Kohtulahend

Hageja oli tööle asumisel tööohutusalaselt instrueeritud ning oli teadlik kohustusest informeerida koheselt oma otsest juhti K. T. ja AS L. kontaktisikut objekti tavapärasest ekspluatatsioonist erinevatest sündmustest ja objektil ilmnenud tööd takistavatest asjaoludest ning mitte jätkata tööd, kui sellised asjaolud ilmnevad, ja fikseerida need asjaolud mehitatud valve vahetuse aruandes. Asjaolu, et hageja jättis eelnimetatud isikud probleemidest teavitamata ja püüdis väravat kangiga avada, kujutab endast hageja rasket hooletust, millega ta ise põhjustas endale kahju tekkimise. 2003. a. veebruaris teostas AS L. peavärava remondi. Kostja leidis, et ehitise ja territooriumi korrasoleku ja ohutuse eest vastutas AS L. kui ehitise ja territooriumi omanik. Hageja ei ole tõendanud endale heaolu languses seisneva moraalse kahju tekkimist. Seoses kahju arvestusega märkis kostja, et hageja viibis seoses tööõnnetusega haigla- ja ambulatoorsel ravil 13.03.2003 kuni 19.04.2003. 20.04.2003 kuni 30.06.2003 oli hageja töövõimetuslehel muu haigestumise tõttu. Kolmas isik kostja poolel AS L. vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Territooriumi väravat remonditi 2003. a. veebruaris ja kostja ei ole kolmandat isikut mehitatud valve lepingu p 5.1 kohaselt teavitanud remondijärgselt tekkinud probleemist või ohust. Värava ohutusnõuetele mittevastavat seisundit ei ole tuvastatud, samuti põhjustas kahju ilmselt vääramatu jõud. Kolmas isik nõustus kostjaga väites, et tervisekahjustuse põhjustamises on süüdi ka hageja, kes soodustas oma tegevusega (väravaotsa tõstmine kangiga) värava tõusu hingedel ja värava kukkumist. Hageja eiras tööohutusalaseid nõudeid. VÕS §-st 1059 tulenevalt ei vastuta AS L. seega hagejale tekkinud kahju eest. Samuti pidas kolmas isik hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tõendamatuks ja põhjendamatuks. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus jättis 12.09.2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub kostja käitumises süü, õigusvastane tegevus ja põhjuslik seos kostja käitumise ning hagejale tekitatud kahju vahel. Vastavalt tööõnnetuse raportile ja Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni raske tööõnnetuse lühikokkuvõttele põhjustas 13.03.2003 tööõnnetuse AS L. territooriumi väravas külmast üleskerkinud asfalt ja tugev tuul. Kostjapoolseid rikkumisi ei ole märgitud. Muutlikke ilmaolusid kinnitab ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tõend. Seega oli tegemist looduslike tingimustega, mida tööandja ei võinud ette näha ega ära hoida ja seetõttu puudub kostja süü hagejaga toimunud tööõnnetuses. Kohtus uuritud tõendite põhjal oli teiseks hagejaga 13.03.2003 toimunud tööõnnetuse põhjuseks kannatanu enda raske hooletus. Hageja oli nõuetekohaselt instrueeritud, kuid vaatamata sellele eiras värava avamisel tööohutusalaseid nõudeid sellega, et kasutas värava avamisel tuletõrjekangi, pannes kangi väravale alla ja proovides väravat tõsta. Tunnistaja Ü. T. ütluste kohaselt oli värav enne tööõnnetust töökorras. AS L. haldustöötaja Ü. Trummi 13.02.2004 teatisega on tõendatud, et 21.02.2003 on AS L. lukksepad väravat remontinud, mille tulemusega on valvetöötajad rahule jäänud. Tunnistaja I. I. ütluste kohaselt ei käskinud keegi kangi kasutada värava avamisel. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt ei informeeritud turvajuhti sellest, et värav ei avanenud, ja kellelegi ei olnud antud korraldust värava avamisel kasutada kangi. Turvatöötaja ei teatanud tekkinud probleemist. AS L. ja AS F. E. vahel sõlmitud mehitatud valve lepingust ja selle lisadest nähtuvalt oli kokku lepitud, et AS F. E. ei vastuta tellijale tekkiva kahju eest, kui kahju põhjustas või 3(6)

