte omandireformi käigus endisele omanikule tagastatava eluruumiga. Seega puudub hagejal ostueesõigus ka ORAS § 12 1 lg 10 järgi. Asjaolu, et A. S. tunnistati süüdi KrK § 133 järgi, ei tähenda, et hagejale kuuluks seadusest tulenev õigus ostueesõiguse teostamiseks. Riigikohtu 02.09.1997 otsusega ei ole tuvastatud hageja sellist õigust, vaid asjaolu, et A. S. tõstis hageja ja temale kuuluvad asjad XXX asuvast eluruumist välja ilma kohtuotsuseta ning et A. S. on selles süüdi. Kuivõrd hageja nõue ostueesõiguse teostamiseks ja ostjaks tunnistamiseks jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka nõue tunnistada A. S. pahauskseks ostjaks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused L. L. palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks andmata, millega hagi rahuldada. Kohus ei märkinud otsuses, et protsessist kõrvaldati notar Evi Paberit ja sellega seoses muutusid ka hageja nõuded. M. T. ei olnud korteri erastamisõigust, kuna ta ei olnud sinna sisse registreeritud. Seega puudus M. T. õigus korteri võõrandamiseks A. S.le. Kohtutoimikus ei ole M. T. üürilepingut, mistõttu puudus kohtul õigus seda kohtuotsuses kajastada. Kohus ei tuginenud Tallinna Kesklinnavalitsuse elanikeregistriosakonna andmetele. A. S. ja M. T. on pahausksed omandajad. Kohus oleks pidanud vaidlustatud ostu- müügilepingud tühistama, kuivõrd ilmnes, et M. T. puudus omandiõigus mõttelisele osale vaidlusalusest korterist. 05.10.1995 ja 04.07.1995 sõlmitud ostu- müügilepingud on tühised algusest peale.

Kohus oleks pidanud otsuses jõudma järeldusele, et M. T. omand mõttelisele osale korterist tekkis ebaseaduslikult ja see ei anna alust tunnustada A. S. omandiõigust mõttelisele osale korterist. A. S. ja M. T. vahel sõlmitud leping on tühine ka seetõttu, et A. S. pole M. T.le tasunud 255 000 krooni. M. T. väitis, et ta ei teavitanud tahtlikult hagejat korteri vahetusest. Hageja õigusi on rikutud erastamise käigus. Hagejal on omandiõigus XXX asuvale korterile, kuivõrd tal oli ainsana üürileping. Hageja esitas 16.12.1994 erastamisavalduse Kesklinna Valitsuse Vanalinna KME- le, mistõttu peab ta saama teostada omandiõigust vaidlusalusele korterile. Eluruumide erastamise seaduse järgi on hageja õigustatud subjekt. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 24.05.2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub linnakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 330 lg 5 korrata. Linnakohus ei ole asja arutamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Linnakohus leidis õigesti, et hageja nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus, kuna hageja ei ole isikuks, kellel on ostueesõigus hagiavalduses nimetatud müügilepingust tulenevalt. Hageja pole isikuks, kelle ostueesõigus tuleneb AÕSRakS §-st 13.1 või ORAS §-st 12.1 lg 10. Seega puudub hagejal seaduslik alus hagiavalduses ja kaebuses nimetatud viisil korteriomandi XXX omanikuks saada. Kaebuses kordab hageja hagiavalduses toodud asjaolusid, millele linnakohus on hinnangu andnud. Kaebuses toodud väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Peale selle TsMS § 319 lg 2 kohaselt ei ole hagejal õigust muuta hagi alust ega eset, samuti esitada nõuet, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Seega jätab kohtukolleegium tähelepanuta kaebuses esitatud nõude, milles palub hageja tühistada 04.07.1995 ostumüügilepingu, milline oli sõlmitud M. T. ja A. S. vahel ja 10.10.1995 ostu-müügilepingu, milline oli sõlmitud M. Š. ja A. S. vahel. Nimetatud nõudeid ei ole hageja esimese astme kohtus esitanud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

R. Allikvere

G. Kivinurm

V. Lips

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.