2-04-114/3 - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

elukoht. Kostja vastuväited ja vastuhagi põhjendused Kostja abielu lahutamise nõudele vastu ei vaielnud. Kostja palus mõlema lapse elukohaks määrata kostja elukoha. Laste lahutamine ei oleks kooskõlas laste huvidega. Hageja on ametlikult töötu, kuid tema sissetulekud on piisavad. Hageja on majanduslikult eduka osaühingu *** osanik ning OÜ *** ainuosanik. Hageja üürib kortereid kokku 6000 krooni eest kuus, tasub AS-ile Hansapank ja AS-ile SEB Eesti Ühispank laenulepingutest tulenevaid kohustusi ning on liisinud AS-ilt Ühisliising 450 000 krooni maksva sõiduauto Mercedes Benz ***. Kostja sissetulek on 6000 krooni kuus. Keskmiselt kulub lastele kokku 6966 krooni kuus, mille hulka ei ole arvestatud eluasemekulusid. Hageja on 2004 jaanuarist kuni aprillini andnud laste ülalpidamiseks 5280 krooni. Kostja palus hagejalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks kummalegi lapsele 3000 krooni kuus hagi esitamisest kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni või täisealiseks saamisel õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kostja taotles abielu lahutamise, laste elukoha määramise ja elatisraha väljamõistmise osas osaotsuse tegemist. Vastus vastuhagile Vastuhagi ja kostja poolt näidatud kulutused on tõendamata. Hageja nõustus osaotsuse tegemisega. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamus Haabersti Linnaosa Valitsus leidis, et pärast abielu lahutamist peaksid lapsed jääma ema kasvatada. Esimese astme kohtu põhjendused Tallinna Linnakohus tegi asjas osaotsuse ja lahutas *** ja *** abielu, mis sõlmiti 08.08.1987 ning mille kohta koostati Tallinna Perekonnaseisuametis abieluakt nr 1660. Kohus määras *** ja *** elukohaks *** elukoha. Kohus mõistis *** kasuks välja elatise laste *** ja *** ülalpidamiseks igakuiselt alates 27.05.2004 5000 krooni, kuni poeg *** täiskasvanuks saamiseni 06.05.2006 ja sealt edasi 2500 krooni kuni tütar *** täisealiseks saamiseni 27.02.2009. Kohus mõistis *** välja riigilõivu 300 krooni ja õigusabikulu 3600 krooni *** kasuks ning *** õigusabikulu 3600 krooni *** kasuks. Linnakohus tuvastas, et poolte kooselu on lõppenud ja pooled abielu jätkata ei soovi. Kohus jättis mõlemad lapsed ema juurde, sest *** avaldas kindlat soovi elada koos emaga. Kohtule esitatud *** avaldusel, milles ta kinnitas, et soovib elada koos isaga, ei ole tõendi väärtust, kuna *** allkiri ei ole tõendatud. Eestkosteasutus leidis, et tegemist võib olla lapse mõjutamisega isa poolt, kuna laps avaldas eestkosteasutusele, et soovib elada koos õe ja emaga. Kohus rahuldas vastuhagi elatise saamiseks osaliselt. Hageja *** ei ole oma kohustust laste ülalpidamiseks nõuetekohaselt täitnud. Põhjendatud ei ole *** vastuväited, et ta on võimeline elatist maksma vaid 1500 krooni kuus, kuna tal puudub sissetulek. *** sissetulek on palgatõenditest nähtuvalt 5200 kuni 6300 krooni kuus, millest ei jätku laste vajaduste rahuldamiseks *** näidatud laste vajadused on põhjendatud. *** leidis, et pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on *** sissetulek Nordea Panga pangakonto väljavõttest nähtuvalt 67 609 krooni, Hansapangas ühe kuu sissetulek 14 999 krooni, Ühispangas 9 102 krooni. Seega on keskmine kuusissetulek on 30 570,30 krooni. *** on OÜ *** ainuosanik ja juhatuse liige ja *** juhatuse liige. Samuti liisis ta 2003. aasta septembris 450 000 krooni maksva sõiduauto.