kahju ärahoidmist takistas vääramatu jõud või tegurid, mille vältimine või mõjutamine ei ole täitja võimuses, ja informeerib vajadusel tellija, s. o AS L. juhtkonda ja turvajuhti objektil toimuvatest sündmustest, valvega seotud puudustest ja tehnilistest riketest. Õiged on kostja vastuväited selles osas, et hageja on võtnud kahjuhüvitise arvutamise aluseks ka töövõimetuse perioodil, mil ta viibis haiguslehel seoses peretüli tõttu toimepandud suitsiidikatsega. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, ei pidanud ta vajalikuks teha selles osas hüvitisenõude ümberarvestust. Seoses kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisega jättis kohus rahuldamata ka hageja nõude mittevaralise ehk moraalse kahju 60 000 krooni hüvitamiseks. Nimetatud nõude rahuldamata jätmine tuleneb hageja põhinõude rahuldamata jätmisest ja hageja ei ole ka tõendanud temale moraalse kahju põhjustamist seoses heaolu langusega tööõnnetuse tagajärjel. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 12.09.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus otsuse tegemisel rikkunud protsessiõiguse norme, mis on viinud ebaõigete järeldusteni kohtuotsuses. TsMS § 227 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 95 lgle 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu ees ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab seda, et ka õigusteadmisteta isikule peab olema jälgitav kohtu loogilise arutluse käik, mis on viinud asjas otsuse tegemiseni, viisil, mis võimaldab aru saada kohtuotsuse põhjendustest. Sealjuures tähendab põhjendatuse nõue seda, et tõendid, millele kohus on oma otsuse rajanud, ei tohi olla vastuolulised ning kohus on kohustatud põhjendama, millisel põhjusel on ta osa tõendeid jätnud arvestamata. Hageja hinnangul on linnakohus hinnanud tõendeid valikuliselt ilma analüüsita ja põhjenduseta, miks ta mõnda tõendit ei arvesta, ja rikkunud nõnda eeltoodud protsessinorme. Hageja rajas nõude sellele, et kostja tööandjana ei täitnud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust tagada töötajale ohutud töötingimused. Et see nii oli, s. t Suur-Sõjamäe põik 19a peavärava avamise ja sulgemisega oli külmal ajal pidevalt probleeme ning väravat tuli remontida, tõendas hageja valve vahetuse aruannete (22.12.2002, 23.12.2003, 15.01.2003) ja tunnistaja I. I. ütlustega. Eriti oluliseks tuleb pidada I. Ivanovi ütlusi selle kohta, et tema ja kõik teised turvatöötajad antud objektil avasid ja sulgesid väravat tuletõrjekangiga, kõik olid sellest teadlikud ja tunnistaja rääkis sellest vahetuse vanemale. Sellest tuleb järeldada, et kangi kasutamine värava avamisel oli turvatöötajate harjumuspärane tavaline käitumine objektil ja juhtkond pidi sellest teadlik olema. Kohus ei pööranud nimetatud tõenditele tähelepanu, vaid lähtus AS L. haldustöötaja Ü. T. 13.02.2004 teatisest, et 21.02.2003 on AS L. lukksepad väravat remontinud, mille tulemusega on turvatöötajad rahule jäänud. Samas selgub Ü. T. ütlustest tunnistajana, et peavärav muudeti ohutuks alles pärast hagejaga toimunud tööõnnetust. Kaevatava otsuse viide AS F. E. ja AS L. vahelisele mehitatud valve lepingule nr 1670 ei ole asjakohane, sest kostja ja kolmanda isiku vahelise vastutuse küsimused ei kuulu käesoleva hagi esemesse. Samas asub apellant mehitatud valve 4(6)

