lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-05-131/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.12.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-131/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1525
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Tsiviilasja number

Tallinna Ringkonnakohus 2-2/2062/05

Määruse tegemise aeg ja koht

19.detsember 2005 Tallinnas

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Tsiviilasi

Maaja Eero hagi AS Eesti Merelaevandus vastu palga ja viiviste saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu nr 2/23-324/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maaja Eero apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tallinna Linnakohtu 27.10.2005 otsus tühistada ja lõpetada menetlus Maaja Eero hagis AS Eesti Merelaevandus vastu palga ja viiviste saamiseks.
2.Välja mõista Maaja Eerolt kohtukulud 15 000 (viisteist tuhat) krooni AS Eesti Merelaevandus kasuks.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

27.10.2005

otsus

tsiviilasjas

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada erikaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Asjaolud

1.Maaja Eero töötas AS-s Eesti Merelaevandus alates 06.08.1993. 22.04.1999 sõlmiti kirjalik tööleping nr.93640, mille järgi töötas hageja kokk-puhvetipidajana põhipalgamääraga 6079 krooni. 01.10.2001 kuupäevaga sõlmisid pooled meretöölepingu nr.093640, mille järgi oli hageja töökoha nimetuseks stjuardess palgamääraga 4574 krooni, kusjuures oli märgitud, et koos lisatasudega on töötasu suuruseks 9900 krooni kuus. Tööandja lõpetas tähendatud meretöölepingu 05.11.2002 seoses koondamisega (töölepingu seaduse (TLS) § 86 p.3).
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.26.08.2002 esitas Maaja Eero avalduse Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile, paludes tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu, puhkusetasud, hüvitised ja viivised, kohustada tööandjat vormistama töölepingu lõpetamine alates 08.07.2002, tegema vastav kanne tööraamatusse ja andma kätte

tööraamatu. Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati töötaja avaldus osaliselt ja tööandjalt mõisteti välja vähem saadud töötasu ja kuupalk lõpparve kinnipidamise eest, kokku summas 45 452,90 krooni.