Vastuhagi elatise saamiseks kuulus osaliselt rahuldamisele seetõttu, et *** sissetulekute kohta reaalsed andmed puudusid. Pangakontode väljavõtted ei tõenda tema sissetulekut, sest kogu laekunud raha ära kulutanud erinevatel otstarvetel. On tõendatud, et *** liisis 15.09.2003 450 000 krooni maksva sõiduauto Mercedes Benz (t lk 109-110) ja on üürinud välja kortereid, mis viitab tema maksevõimele. *** on oma sissetulekuid oluliselt varjanud. Elatis suuruses 3 000 krooni kummalegi lapsele võib olla talle liialt koormav. Elatis 2 500 krooni kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest 27.05.2004. Kohus jättis tähelepanuta alternatiivse nõude, mõista elatis välja teatud õppeasutuse lõpetamiseni, taotluse asjaolud ei ole veel saabunud. Apellatsioonkaebuse põhjendused *** esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus osaotsuse tühistada osaliselt ja teha uue otsuse, millega mõista *** välja *** kasuks laste *** ja *** ülalpidamiseks igakuiselt alates 27.05.2004 elatis 6 000 krooni kuni poja *** täisealiseks saamiseni 06.05.2005 ja sealt edasi 3 000 krooni kuni tütar *** täisealiseks saamiseni 27.02.2009. Kostja ei nõustunud kohtu järeldusega, et vastuhagi kuulub osaliselt rahuldamisele seetõttu, et *** sissetulekute kohta reaalsed andmed puuduvad ja pangakontode väljavõtted ei tõenda tema sissetulekut, kuna ta on kogu laekunud raha ära kulutanud erinevatel otstarvetel. Raha kulutamine ei saa õigustada lastele elatusraha väljamõistmist väiksemas summas, kui seda võimaldab kohustatud isiku varaline seisund ja laste vajadused. Kohtul olid olemas piisavad tõendid *** sissetulekute kohta. Pangakontod tõendavad tema väga head varalist seisundit. *** peab tulenevalt PKS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg-st 2 lapsi ülal pidama ja arvestama eelkõige laste huvidega ja tal on võimalik oma väljaminekuid vastavalt sellele reguleerida. Kui tal ei jätku vahendeid seoses laste ülalpidamiskohustuse täitmisega 450 000 krooni maksva sõiduauto liisimiseks, tuleb liisingleping lõpetada. *** sissetulekud ainuüksi pangakontode järgi on keskmiselt rohkem kui 30 000 krooni kuus ja ei ole põhjendatud kohtu järeldused selle kohta, et 3 000 krooni kuus kummalegi lapsele võiks olla *** jaoks koormav. *** oli tõendite esitamisel passiivne ja kaebaja esitatud tõenditest ei saanud kohus järeldada, et *** väljaminekud on põhjendatud ja võimaldavad nõude rahuldada vaid osaliselt. Õige on kohtu järeldus, et *** on oma sissetulekuid varjanud. Ühtegi palgatõendit vastustaja kohtule ei esitanud, samuti vaidles vastu apellandi taotlusele tema pangakontode väljavõtete väljanõudmiseks. *** on kahe äriühingu juhatuse liige, millel läheb apellandi teada majanduslikult edukalt. Hinnates tõendeid kogumis oleks kohus saanud tuvastada, et vastustaja varaline seisund võimaldab välja mõista elatusraha apellandi nõutud ulatuses. Kohus pidi arvestama, et apellant maksab elatiselt tulumaksu. *** ei nõustunud otsusega ka osas, millega kohus mõistis temalt välja *** kohtukulud, sh riigilõivu 300 krooni. Kohus oleks pidanud *** välja mõistma *** kohtukulud vastavalt elatise hagi rahuldatud osale, st vähemalt summas 2 400 krooni. Kohtu poolt *** välja mõistetud *** õigusabikulud summas 3 600 krooni ei ole vajalikud ega põhjendatud. Kohus pidi *** TsMS § 64 kohaselt riigituludesse välja mõistma riigilõivu 4000 krooni.

1500 krooniga kuus ning soovis poja enda kasvatada jätmist. Ringkonnakohtu põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et Tallinna Linnakohtu otsust tuleb muuta kohtukulude väljamõistmise osas. Ülejäänud osas on linnakohtu otsus õige ja kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kuna apellant on vaidlustanud osaotsuse ainult elatise väljamõistmise ja kohtukulude jaotuse osas, siis kontrollib ringkonnakohus otsuse õigsust ainult selles osas. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem lapse ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ja lõige 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kolleegiumi arvates on linnakohus õigesti välja mõistnud elatise 2 500 krooni kuus lapsele. Õige on see, et vastustajal on vahendeid, et lastele elatist maksta. Eeltoodu tuleneb nii vastustaja pangakontode väljavõtetest kui ka võimalusest liisida kallis auto. Linnakohus on õigesti hinnanud, et vastustaja pangakontodele laekunud rahast peab vastustaja tegema ka kulutusi. Järelduse, et suurema elatise maksmine võiks olla vastustajale koormav, tegi linnakohus hinnates vastustaja pangaarvete väljavõtetel kajastuvat väljaminekute ja sissetulekute suhet, millest nähtus, et vastustaja pangakäive oli küll suur, kuid vastustajale jääv tulu ei olnud piisav suurema elatise väljamõistmiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu ja apellandi seisukohaga, et vastustaja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta, kuid see ei ole aluseks linnakohtu otsuse tühistamisele. Elatis lapsele ei sõltu mitte ainult vanema varalisest seisundist, vaid eelkõige lapse vajadustest ja 2 500 krooni kuus väljamõistmist saab pidada piisavaks lapse igapäevaste vajaduste katmiseks. Kolleegium selgitab apellandile, et vastavalt PKS § 61 lg-le 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel kohus elatise suurust muuta. Õige on apellandi seisukoht, et kohus pidi vastustajalt välja mõistma riigilõivu riigituludesse vastavalt elatisehagi rahuldatud osale. Seega kuulub *** TsMS § 64 lg 1 alusel ning tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 näidatud hagihinnast väljamõistmisele riigilõiv 4 000 krooni. Selles osas tuleb linnakohtu otsust muuta. Apellandi väide, et vastustaja õigusabikulud ei ole vajalikud ega põhjendatud, on väär. Vastustaja kasutas esimese astme kohtumenetluses õigusabi ning esitas kohtule tõendid õigusabile tehtud kulude kohta, mida kohus arvestas õigusabikulude väljamõistmisel, lähtudes samuti asja mahust ja keerukusest. Vastustaja õigusabikulude väljamõistmine oli põhjendatud, kuna vastustaja nõue apellandi vastu abielu lahutamiseks rahuldati. Samuti mõistis kohus vastustajalt välja apellandi esimese astme kohtus kantud õigusabikulud 3600 krooni, mille kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus mõistis vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 õigesti apellandilt välja vastustaja abielu lahutamise nõude eest tasutud riigilõivu 300 krooni. TsMS § 319 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjalikkust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Vastustaja väited selle 4(5)