Tsiviilasja number
2-2/1563/05
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Ulvi Loonurm, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2005, Tallinn
Tsiviilasi
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.S. hagi AS O. (pankrotis) vastu hageja võlausaldajate 07.10.2003 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, käenduslepingu tühisuse tunnustamiseks ja AS O. (pankrotis) 1 422 600 krooni suuruse nõude tunnustamata jätmiseks hageja pankrotimenetluses Tallinna Linnakohtu 29. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 2/25-745/05 M.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. detsember 2005
Kohtuistungil osalenud isikud
M.S.
Vaidlustatud kohtulahend
Jätta muutmata Tallinna Linnakohtu 29.06.2005 otsus ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega kuulutati välja M.S. pankrot. 20.05.2003 kohtumäärusega vabastati K.K. pankrotihalduri ülesannetest ja nimetati hageja pankrotihalduriks P.S. 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosolekul loeti PankrS § 72 lg 4 alusel kaitsmiseta tunnustatuks AS O. (pankrotis) nõue summas 2 055 600 krooni kui kohtuotsusel põhinev nõue. Pankrotivõlgnik M.S. esitas 18.12.2003 Tallinna Linnakohtule AS O. (pankrotis) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks 07.10.2003 hageja võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega loeti kaitsmiseta tunnustatuks AS O. (pankrotis) 1 422 600 krooni suurune nõue, ning jätta AS O. (pankrotis) 1 422 600 krooni suurune nõue hageja pankrotimenetluses
tunnustamata. 04.04.2005 täiendas hageja hagiavaldust ja palus tunnustada poolte vahel 20.03.2001 sõlmitud käenduslepingu tühisust, millel põhineb kostja nõue hageja pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt koostas pankrotihaldur K.K. 04.05.2003 seisuga hageja pankrotimenetluses esitatud nõuete nimekirja, mille järgi PankrS §-s 23 sätestatud tähtajaks oli nõude esitanud 12 võlausaldajat. Hageja esitas kõigile nõuetele, sealhulgas kostja nõudele enne nõuete kaitsmise koosolekut kirjalikud vastuväited PankrS § 71 lg 2 alusel. Võlausaldajate 07.10.2003 koosolekul loeti PankrS § 72 lg 4 alusel kaitsmiseta tunnustatuks kostja nõue summas 2 055 600 krooni kui kohtuotsusel põhinev nõue. Hageja leidis, et nõuete tunnustamine 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosolekul põhineb võltsitud andmetel, kuna koosoleku protokollis on märge, et kirjalikke vastuväiteid nõuetele ega nende rahuldamisjärkudele ei ole esitatud. Tegelikult olid vastuväited pankrotihaldurile esitatud. Peale selle rikuti nõuete kaitsmise koosolekul oluliselt seadust, kuna nõudeid, millele on esitatud kirjalikud vastuväited, ei tohi tunnustada (PankrS § 71 lg 2 ja § 72 lg 2 ja 3). Hageja esitas PankrS § 74 lg-st 2 tuleneva motiveeritud nõude võlausaldajate koosoleku uuesti kokkukutsumiseks ja nõuete uueks läbivaatamiseks, kuid uut nõuete kaitsmise koosolekut kokku ei kutsutud. Vastavalt PankrS § 74 lg-le 3 palus võlgnik kostja nõude tunnustamise otsustada kohtul ja jätta AS O. (pankrotis) nõue 1 422 600 krooni ulatuses hageja pankrotimenetluses tunnustamata. AS O. (pankrotis) 1 422 600 krooni suurune nõue hageja vastu ei põhine kohtuotsusel. Kostja kasuks on hagejalt välja mõistetud üksnes 124 000 krooni. Tallinna Linnakohtu 29.10.2003 määrusega jäeti kostja hagi 1 422 600 krooni saamiseks läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmise määrus ei anna õigust nõude tunnustamiseks ilma kaitsmata. Kostja nõuet tuli kaitsta üldises korras. Hageja arvates on kostja nõue alusetu. Nõude alusena esitatud poolte vahel 20.03.2001 sõlmitud käendusleping on hageja arvates tühine seetõttu, et tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 95 lg 2 kohaselt võis esindaja teha tehingut esindatava nimel iseendaga ainult siis, kui see tulenes seadusest või esindatavale antud volitusest. Hagejale kui AS O. pankrotihaldurile ei olnud antud volitust käenduslepingu sõlmimiseks iseendaga, samuti ei tulenenud sellise tehingu tegemise õigus seadusest. Menetluse vahepealne käik Tallinna Linnakohtu 09.07.