3.28.02.2003 esitas Maaja Eero kohtule hagi AS Eesti Merelaevandus vastu (tsiviilasi nr 2/23-2612/03), milles esitas järgmised nõuded: tunnistada tööleping lõppenuks alates 08.07.2002 TLS § 82 alusel; tunnistada töölepingu TLS § 82 alusel lõpetamisest keeldumine ja lõpparve mittemaksmine omavoliks hagejale kahju tekitamise eesmärgil; välja mõista saamata jäänud töötasu 3911, 98 krooni ajavahemiku 04.02.-29.02.2000 eest; välja mõista lepingujärgne tasu 2379 krooni nn laevaootel viibimise (tööseisaku) eest ajavahemikus 01.-14.03.2000, ühtlasi mõista välja viivis palgaseaduse (PalS) § 35 alusel nii selle kui ka kõigi ülejäänud vähemsaadud töötasude maksmisega viivitamise eest; välja mõista vähemsaadud töötasu 14 488, 88 krooni nn laevaootel viibimise eest ajavahemikus 14.03.200031.12.2000; välja mõista vähemsaadud töötasu summas 41 793, 30 krooni nn laevaootel viibimise eest ajavahemikus 07.03.2001-13.12.2001; välja mõista vähemsaadud töötasu 1348,10 krooni puhvetipidaja asendamise eest ajavahemikus 15.12.2001 - 06.01.2002; välja mõista vähemsaadud töötasu 38 106,20 krooni nn laevaootel viibimise aja eest ajavahemikus 22.01-25.06.2002; välja mõista vähemsaadud puhkusetasu 8568,42 krooni puhkusel viibitud aja eest ajavahemikus 07.01.2002-21.01.2002 ja 25.06.2002-08.07.2002 (puhkusetasu arvestamisel lähtuti ebaõigest töötasust), samuti hüvitus kasutamata puhkuse eest (02.03.200208.07.2002); välja mõista töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel ettenähtud kahe keskmise kuupalga suurune hüvitus; välja mõista hüvitus lõpparve maksmisega viivitamise eest; välja mõista keskmine palk tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest ajavahemikus 08.07.2002-04.12.2002 (149 päeva eest) TLS § 119 lg 1 alusel.
4.Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-lt Eesti Merelaevandus Maaja Eero kasuks välja vähemmakstud töötasu summas 47 372, 60 krooni, viivise summas 97 864 krooni ja lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvituse 11 234, 10 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2004 otsusega muudeti Tallinna Linnakohtu 11.11.2003 otsust ja hageja nõue rahuldati 74 329, 40 krooni ulatuses, millest saamata jäänud töötasu on 1919,68 krooni ja palgaviivis 72 409,76 krooni. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka 3716 krooni kohtukulu hageja kasuks ning riigilõivu 4750 krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. 25. Riigikohus tühistas 19.11.2004 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2004 otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja palgaviivis 72 409 krooni, õigusabikulu 3716 krooni ja riigilõiv ning osas, millega jäeti M. Eero nõue lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise saamiseks rahuldamata. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tühistatud osas saadeti asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2005 otsusega muudeti Tallinna Linnakohtu 11.11.2003 otsust väljamõistetud palgaviivise ja hüvitise osas ning kostjalt mõisteti välja 54 037,06 krooni (palgaviivis 28 885,53 krooni ja hüvitis lõpparve maksmisega viivitamise eest 25 151,53 krooni). Riigikohus tühistas 02.11.2005 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2005. a otsuse väljamõistetud viivise ja riigilõivu osas ning jättis oma otsusega hageja palga viivise nõude rahuldamata. Hageja nõue ja selle põhjendused
5.17.01.2005 esitatud hagiavalduses ja selle täpsustustes palus hageja kostjalt välja mõista 2000.aastal vabade päevade eest saamata töötasu ja viivise selle maksmisega viivitamise eest, samuti viivise lõpparve ülekandmisega viivitamise eest. Hagiavalduse kohaselt saadeti hageja 07.01.2000 tööle m/l Transbaltika, kus töö oli kahe vahetusega ehk kaks nädalat tööl ja kaks vaba. Töötamise vahele jäi rohkem vaba aega, kui tööl oldud kahe laupäeva-pühapäeva eest saadavad vabad päevad ja kostja ei kindlustanud hagejat tööga kokkulepitud mahus. Hageja tõlgendas neid ajavahemikke eelmises pooltevahelises tsiviilasjas (nr 2/23-2612/03) kui tööseisakuid, kuid Riigikohtu 19.11.2002 otsusega loeti need mitte tööseisakuks (nn laevaootuseks), vaid vabadeks päevadeks. Kuna vabade päevade eest töötasu saamiseks hageja eelmises tsiviilasjas nõuet ei esitanud, kohus nimetatud päevade eest hagejale tasu välja ei mõistnud, tekkis hagejal Riigikohtu otsusest kostja vastu nõue vabade päevade eest saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Hageja jättis perioodil 07.01.2000-23.11.2000 vabade päevade eest maksmata 18 864 krooni. Kuna kostja viivitas nimetatud tasu maksmisega, tuleb kostjal maksta viivist 59 196 krooni. Et kostja jättis hagejale maksmata lõpparve vabade päevade tasu ulatuses, siis ei maksnud ta lõpparvet täies ulatuses välja ja hagejal on õigus nõuda hüvitust lõpparve (vabade päevade tasu ja viivise ulatuses) maksmisega viivitamise eest 313 800 krooni. Kohtumenetluse aja eest tuleb kostjal maksta viivist 390 krooni päevast. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et kohtu menetluses on vaidlusasi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ning palus jätta kas hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja nõue on aegunud. Kostja ei nõustunud ka hageja arvestustega ja esitas oma arvestused. Viiviselt viivise arvestamine ei ole kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Viivise nõue on ka ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada. Vabade päevade eest täiendava töötasu nõude õiguslik alus on ebaselge, kuna selle maksmist palgaseadus ette ei näe. Linnakohtu otsus
7.Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu oleks hagejal tekkinud nõue kostja vastu Riigikohtu 19.11.2004 otsusest. Kohus kohaldas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 8 lg 3 järgi aegumist, jättes hagi aegumise tõttu rahuldamata. ITVS § 6 lg 3 järgi on palga maksmise nõude esitamise tähtajaks kolm aastat. Hageja töötasu nõue aegus lõplikult detsembris 2003. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Maaja Eero palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt välja 2000.a töötasu 18 864 krooni, viivise PaS § 35 alusel 59 196 krooni ja viivised kollektiivlepingu art 16.04 alusel lõpparve kinnihoidmise eest 56 111 krooni. Apellatsioonkaebuses kordab hageja hagiavalduses toodud väiteid ja asjaolusid. Hageja leiab, et kohus jättis hagi aegumise tõttu ebaõigesti rahuldamata. Hageja sai oma õiguste rikkumisest – õigusest saada 2000.a vabade päevade eest tasu Riigikohtu 19.11.2004 otsusest. Riigikohus leidis, et 2000.a tööajanormist vähem töötatud päevad ei ole tööseisaku päevad, vaid vabad päevad. Sellest, et hageja oli töötanud tööajanormist vähem, sai ta teada 2002.a juunis õigusbüroost. Seetõttu ei ole töötasu nõue ITVS § 6 lg 3 järgi aegunud.
9.Kohus mõistis ebaõigesti hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud õigusabi osutamise eest. Kohtuotsus on tehtud nõuete ja tõestuste alusel, mis esitati kohtule enne AB

