lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-02-155/9

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 29.12.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-02-155/9
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.12.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1034
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Tiia Mõtsnik, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2005 Tallinn

Tsiviilasja number

2-2/1936/05

Tsiviilasi

J. G. hagi AS H. L. E. vastu eluruumi kasutamise õiguse tunnustamiseks, rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks otsus Tallinna Linnakohtu 18.02.2005 2/4/28-4095/01

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

AS H. L. E. ja K. P. apellatsioonkaebus 20. detsember 2005, avalik kohtuistung J. G. esindaja adv L. B., kolmas isik K. P. ning tema ja AS H. L. E. esindaja adv E. E.

Resolutsioon

1.Välja mõista J. G.lt apellatsioonimenetluse kohtukulu 6315 (kuus tuhat kolmsada viisteist) krooni K. P. kasuks.
2.Poolte kohtukulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud
1.Tallinnas, XXX asuv korter kuulus ühisvarana K. ja K. G.le. 30.10.2000 otsusega jagas Tallinna Linnakohus nende ühisvara, mille tulemusel jäi korter K. G. omandisse ning temalt mõisteti välja K. G. kasuks 72 500 krooni kompensatsiooni. 30.11.2000 sõlmis K. G. J. G.ga üürilepingu, millega andis korteri J. G. kasutusse. Kuna K. G. ei maksnud K. G.le kohtuotsusega temalt väljamõistetud hüvitust, siis algatati täitemenetlus. 13.02.2001 müüs kohtutäitur korteri OÜ-le B.. 02.05.2001 müüs OÜ B. korteri A. K.le ning viimane müüs selle 02.07.2001 AS-le H. L. E.. 29.06.2001 sõlmis AS H. L. E. nimetatud korteri liisingulepingu K. P.ga.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Hageja nõue ja põhjendused

2.J. G. palus tunnustada tema õigust kasutada üürnikuna Tallinnas, XXX asuvat korterit, kohustada AS H. L. E. võimaldama hagejale pääsu korterisse ja mitte tegema takistusi korteri kasutamisel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole TMS § 649 lg 2 kohaselt üürile antud varale sissenõude pööramise korral ostjal õigust ühepoolselt üürilepingut lõpetada. Seega oli hagejal õigus ka pärast korteri müümist OÜ-le B. seda korterit üürnikuna kasutada, OÜ B. nõudis aga korteri vabastamist. Kuna hageja korterit ei vabastanud, siis hakati teda ähvardama ja 16.03.2001 paigaldasid OÜ B. töötajad korterile uue metallukse, mille võtit hagejale ei antud. Sellest ajast alates ei pääsenud hageja enam korterisse. Hageja tugines ES §-le 34, mille kohaselt jääb eluruumi omandiõiguse üleminekul teisele isikule varem sõlmitud üürileping jõusse ka uue omaniku suhtes. Kostja vastuväited ja kolmanda isiku seisukoht
3.Kostja ja kolmas isik K. P. hagi ei tunnistanud. Kostja omandas eluruumi 02.07.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Lepingu p-s 2.1.3 kinnitas müüja, et kuni lepingu sõlmimiseni puudusid kolmandatel isikutel õigused korterile. Vastavalt kostja ja kolmanda isiku vahel 29.06.2001 sõlmitud liisingulepingule kohustus kostja omandama vaidlusaluse korteri ning liisinguperioodi lõppedes võõrandama selle K. P.le. Pärast seda, kui kostja omandas korteri, lõppesid kolmanda isiku õigused korterile, sest puudusid asjaolud, mis oleks AÕS § 116 lg 2 kohaselt välistanud õiguste lõppemise. Korter oli üleandmisel A. K.lt K. P.le tühi, mistõttu ei pidanudki eeldama, et kellelgi teisel võiksid olla korterile mingisugused õigused. Hageja on kaotanud õiguse vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks eluruumist alatise lahkumise tõttu. Menetluse käik
4.Tallinna Linnakohus rahuldas 15.12.2003 otsusega hagi. Kohus tunnustas J. G. õigust kasutada üürnikuna Tallinnas, XXX asuvat korterit, kohustas kostjat võimaldama hagejale pääsu korterisse ja mitte tegema talle takistusi korteri kasutamisel.
5.Linnakohtu otsusega ei nõustunud kostja AS H. L. E. ja kolmas isik K. P., kes esitasid kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. J. G. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2004 otsusega muudeti linnakohtu otsust põhjenduste osas. Muus osas jäeti otsus muutmata. Riigikohtu 16.09.2004 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsus AS H. L. E. ja kolmanda isiku K. P. kassatsioonkaebuse alusel ja asi saadeti samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2005 otsusega apellatsioonkaebus rahuldati. Tallinna Linnakohtu 15.12.2003 otsus tühistati ning J. G. hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis J. G.lt välja kohtukulu AS H. L. E. kasuks 10 620 krooni ja K. P. kasuks 6195 krooni.
8.Riigikohtu 01.11.2005 otsusega tühistati J. G. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2005 otsus kohtukulude jagamist puudutavas osas ja asi saadeti selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