lepingut analüüsima ja osundab lepingu lisa 1 p-le 2.3, p 2.4 alap-le 6 ja p 2.5 alap-dele 2 ja 4, millest tuleneb, et turvatöötaja (s.o. hageja) allub otseselt turvajuhile ja nimelt turvajuht on kohustatud tellija (AS L.) kontaktisikut informeerima objekti tavapärasest valvekorraldusest erinevatest sündmustest ja juhtumitest. Kohtuotsuse tuginemine kahju tekkimise põhjusena ilmastikuoludele ehk vääramatule jõule ei ole põhjendatud, kuna asfaldi külmakerge ja tuul tugevusega 6 kuni 12 m/sek ei ole loodusõnnetusena käsitletav. Kaevatavas kohtuotsuses on ebaõigesti tuvastatud, et hageja ei teavitanud väravaga seotud puudustest ja tehnilistest riketest, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta selles osas eelpooltsiteeritud mehitatud valve vahetuse aruannete (22.12.2002, 23.12.2003, 15.01.2003) ja tunnistaja I. I. ütlustega. Kohus hindas antud asjaolu seisukohalt valikuliselt ainult kostja turvajuhi K. T. ütlusi, kellele ei meenunud midagi peale selle, et tema ei ole andnud korraldust värava avamisel kangi kasutada. Seoses kahjuhüvitise arvestamise perioodiga vaidleb apellant vastu esimese astme kohtu väitele, et hageja on võtnud kahju hüvitamisel arvesse perioodi, mil ta viibis haiguslehel seoses peretüli tõttu toimepandud suitsiidikatsega. Hageja arvates tuleb tööõnnetuse tõttu töölt puudutud ajana arvestada periood 13.03.2003 kuni 30.06.2003 kõigi viie kohtule esitatud haiguslehe järgi. Haigekassa Harju osakond on parandanud haiguslehtedel nr CB 0957093 08.04.2003 kuni 19.04.2003 ja nr CB 0189956 22.04.2003 kuni 30.06.2003 töövabastuse põhjuse "haigestumisest" "tööõnnetuseks" ja hüvitanud ravikindlustushüvitise vahe, mille kohta hageja oli esitanud arvuti väljatrükid. Linnakohus jättis need tõendid alusetult arvestamata. Seoses perioodi 20.04.2003 kuni 22.04.2003 kohta väljaantud haiguslehega selgitab hageja, et suitsiidikatse oli tingitud töövigastusega kaasnenud vaevustest. Selle kohta esitatud tõendid jättis esimese astme kohus samuti tähelepanuta. Apellant ei ole nõus, et ta ei ole moraalse kahju hüvitamise nõuet põhjendanud ega tõendanud. Moraalse kahju hüvitamise aluseks on hageja elukvaliteedi langus, s. t vähenenud võimalused sobiva töö leidmiseks seoses kiire väsimise ja valudega seljas ja jalgades. Antud asjaoluga seonduvalt ei arvestanud kohus hageja ambulatoorset kaarti ja perearst T. E. tõendit. Vastused apellatsioonkaebusele Kostja ja kolmas isik kostja poolel vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellant ja tema esindaja kaebuse rahuldada, kostja ja kolmanda isiku esindajad – rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Õige on kaebuse väide selles, et linnakohtu otsus on vastuoluline, mis on TsMS § 231 5(6)

lg.4 oluline rikkumine. Ühelt poolt on linnakohus tuvastanud, et tööõnnetuse põhjustas külmast üleskerkinud asfalt ja tugev tuul. Kohus viitas seejuures tööinspektsiooni lühikokkuvõttele, mille järgi lükkas tuul ühe väravapoole lahti. Värava liikumisteel oli külmast tekkinud asfaldi üleskerkinud kühm, mis tõstis värava hingedelt maha. Samas on kohus leidnud, et teiseks õnnetuse põhjuseks oli kannatanu raske hooletus, kuna ta rikkus tööohutuse nõudeid sellega, et kasutas värava avamisel tuletõrjekangi, pannes kangi väravale alla ja proovides väravat tõsta. Nimetatud kaks värava hingedelt mahakukkumise põhjendust on omavahel ühildamatud; vastuolulistest tõenditest on kohus teinud vastuolulised järeldused, jättes tööõnnetuse põhjuse sisuliselt tuvastamata. Seetõttu on ebaadekvaatsed ka kohtu järeldused tööandja süü puudumisest ja hageja raskest hooletusest. Nendel põhjendustel tuleb linnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Selles mõttes rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Gaida Kivinurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.