Lepik&Luhaäär esindaja tegevuse algust. Kostja soovi lasta oma esindaja tegevust kontrollida advokaadil, ei saa lugeda õigusabi osutamiseks. Advokaat on kohtu petmiseks ette valmistanud ja kohtusse kutsunud valeütluste andmiseks tunnistaja ja selle „töö“ eest vastaspoolelt tasu nõudmine ei vasta seadusele. Kostja vastus

10.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus hagejalt välja mõista ka apellatsioonimenetluse õigusabikulud 7930,50 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tuleb linnakohtu otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 p 3 alusel, kuivõrd samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on olemas jõustunud kohtuotsus. Hageja nõuded vähem makstud töötasu, lõpparve, viiviste jm saamiseks on lahendatud käesoleva määruse p-s 4 nimetatud jõustunud kohtuotsustega. Muu hulgas lahendasid kohtud 28.03.2003 esitatud hagiavalduse (vt t/lk 44,45) alusel vaidluse 2000.aastal tööperioodide vaheliste ajavahemike tasustamise osas. Hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Hagi aluse määratlemine nõuab teatavat üldistust ning eristamist üksikutest asjaoludest. Erinevate asjaolude paljusust arvestades viiks nende käsitamine üksikute hagi alustena olukorrani, kus igasugune hagi aluseks olevasse asjaolude kogumisse kuuluda võiv täiendav faktiväide looks võimaluse uue hagi esitamiseks, mille raames lahendaks kohus tegelikult ühte ja sama hagiasja. Seega mõeldakse TsMS § 149 lg 2 p-s 3, § 217 p-s 3 ja § 242 lg-s 3 mõiste "sama nõue samal alusel" all kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). Selline tõlgendus on loogiliselt tuletatav hageja kohustusest oma hagi põhjendada. Nimelt peab hageja vastavalt TsMS § 147 lg 1 p-le 5 hagis esitama kõik hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 165 lg 1 kohustab protsessiosalisi eelmenetluses hiljemalt eelistungil teatama kohtule kõik asjaolud, mida nad peavad oluliseks asja lahendamisel, samuti nimetama neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Seega ei saa hageja enam tõstatada vaidlust 2000.aasta töövabade päevade eest täiendava töötasu ja täiendava lõpparve saamiseks ega nende väljamaksmisega viivitamise eest viivise saamiseks, kuna nende kohta on juba olemas jõustunud kohtuotsused.
12.TsMS § 62 lg 1 järgi mõistab ringkonnakohus menetluse lõpetamisel hagejalt kohtukuluna kostja kasuks välja kulud õigusabi eest esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses. Arvestades vaidluse keerukust ja kostja esindaja tehtud töö mahtu, leiab ringkonnakohus, et vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada, on suurusega 15 000 krooni.

Ülle Jänes

Tiit Kollom

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.