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/228-11552/03 jäeti M.S. hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas eelnimetatud otsuse oma 14.12.2004 otsusega ja saatis asja linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub asja materjalist, et 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosoleku ajal ei olnud AS-il O. (pankrotis) M.S. vastu nõuet summas 2 055 600 krooni, mis oleks olnud rahuldatud kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega. M.S. oli 14.05.2003 oma pankrotihaldurile teatanud, et AS O. (pankrotis) on esitanud pankrotimenetluses nõuetena kohtumenetluses olevad nõuded. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et nõuete kaitsmise koosoleku pidamisel rikuti oluliselt seadust sellega, et loeti PankrS § 72 lg 4 alusel kaitstuks AS O. (pankrotis) nõue, mille kohta ei olnud jõustunud kohtuotsust. M.S. hagiavalduse alusel pidi linnakohus Pankr § 74 lg-st 3 tulenevalt otsustama, kas AS-il O. (pankrotis) on nõue pankrotivõlgniku vastu ja kui on, siis millisesse rahuldamisjärku see kuulub. Hageja pankrotihalduri seisukoht Hageja pankrotihaldur P.S. võttis õigeks, et hageja pankrotimenetluses on 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosolekul loetud ekslikult PankrS § 72 lg 4 alusel kaitsmiseta tunnustatuks AS O. (pankrotis) nõue summas 1 422 600 krooni. Samas nõue iseenesest on põhjendatud ja pankrotihaldur sellele vastu ei vaidle. Nõue põhineb pooltevahelisel 20.03.2001
2(6)
käenduslepingul, mille sõlmimiseks volitas praegust võlgnikku, tol ajal AS O. pankrotihaldurit AS O. (pankrotis) pankrotitoimkond. Kostja nõuet hageja pankrotimenetluses tuleb tunnustada summas 1 422 600 krooni teises rahuldamisjärgus. Kostja vastuväited Kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur T.M. tunnistas hagi osaliselt ja võttis õigeks, et kostja nõue loeti hageja võlausaldajate 07.10.2003 koosolekul 1 422 600 krooni ulatuses ekslikult kaitsmiseta tunnustatuks. Pankr § 74 lg-st 3 tulenevalt on kohus pädev otsustama nõude tunnustamist ja rahuldamisjärku. Kostja pankrotihaldur palus tunnustada AS O. (pankrotis) nõuet summas 1 422 600 krooni hageja pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus. Nõude aluseks on hageja antud käendus OÜ ÕB.D. kohustustele, mis tulenevad OÜ ÕB.D ja kostja vahelisest laenulepingust. 20.03.2001 käenduslepingut hageja enam vaidlustada ei saa, kuna samade poolte vahel samas nõudes on hageja hagist loobumise tõttu menetlus lõpetatud Tallinna Linnakohtu 13.06.2003 määrusega tsiviilasjas nr 2/254-10527/02. Käenduslepingu tühisuse tunnustamise nõude osas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 217 p 3 alusel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas 29.06.2005 otsusega hagi osaliselt, tunnistas kehtetuks 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse, millega loeti M.S.e pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks AS O. (pankrotis) nõue summas 1 422 600 krooni, tunnustas AS O. (pankrotis) nõuet summas 1 422 600 krooni M.S. pankrotimenetluses viiendas rahuldamisjärgus ja lõpetas TsMS § 217 p 3 alusel menetluse M.S. hagis AS O. (pankrotis) vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks. 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimisele ja nõude tunnustamisele kohaldas kohus enne 01.01.2004 kehtinud pankrotiseaduse sätteid. Kohus esitas kostja õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, lähtuvalt TsMS § 231 lg-st 6. