Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips Määruse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2005, Tallinn Tsiviilasja number 2-2/2131/05 Tsiviilasi I.P.i avaldus I.A. pankroti väljakuulutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 06.12.2005 määrus pankrotimenetluse algatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.P. erikaebus Resolutsioon Jätta Tallinna Linnakohtu 06.12.2005 määrus muutmata ja I.P. erikaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada Riigikohtule erikaebuse 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Pankrotiavaldus ja selle põhjendused Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.07.2001 võlakohustuse tähtajaga 20.09.2001, mille alusel võlausaldaja laenas võlgnikule 14 000 USD. Võlgnik raha kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud. Võlgnik ei täitnud oma kohustust ka peale võlausaldaja korduvaid meeldetuletusi. Võlausaldaja pöördus politsei poole, kuid politsei keeldus kriminaalmenetluse alustamisest, kuna leidis, et tegemist on tsiviilõigusliku nõudega. Võlausaldaja on pöördunud ka inkassofirma poole abi saamiseks, kuid tulemusteta. 11.10.2005 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille viimane sai kätte 19.10.2005. Vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik võlga tasunud. Võlausaldaja on teinud kõik selleks, et võlgnik oma kohustused täidaks. Tulenevalt eeltoodust palus võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankroti. Vastuväited pankrotiavaldusele Võlgnik ei ole maksejõuetu, sest tema pangaarvel on 824 599,33 krooni. Võlgnik ei ole võlausaldajale võlgu. Nõue on vaieldav PankrS § 15 lg 2 p 1 mõttes, mistõttu tuleks see lahendada hagimenetluse korras. Vaidlus on ka selles, et kas nõue on olemas või on see aegunud. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused Tallinna Linnakohtu 06.12.2005 määrusega jäeti I.A. pankrotimenetlus algatamata. Võlgnik vaidleb põhjendatult nõudele vastu ja vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust tsiviilkohtupidamise korras. Põhja Politseiprefektuuri teatisest võlausaldajale nähtuvalt on viimasele teatatud, et tegemist on rahalise vaidlusega ja paluti esitada Tallinna Linnakohtule tsiviilhagi. Võlgniku esindaja andmetel sisaldab kriminaaltoimik ka võlausaldaja omakäelist seletust, mille kohaselt on võlgnik oma kohustused tema ees täitnud. Võlgniku pangaarvel olev summa 824 599,33 krooni ületab tunduvalt väidetavalt võlausaldajale võlgu olevat summat. Erikaebuse taotlus ja põhjendused I.P. palus linnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega algatada võlgniku pankrot. Kohustus muutus sissenõutavaks 20.09.2001 ja võlgnikku on hoiatatud kavatsusest esitada pankrotiavaldus. Seega on võlausaldaja seaduses toodud nõuded võlgniku maksejõuetuse põhistamisel täitnud. Asjaolul, et võlgniku pangaarvel on 824 599,33 krooni, ei ole iseenesest mingit tähendust võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamisel. Võlgniku maksejõulisuse hindamise viib läbi ajutine pankrotihaldur. Kui ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on maksejõuline, siis pankrotti välja ei kuulutata.
Ebaõige on kohtu seisukoht, et nõue on vaieldav. Võlgniku esindaja väide kohustuste puudumise tunnistamise kohta on paljasõnaline ega tugine ühelgi tõendil. Asjaolu, kas võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu või mitte, eeldab pankrotiasja läbivaatava kohtu poolt õigusliku hinnangu andmist võlgniku vastuväidetele. Antud asjas puuduvad nii võlgniku vastuväited kui ka kohtu õiguslik hinnang neile. Mingeid tõendeid selle kohta, et keegi oleks täitnud kohustuse või andnud tagatise kohustuse täitmiseks, kohtule esitatud ei ole. Vastustaja kirjalikke vastuväiteid erikaebusele esitanud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et erikaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ja määrus tuleb jätta TsMS § 334 lg 3 p 1 alusel muutmata. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema vähemalt ühele nimetatud lõike p-des 1-5 osundatud asjaoludele. Pankrotiavalduse võib PankrS § 10 lg 2 p-s 1 osundatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks (PankrS § 10 lg 3). Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui nimetatud sätetes märgitud eeldused on täidetud, st võlausaldaja on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse ja nõue on muutunud sissenõutavaks, ei tähenda see seda, et kohus peab automaatselt võlgniku pankrotimenetluse algatama. Eelkõige peab kohus kontrollima pankrotiavalduse põhjendatust. Väär on võlausaldaja väide, et pankrotimenetluse algatamisel ei oma tähtsust, kui palju on raha võlgniku pangaarvel. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Asja materjalidest nähtuval esitas võlgnik väljavõtte oma pangaarvest AS-s H. (t.lk 16), mille kohaselt on tema arveldusarvel 824 599,33 krooni. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on aga 14 000 USD. Kuna võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ületa viimase vara, siis puudub alus pankrotimenetluse algatamiseks. PankrS § 15 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja leidis, et võlgnik kohustub talle võlakohustuse alusel tasuma 14 000 USD. 05.12.2005 eelistungi protokollist nähtuvalt on võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mille kohaselt ei ole võlgnikul võlausaldaja ees võlga, kuna võlgniku poolt on kohustus täidetud ja võlausaldaja nõue on aegunud. Seega on poolte vahel vaidlus võla olemasolu osas, mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, so hagimenetluse korras. Ka tulenevalt sellest puudus kohtul alus pankrotimenetluse algatamiseks.
R. Allikvere
G. Kivinurm
V. Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.