9.Riigikohtu 01.11.2005 otsusega saadeti asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks kohtukulude jagamist puudutavas osas. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu järeldusega hagi täieliku rahuldamata jätmise kohta ning sellest tuleneva kohtukulude jaotamisega poolte vahel. Riigikohtu hinnangul kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg-t 1. Hageja nõuet tuleb antud juhul käsitada osaliselt rahuldatuna ja kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kostja rikkus üürilepingut, andes selle liisinguvõtja (kolmanda isiku K. P.) valdusesse. Hagi jäeti rahuldamata üksnes seetõttu, et kostjapoolse üürilepingu rikkumise tulemusel ei olnud enam TsK §-st 225 tulenevalt võimalik kostjat kohustada üüritud eluruumi valdust tagastama hagejale. Selle sätte kohaldamine oli mitte niivõrd kostja huvides, kuivõrd kolmanda isiku kaitseks.
10.TsMS § 60 lg 1 teise lause alusel on võimalik hagi osalise rahuldamise korral mõista kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 60 lg 1 kolmanda lause kohaselt on ka võimalik jätta hagi osalise rahuldamise korral kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades asjaolu, et hagi rahuldati osaliselt ning tuvastatud on kostja poolt hageja õiguste rikkumine, leiab ringkonnakohus, et poolte esimese astme kohtus kantud kohtukulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda.
11.Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga selles, et apellatsioonimenetluses saab iseseisva nõudeta kolmanda isiku kasuks välja mõista kohtukulusid. Kuigi esimese astme kohtu menetluses ei osale iseseisva nõudeta kolmas isik poolena TsMS § 72 lg 1 tähenduses, muutub ta apellatsioonimenetluses pooleks, kui ta esitab apellatsioonkaebuse. Seetõttu on võimalik tema kasuks välja mõista kohtukulud. Käesolevas asjas esitas kolmas isik K. P. apellatsioonkaebuse ja ta on kandnud apellatsioonimenetluses kohtukulusid – tasunud riigilõivu 120 krooni ja kandnud õigusabikulusid 6195 krooni. Apellatsioonimenetluse kohtukulud tuleb jaotada TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel. Riigikohtu otsuse kohaselt tehti kohtuotsus hagi rahuldamata jätmise kohta kolmanda isiku kaitseks. Asjaolusid, mis viitaks sellele, et K. P. oleks hageja õigusi rikkunud, ei ole asjas esile toodud. Kuna K. P.l oli õigus kaitsta oma huve apellatsioonimenetluses ja kasutada selleks kvalifitseeritud õigusabi, peab hageja hüvitama K. P.le tema vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, muu hulgas asja kolmel korral läbivaatamist apellatsioonimenetluses, on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud apellatsioonimenetluse kohtukulud, mis hagejal tuleb K. P.le hüvitada, riigilõiv 120 krooni ja õigusabikulud 6195 krooni, kokku 6315 krooni.

T.Kollom

T. Mõtsnik

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.