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kehtetuks tunnistada M.S.e pankrotimenetluses 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosoleku otsus AS O. (pankrotis) nõude summas 1 422 600 krooni PankrS § 72 lg 4 alusel kaitsmiseta tunnustatuks lugemise kohta, kuna selle nõude osas puudus kohtu või vahekohtu jõustunud otsus. Hageja taotles 28.10.2003 pankrotihaldurilt kõigi tunnustatud nõuete uut läbivaatamist, mida aga haldur ei teinud. Vastavalt PankrS § 74 lg-le 3, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagiavalduse alusel kohus. Tallinna Linnakohtu 13.06.2003 määrusega tsiviilasjas nr 2/254-10527/02 lõpetati menetlus M.S. hagis AS O. vastu poolte vahel 20.03.2001 sõlmitud käenduslepingu tühisuse tunnustamiseks. Eelmärgitud määrus jõustus 26.06.2003. Kuna samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtumäärusega hagist loobumine vastu võetud, siis kuulub käesolevas asjas tehingu tühisuse tunnustamise osas menetlus lõpetamisele TsMS § 217 p 3 alusel. Hageja viited PankrS § 23 lg 1 p-le 1 ja § 20 lg-le 3 seoses hagiga AS O. (pankrotis) vastu käenduslepingu tühisuse tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2/254-10527/02 on ebaõiged, kuna eelmärgitud sätted on kohaldatavad võlausaldajate nõuetele võlgniku vastu, mitte võlgniku nõuetele. Kohus leidis, et hageja ja AS O. (pankrotis) vahel 20.03.2001 sõlmitud käendusleping on kehtiv ja hageja kui solidaarvõlgnik vastutab kohustuse mittetäitmise korral TsK § 207 lg-te 1 ja 2 alusel. Käenduslepinguga on tõendatud, et hageja vastutab OÜ ÕB.D. ja AS O. (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu kohase täitmise eest solidaarselt ÕB.D. AS O. (pankrotis) 07.03.2003 nõudeavaldusega hageja pankrotimenetluses on tuvastatud, et hageja
3(6)
andis kostja pankrotihaldurina 1 422 600 krooni arvelduskrediiti OÜ-le ÕB.D., kelle juhatuse liige ta ise oli. OÜ-l ÕB.D. puudub vara võlanõude rahuldamiseks. Laenulepingut käendas M.S. AS O. (pankrotis) pankrotitoimkond kui pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet teostav organ on andnud nõusoleku käenduslepingu sõlmimiseks (pankrotitoimkonna 14.03.2001 koosoleku protokoll nr 24), kui selgus, et pankrotihaldur oli kohtule esitatud jaotusettepanekus unustanud kajastada laenulepingut nr 0200. Nimetatud toimkonna koosoleku protokollis on hageja omakäeliselt kirjutanud: „tagatislepinguid ei ole, olen nõus andma isikliku käenduse". Hageja võttis õigeks, et ta on allkirjastanud eelmärgitud käenduslepingu ja AS O. pankrotitoimkonna 14.03.2001 koosoleku protokolli. Eeltoodud tõenditega on kinnitamist leidnud, et käenduslepingust tulenevalt on kostjal nõue hageja vastu summas 1 422 600 krooni. Kostja esitas nõudeavalduse hageja pankrotimenetluses 07.03.2003, seega tähtaegselt. Tulenevalt poolte vahel 20.03.2001 sõlmitud käenduslepingust nr 0200 tuleb kooskõlas PankrS § 86 lg 1 p-ga 5 tunnustada hageja pankrotimenetluses AS O. (pankrotis) nõuet summas 1 422 600 krooni viiendas rahuldamisjärgus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 29.06.2005 otsuse osas, milles kohus lõpetas menetluse tehingu tühisuse tunnustamise nõudes ja tunnustas AS O. (pankrotis) nõuet summas 1 422 600 krooni hageja pankrotimenetluses viiendas rahuldamisjärgus, ja teha tühistatud osas uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud esimese astme kohus Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2004 otsuse järeldustega samas asjas. TsMS § 242 lg 2 sätestab põhimõtte, mille kohaselt asjaolusid, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased. Seega ringkonnakohtu järeldusi ei saa enam vaidlustada ega teisiti tõlgendada. Ringkonnakohus on tuvastanud, et 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosoleku ajal ei olnud AS-il O. (pankrotis) kehtivat 2 055 600 kroonist nõuet hageja vastu. Hageja leiab, et nõude kaitsmiseks esitamisel pankrotimenetluses tuleb PankrS § 69 lg-st 1 tulenevalt lisada nõudeavaldusele avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende ametlikult kinnitatud ärakirjad. Kostja nõudeavaldusele oli lisatud ainult Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2002 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-2/461/02, mis tõendab seda, et nõue oli kohtumenetluses ja oli vaieldav. Isik, kelle nõue võlgniku vastu on pankroti väljakuulutamise ajal kohtumenetluses, ei ole vabastatud nõude tõendamisest pankrotimenetluses. Hagi läbi vaatamata jätmine kohtumenetluses ei anna võlausaldajale tõenduslikke eeliseid. Kostja nõue on esitatud ilma nõuet tõendavate alusdokumentideta ja on seega tõendamata. Et nõue ja seda tõendavad alusdokumendid tuleb esitada hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekuks, ei saa nõudeavaldusele lisamata jäetud käenduslepingut tagasiulatuvalt lugeda nõuet tõendavaks dokumendiks, nagu linnakohus seda tegi, sest nõuete esitamise ja kaitsmise tähtaeg on möödunud. Võlausaldajate üldkoosolek peaks kostja nõude lugema esitamata jäetuks (PankrS § 69 lg 3). Kostja on esitanud hageja pankrotimenetluses teadvalt tühise nõude. Kohus ei ole analüüsinud hageja seletusi nõude aluseks oleva 20.03.2001 käenduslepingu tühisuse kohta, millega on rikkunud TsMS § 231 lg-s 4 sätestatut. Hageja seletusi oleks tulnud analüüsida kogumis koos teiste tõenditega igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Hageja tugines asjaolule, et tema poolt kostja pankrotihaldurina iseendaga sõlmitud käendusleping on tühine volituse puudumise tõttu TsÜS § 95 lg 2 ja § 78 alusel. Kohtuistungil tõi hageja oma seletuses esile täiendavad põhjendused, miks 20.03.2001 käendusleping on tühine: 1) tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 95 lg-st 2 ja §-st 103 tulenevalt on volituseta tehtud tehing tühine; 2) ÄS § 317 lg 8 järgi otsustab aktsiaseltsi nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab selleks aktsiaseltsi esindaja ning pankrotitoimkond ei ole samastatav aktsiaseltsi nõukoguga; seega on
4(6)
käenduslepingu sõlmimine ÄS § 317 lg-s 8 ettenähtud erikorda järgimata vastuolus seadusega ja tühine TsÜS § 66 lg 2 alusel; 3) korruptsioonivastase seaduse § 24 lg-test 1 ja 4 tuleneb tehingu tühisus, mille ametiisik on teinud iseendaga. Hageja seletas, et ta esitas AS O. (pankrotis) vastu hagi käenduslepingu tühisuse tunnustamiseks 30.12.2002 enne enda pankroti väljakuulutamist, kuid tema seaduslik esindaja pankrotihaldur P.S. loobus hagist hageja tahte vastaselt. Seega ei olnud hagist loobumine hageja vaba tahte väljendus. TsÜS §-st 138 tulenevalt ei või esindaja hagist loobumisega või hagi põhjendamatu omaksvõtuga kahjustada esindatava huve. Hagist loobumisega tsiviilasjas nr 2/254-10527/02 tekitas hageja pankrotihaldur otsest kahju põhjendamatute kohustuste tunnustamisega pankrotimenetluses. Kohtuotsus oleks mõlemale poolele olnud vajalik õigusselguse huvides. Riigikohtu praktika on asunud seisukohale, et tehingu tühisusele tuginemiseks ei ole vajalik tuvastushagi esitamine. Seega ei mõjutanud hageja pankrotihalduri poolt käenduslepingu tühisuse tunnustamise hagist loobumine hageja õigust tugineda käenduslepingu tühisusele käesolevas tsiviilasjas. Nõude tunnustamise vaidluses esitatud taotlus tunnustada pooltevahelise käenduslepingu tühisust ei ole iseseisev tuvastushagi, vaid põhinõudega seotud täiendav nõue. Vaidlus pankrotimenetluses nõude tunnustamise üle ja varasem vaidlus pankrotimenetlusega mitteseotud tehingu tühisuse tuvastamiseks ei ole vaidlused sama hagieseme üle samal alusel (nõude aluseks olevad asjaolud on põhimõtteliselt erinevad) ja seetõttu puudus kohtul alus antud taotluses menetluse lõpetamiseks TsMS § 217 p 3 alusel. Eeltoodud asjaoludel on asjassepuutumatud kaevatava kohtuotsuse tuvastused, et hageja kirjutas omakäeliselt lepingule alla ja et kostja pankrotitoimkond andis nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Kohus tuvastas mitmeid tehingu tegemise asjaolusid, mida hageja ei ole vaidlustanudki, ning kasutas tuvastamisel tõendusmaterjalina käesolevas asjas vaidlustatud nõudeavaldust. Pankrotitoimkonna nõusolek ei oma seaduse järgi tühise (volituseta) tehingu tegemisel tähtsust ega muuda seadusega keelatud tehingut legaalseks. Kohtu viidatud TsK § 207 lg 1 ja 2 kohalduvad kehtivatele käenduslepingutele. Tühine tehing on kehtetu algusest peale ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Seetõttu vaidleb hageja vastu tühise tehingu alusel kostja nõude tunnustamisele hageja pankrotimenetluses. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja pankrotihaldur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et kaevatav kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, peab kaevatavat kohtuotsust põhjendatuks ja seaduslikuks ning jääb esimese astme kohtus hagile esitatud vastuväidete juurde. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega protsessiõigusnormi rikkumist, mis oleks otsuse tühistamise aluseks. Otsus on piisavalt motiveeritud, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks üle korrata otsuses olevaid motiive. TsMS § 319 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Apellant vaidlustas otsuse osas, millega lõpetati menetlus tehingu tühisuse nõudes ning tunnustati AS O. (pankrotis) nõue M.S. pankrotimenetluses. Kolleegium leiab, et kohus on põhjendatult lõpetanud menetluse M.S. hagis AS O. (pankrotis) vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks, kuivõrd antud nõudes oli menetlus lõpetatud Tallinna Linnakohtu 13.06.2003 määrusega. Halduril kui võlgniku seaduslikul esindajal oli õigus hagist loobuda. Apellandi väited halduri poolt talle kahju tekitamisest antud tsiviilasjas ei ole asjakohased. Seega kohus ei saa antud nõuet uuesti läbi vaadata. Apellandi väited käenduslepingu tühisuse osas ei võimalda teha teistsugust lahendit.
5(6)
Apellandi väidetel linnakohus tegi Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2004 otsusest teistsuguse järelduse, kui selles asjas oli tuvastatud. Nimelt ringkonnakohus tuvastas, et AS-l O. ei olnud nõuet 2 055 600 krooni osas. Kolleegium leiab, et antud väide on ekslik. Eelnimetatud otsuses asus ringkonnakohus seisukohale, et 07.10.2003 ei olnud 2 055 600 krooni suuruse nõude osas jõustunud kohtulahendit. See ei saa aga tähendada võlausaldajal nõude puudumist. Apellandi väide selle kohta, et AS O. ei lisanud nõude tunnustamise avaldusele nõuet tõendavaid tõendeid, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Õige on, et võlausaldaja on kohustatud PankrS § 94 lg 1 järgi nõudeavaldusele lisama asjaolusid tõendavad tõendid. Apellandi väidetel nõudeavaldusest ei ilmne, et käenduslepingut oleks lisatud, mistõttu tulnuks esitatud nõue lugeda esitamata jäetuks. Kolleegium leiab, et apellandi väide on ekslik. Toimikust ei ilmne, et M.S. pankrotihaldur või ükski võlausaldaja oleks kahelnud AS-i O. nõude olemasolus. Tsiviilasja nr 2/254-10527/02 materjalidest ilmneb, et tsiviilkohtumenetlus lõpetati 13.06.2003 nimelt hageja seadusliku esindaja haldur P.S. taotlusel. Nimetatud toimik sisaldab nii nõude aluseks olevat laenulepingut, kui ka käenduslepingut. Seega haldur oli teadlik nõude aluseks olevatest tõenditest ning tema valduses said olla kõik nõuet tõendavad tõendid. Kohus asus seisukohale, et 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosoleku otsus, millega loeti AS O. nõue M.S. pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks, on kehtetu ning tulenevalt PankrS § 73 lg-st 3 vaatas kohus nõude uuesti läbi. Toimikust ilmneb, et apellandi poolt viidatud käendusleping oli kohtule esitatud ning kohus on seda kui dokumentaalset tõendit põhjendatult hinnanud. Nõude tunnustamist on kohus otsuses piisavalt põhjendanud, analüüsides esitatud tõendeid. Kolleegium nõustub linnakohtu järeldustega ning ei pea vajalikuks otsust täiendavalt põhjendada. Arvestades eeltoodut, kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda selle rahuldamist.
Mare Merimaa
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.